lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-107902/17

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-107902/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1554
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 637 lg 1, 3, 4Tasu maksmise kohustusVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusVÕS § 619Käsunduslepingu mõisteVÕS § 627 lg 1Käsundisaajale tasu maksmineVÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Adool10383433(Hageja)Stalkmet Grupp OÜ12626087(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-107902

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

2-18-107902

Tsiviilasi

OÜ Adool hagi Stalkmet Grupp OÜ vastu võla nõudes

hagi hind 1164 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Adool (registrikood 10383433, Aiandi tee 21, Viimsi alevik 74001 Viimsi vald, Harjumaa); esindajad Hageja seaduslik esindaja: U K (e-post: [email protected]); Kostja: Stalkmet Grupp OÜ (registrikood 12626087, Sangari tn 58, Luige alevik 75404 Kiili vald, Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post: [email protected]). kirjalik menetlus Menetluse liik Tsiviilasja hind

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata hagi 1164 euro nõudes. Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt OÜ-lt Adool (registrikood 10383433) kostja Stalkmet Grupp OÜ (registrikood 12626087) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1.Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista 1164 eurot. Hageja esitas kostjale kuumtsinkimise teenuse eest arve nr 784, seeria 2017. Kostja jättis arve tasumata lubadustest hoolimata. Kostja 2017. aasta majandusaasta aruandes peaks hageja arve olema kajastatud.
2.Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et sõlmis kostjaga 02.10.2017 suulise lepingu kuumtsinkimise teenuse osutamiseks. Kostja pidi tasuma arve pärast selle väljastamist. Arve väljastati 06.10.2017. Tasumise asemel käis kostja salaja hageja territooriumil detaile ära viimas. Hiljem lubas kostja arve ära maksta, kuid ei teinud seda. Tasunõue muutus sissenõutavaks 06.10.2017. Hageja nõuet tõendab arve nr 784.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist, mis oleks talle andnud õiguse esitada arve. Hageja ei ole tõendanud teenuse tellimist, selle osutamist, töö valmimist ja kostjale kui tellijale üleandmist. Hageja ei ole tõendanud väidetava lepingu tingimusi ehk lepingu eset, hinda ja tasu tingimusi.
4.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Enne hagile vastamist kulus konsultatsioonile 0,5 tundi ehk 60 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kulus vastuväite esitamisele 0,5 tundi ehk 60 eurot. Hagile vastamiseks kulus 1 tund ehk 120 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peaks tasuma hagejale arve nr 784 alusel 1164 eurot. Hageja väitis, et sõlmis kostjaga suulise lepingu, mille kohaselt pidi kostja arve koheselt tasuma, kuid kostja viis salaja hageja territooriumilt detailid ära, jättes arve tasumata. Kostja eitas hagejaga lepingu sõlmimist ja leidis, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist, selle tingimusi ega muul moel arve esitamise õigust.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud ühtegi nõude aluseks olevat asjaolu.
8.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmimiseks vajalik mõlema poole tahteavalduse olemasolu. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega võib lepingu sõlmida ka suulises vormis, kuid hageja, kes lepingu sõlmimisele tugines, oleks pidanud oma väiteid tõendama. Hagejal oleks tulnud välja tuua tingimused, millistes pooled kokku leppisid ja selle, milline oli lepingu ese ehk milles pidi seisnema hageja

poolt kostjale osutatav teenus. Hagi aluseks olevaid asjaolusid ei saa kohus hageja eest ise kujundada ning kohus ei saa hageja asemel koguda nõude tõendamiseks tõendeid.

