2-18-1604/41 - Asjaõigus - Omandiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavaldus ja hageja nõue E K esitas hagi V K vastu kinkelepingust taganemise nõudes, paludes kohtul kohustada kostjat V K andma hagejale üle kinnisasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 1401009 asukohaga XXX, kustutada kostja omanikuna kinnistusraamatust ja kanda omanikuna kinnistusraamatusse hageja. V K (edaspidi kostja) on E K (edaspidi ka hageja) lähisugulane – poeg, mis on tõendatud rahvastikuregistri andmetega. Hageja on üle 75 aastane eakas inimene. Sellest lähtuvalt sõlmisid pooled 11.06.2012 kinnistu asukohaga XXX kinkelepingu, millega pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu. Kostja kanti 18.06.20012 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Samal päeval kanti kinnistusraamatusse ka kinnisasja tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus hageja kasuks. Vastavalt isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu hagejal on eluaegne ning tasuta õigus kasutada elamispinna, see on XXX ning õigus majutada ka isikuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks. Kostja näitas kingisaajana hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 p 1 mõttes. Kinkelepingu lõppemise tunnustamise ja alusetult saadu tagasinõudmise aluseks on asjaolu, et 27.11.2017 sai hageja teada, et alates 2013. a on võlgniku V K suhtes algatatud täitemenetlus nr 140/2013/882 39,77 euro nõudes ja täitemenetlus nr 025/2013/2050 1107,25 euro nõudes. Võlgnevuse tõttu tegi kohtutäitur Kaire Põlts vara (XXX) arestimise akti. Seetõttu, et kostja on näidanud hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb selles, et kostja oma käitumise tõttu (ei kavatse oma võlad ära tasuda) tekitas olukorra, millega vastavalt täitemenetluse seadustiku § 150jj alusel võiks kohtutäitur korterit asukohaga XXX sundenampakkumisel maha müüa, mille tagajärjel hageja kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana ning jääb varatuks. Kostja hagejale täitemenetlusest ei teatanud. Hageja sai täitemenetlusest teada kohtutäituri poolt kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile edastatud täiteteatest. Vältimaks olukorda, kus kohtutäitur müüb kostja vara hageja tasus kohtutäiturile kostja eest võlgnevus summas kokku 1107,25 eurot.

2-18-1604 Pärast seda, kui hageja oma isiklikest vahenditest tasus täitemenetluses nr 025/2013/2050 kohtutäiturile kostja eest võla, vabastas kohtutäitur kostjale hageja poolt kingitud korteriomandi aresti alt ning lõpetas 19.12.2017. a täitemenetluse. Kostja ei kavatse hagejale raha tagasi maksta. Hagejal puudub kontakt kostjaga. Hagejal on hirm, et tulevikus jääb ta vaeseks ja varatuks, kui ka edaspidi jätkab kostja eest kostja võlakohustusi täitma, et endale lubada normaalset elamist. Kõik korteriomandiga seonduvad kulutused kannab hageja. Kinkelepingust võib kinkija ka taganeda, juhul kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest (VÕS § 270 lg 1). VÕS § 270 lg 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg ei ole möödunud. Hageja sai teada täitemenetlusest kohtutäituri poolt kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile edastatud täiteteatest. Kostja on käitunud sellisel viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Kuna hageja on kinkelepingust kehtivalt taganenud, on kinkeleping VÕS § 188 lg 2 järgi lõppenud ning hagejal on õigus kingitud ese VÕS § 1028 lg 1 alusel kingisaajalt välja nõuda. Hageja leiab, et täidetud on nii kinkelepingust taganemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Taganemise tulemusena on kinkeleping VÕS § 188 lg 2 järgi lõppenud ning hagejal on õigus kingitud ese VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel kingisaajalt välja nõuda. Hagi aluseks olevate asjaolude järgi taganes hageja kinkelepingust VÕS § 267 p 1 alusel põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust hageja. Hagiavalduses hageja soovinud kinkelepingust taganeda, sellel alusel, et kostja on hageja suhtes näidanud üles jämedat tänamatust, millega ohustas hageja elukorraldust, tekitas hirmu, et tulevikus ta (hageja) jääb vaeseks ja varatuks, kui ka edaspidi jätkab ta kostja eest kostja võlakohustusi täitma, et endale lubada normaalset elamist. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt ka Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27).

2-18-1604 Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks (tunnistas hagi). VÕS § 259 lg 1 järgi, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Seoses sellega ja vastavalt VÕS § 259 lg-le 1 on kinkeleping tasuta leping. VÕS § 268 lg 1 alusel, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel mh siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Vastavalt VÕS § 268 lg-le 1 on kinkijal õigus lepingust taganeda ja kingitud ese alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. VÕS § 268 lg 1 järgi kinkelepingust taganemise korral saab tagasitäitmist nõuda alusetu rikastumise sätete kohaselt. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt tuleb kostjal tagastada kingina saadud korteriomand, st korteriomand tuleb tagasi kanda hageja nimele. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kinnisomandi tagasikandmiseks tuleb kanda kinnistusraamatusse hageja. Selleks tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ja lg 8 alusel kostja tahteavalduse asendada kohtuotsusega.