Kohtla-Järve linn, Maleva tn 7 korteriühistu hagi I. T.i vastu võla 859,89 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
920,47 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Kohtla-Järve linn, Maleva tn 7 korteriühistu (registrikood 80113764, Maleva tn 7-50, Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa tn 3, Jõhvi 41533 Jõhvi, epost: [email protected])
Kostja:
I. T. (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista I. T.ilt Kohtla-Järve linn, Maleva tn 7 korteriühistu kasuks võlg 859 (kaheksasada viiskümmend üheksa) eurot 89 senti (millest põhivõlg on 829,87 eurot ja 30,02 eurot seisuga 31.01.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis)
3.Välja mõista I. T.ilt Kohtla-Järve linn, Maleva tn 7 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (829,87 eurolt) alates 01.02.2019. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
4.1 Välja mõista I. T.ilt Kohtla-Järve linn, Maleva tn 7 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 394 (kolmsada üheksakümmend neli) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Kohtla-Järve linnas Maleva tn 7 korterelamus korter nr x. Korteriomanike poolt on asutatud korteriühistu Maleva tn 7, mille eesmärk on elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning sellega seoses ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, sh ühistu liikmetele teenuste osutamine. I. T.il on tekkinud võlg kommunaalteenuste eest. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arveid, milles on toodud korteriomanikule osutatud teenused ning omanikul tasumisele kuuluvad summad. Seisuga 31.01.2019. a on kostja põhivõlg hageja ees 829,87 eurot ning viivisevõlg 30,02 eurot. Hageja juhatuse liige on korduvalt püüdnud suhelda kostjaga viimase võla osas, andnud võla tasumiseks täiendavaid tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid sellele vaatamata tasub kostja arveid ebaregulaarselt ja väiksemates summades kui esitatud arved.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 829,87 eurot, seisuga 31.01.2019. a sissenõutavaks muutunud viivise 30,02 eurot. Viivis põhinõudelt alates 01.02.2019. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulu 216 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot.
4.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 13.03.2019. a isiklikult (tl 41). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi.
6.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. I. T. on xxx korteri omanik (tl 30-31).
7.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
8.Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on hagi põghjendatud ka kehtetu korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning kehtetu korteriomandiseaduse § 13 lg 1.
9.Kostja kohtule omapoolseid seisukohti ega vastust ei esitanud siis leiab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ühistu ees.
10.Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
11.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu tõendi I. T.i võla kohta (tl 18) ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest, samuti teenustasu tariifid (tl 33-35).
12.Väljavõtte kohaselt on oktoober 2017. a – jaanuar 2019. a ajavahemiku eest võlg 829,87 eurot ja viivis 30,02 eurot.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
14.Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.01.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis 30,02 eurot.
15.TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni.
16.Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist.
17.Kohus loeb põhjendatud ja hageja poolt tõendatud viivise summaks 30,02 eurot.
18.Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista vastavalt esitatud arvetele summas 30,02 eurot ning alates 01.02. 2019. a kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
19.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
21.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
22.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.
23.Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 216 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot.
24.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud.
25.Kohus on seisukohal, et hagi koostamise eest 2 tunni eest tasu nõue 216 eurot on põhjendatud.
26.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 394 eurot (sellest 216 eurot on õigusabikulu, 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest ja 175 hagi esitamisel tasutud riigilõiv).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.