9.VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 näeb ette, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei ole välja toonud, kas ta sõlmis enda hinnangul kostjaga käsunduslepingu ainult teenuse osutamiseks või oli tegemist töövõtulepinguga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistes tingimustes pooled lepingu sõlmimisel kokku leppisid.
10.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtulepinguga tegemist siis, kui leping ei ole suunatud ainult ajaliselt mõõdetava teenuse osutamises, vaid tulemuse saavutamisele, eeskätt kui lepingu eesmärgiks on mõne objekti valmistamine. Hageja väidete kohaselt viis kostja tsingitud detailid tema juurest salaja ära, millest võib järeldada, et leping oli suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele.
11.Töövõtulepingute puhul näeb VÕS § 637 lg 1 ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas kujunes väidetavalt kostjale esitatud arves märgitud tasu – kas tegemist oli kostjaga kokku lepitud tasuga, hageja poolt tavaliselt vastava töö eest nõutava tasuga või mõistliku tasuga ehk sellise tasuga, mida sarnasel ajal tegutsevad ettevõtted tavaliselt sarnase töö eest saada soovivad.
12.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Eeltoodust tuleneb, et töövõtja tasunõue ei muutu sissenõutavaks pelgalt arve esitamisega. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks siis, kui töö on valmis ning see on tellija poolt vastu võetud või tellijale vastuvõtmiseks esitatud viisil, kus töö saab lugeda vastuvõetuks. Hageja ei ole isegi selgitanud, millise töö ja millal ta valmis tegi ning kuidas kostjale vastuvõtmiseks esitas.
13.Kohus selgitas hagejale 07.12.2018 pöördumises (toimiku lk 47), et tal tuleb täiendavalt tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid tal esitada töövõtulepingust tuleneva tasunõude. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, millise lepingu ta kostjaga sõlmis ja kuidas muutus tema tasunõue sissenõutavaks ehk kuidas on ta kostjale töö üle andnud või kas töö tuleb lugeda üleantuks. Kohus selgitas, et ainuüksi arvega ei saa tõendada lepingu sõlmimist ja tasunõude sissenõutavaks muutumist ning hageja ei ole tõendanud isegi arve kostjale saatmist. Hageja väited, et kostja viis salaja valmis töö ära, olid samuti tõendamata. Samu asjaolusid oli kohus varem hagejale selgitanud enne hagiavalduse menetlusse võtmist 20.06.2018 (toimiku lk 13). Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid nõude põhistusi ega ühtegi täiendavat tõendit.
14.Ainsa tõendina esitas hageja kohtule arve nr 784 (toimiku lk 11). Arve sisuks on „detailide kuumtsinkimine“ ja „kompl 1“. Arve summaks on 970 eurot ilma käibemaksuta ja 1 164 eurot

koos käibemaksuga. Arve saajaks on märgitud kostja. Arve väljastamise ja tasumise tähtajaks on 06.10.2017. Arvest ei saa järeldada, millise töö tegemiseks ja millistel tingimustel ning millal pooled kokkuleppe sõlmisid. Arvest ei saa järeldada, kas, millal või millises ulatuses hageja töö valmis tegi ning kas ta esitas selle kostjale üleandmiseks või mitte. Arvest ei nähtu isegi see, kas või millal hageja selle kostjale saatis. Hageja väited selle kohta, et kostja viis valmis töö salaja tema territooriumilt ära, on jäänud paljasõnalisteks. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest see on täielikult tõendamata.

15.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Enne hagile vastamist kulus konsultatsioonile 0,5 tundi ehk 60 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kulus vastuväite esitamisele 0,5 tundi ehk 60 eurot. Hagile vastamiseks kulus 1 tund ehk 120 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja õigusabikulud seoses hagile vastamisega ehk 1 tunni ja 120 euro ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamiseks ei olnud õigusabi kasutamine vajalik, sest vastuväidet ei pidanud kostja põhistama. Seda, kas varem toimus kostja konsulteerimine, millises küsimuses see toimus ja kaua kestis, ei ole asjas kogutud tõendite pinnalt võimalik järeldada. Seega loeb kohus kostja põhjendatud ja mõistlikuks õigusabikuluks kulu, mis oli vajalik hagiavalduse vastuse koostamiseks. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 120 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja