P P hagi Eesti Metsaühistu vastu Eesti Metsaühistu 07.05.2017 üldkoosoleku päevakorra-punktides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 tehtud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamiseks 3 500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P P (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Allar Laugesaar Kostja: Eesti Metsaühistu (registrikood 80140229), seaduslik esindaja R V Kohtuistungil 19.11.2018, edasi kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Rahuldada hagi ja tuvastada Eesti Metsaühistu (registrikood 80140229) 7. mai 2017 üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 tehtud otsuste tühisus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
3.2.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 1284 eurot.
3.3.Mõista Eesti Metsaühistult (registrikood 80140229) P Pi (isikukood x) kasuks välja menetluskulud summas 1284 eurot.
3.4.Kohustada Eesti Metsaühistut (registrikood 80140229) tasuma punktis 3.3 väljamõistetud menetluskuludelt P Pi (isikukood x) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-17-11807
Jätta vastu võtmata kostja poolt 25.03.2019 esitatud tõendid ja tagastada need kostjale. Jätta vastu võtmata kostja poolt 02.04.2019 esitatud menetlusdokument koos lisaga ja tagastada need kostjale.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja seisukohad
1.P P (hageja) esitas 07.08.2017 hagi Eesti Metsaühistu (kostja) vastu Eesti Metsaühistu 07.05.2017 üldkoosoleku päevakorrapunktides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 tehtud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hageja palub tuvastada mittetulundusühingu Eesti Metsaühistu (registrikood 80140229) 7. mai 2017. a üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 tehtud otsuste tühisus. Alternatiivselt tunnistada mittetulundusühingu Eesti Metsaühistu (registrikood 80140229) 7. mai 2017. a üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 tehtud otsused kehtetuks.
3.Hageja on mittetulundusühingu Eesti Metsaühistu liige ja on alates aastast 2011 ka metsaühistu juhatuse liige.
4.Kostja juhatuse 21.04.2017 otsus hageja väljaarvamise kohta on tühine. Otsus on vastuolus heade kommetega. Teist juhatuse liiget, kelleks oli hageja ei ole juhatuse koosolekule kutsutud.
5.Kostja on ise asunud edasiselt seisukohale, et hageja väljaarvamise küsimus on otsustamata, kuna ka viimasel üldkoosolekul oli hageja juhatuse liikmest tagasi kutsutud.
6.07. mail 2017 toimus mittetulundusühingu Eesti Metsaühistu üldkoosolek. Üldkoosolekul võeti vastavates päevakorrapunktides vastu järgmised otsused: 1) Kinnitada üldkoosoleku juhatajaks T T . Kinnitada üldkoosoleku protokollijaks Piret Niinepuu-Kiik. Üldkoosoleku toimumiseks vajalik kvoorum on koos ja üldkoosolek on otsustusvõimeline. Kinnitada häältelugemiskomisjoni liikmeks R O . Kinnitada üldkoosoleku päevakord. 2) Kutsuda tagasi Eesti Metsaühistu kaheliikmeline juhatus koosseisus P P ja R V. Valida Eesti Metsaühistu juhatusse R V.
2 (10)
2-17-11807 3) Kinnitada 2014. a valitud revisjonikomisjon koosseisus M V , R F ja P P 2014. a aruande revideerimiseks. Jätta praegu revisjonikomisjon valimata. 4) Kiita heaks põhikirja punkti 4.9 täiendus. Muuta põhikirja punkti 6.2. Kiita heaks põhikirja punkti 3.5 täiendus. Määrata Eesti Metsaühistu liikmetele aastane liikmemaks suurusega 10,00 EUR. 5) Võtta teadmiseks 2015. a koostatud revisjonikomisjoni aruanne ühistu 2014. aasta tegevuse kohta. Kinnitada 2014. majandusaasta aruanne. 6) 2015. majandusaasta aastaaruanne kinnitada. 7) 2016. majandusaasta aastaaruanne kinnitada. 8) P Pi poolt iseendaga või temaga seotud ettevõtetega sõlmitud lepinguid mitte aktsepteerida ning seega tunnistada lepingud tühiseks. 9) Üldkoosolek kohustab P Pi tagastama tema valduses oleva MTÜ Eesti Metsaühistu vara ja dokumentatsiooni, mille ta on saanud seoses juhatuse liikme kohustuste täitmisega kuu aja jooksul peale üldkoosoleku protokolli avalikustamist. Varade ja dokumentatsiooni nimekiri edastada Eesti Metsaühistu juhatusel P Pile peale käesoleva üldkoosoleku protokolli avalikustamist. Juhul kui nimetatud tähtaja jooksul tagastamist ei toimu, võtta juhatusel kasutusele meetmed, mis on vajalikud käesoleva otsuse täitmiseks. 10) Mitte korraldada audiitorkontrolli. 11) Päevakorrapunktis 11 otsuseid vastu ei võetud. 12) Esitada kohtule kahjude hüvitamise tsiviilhagi endise juhatuse liikme P Pi vastu.
7.Hageja ei osalenud 7. mai 2017 üldkoosolekul.
8.Hagejale saadeti teade 7. mai 2017 üldkoosoleku toimumise kohta alles 29. aprillil 2017 ehk vähem kui 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Sellega rikuti metsaühistu põhikirja punkti
4.9.nõudeid. Kehtiv on kostja põhikiri, mis on kinnitatud 14. mail 2013.
9.Kostja ise kinnitab oma seisukohas, et teade saadeti liikmetele elektrooniliselt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kostja põhikirja p 4.9 sätestab aga, et üldkoosoleku koht ja päevakord tehakse liikmetele teatavaks hiljemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Ajalehes teate avaldamine ei vasta põhikirjas toodud tingimustele. Isegi kui teate avaldamine ajalehes oleks põhikirja kohaselt võimalik, ei olnud ajaleheteade vastav kostja esitatud mittekehtivale põhikirjale. Teates ei ole andmeid päevakorra kohta. Teates on viide kodulehele www.eestimetsaühistu.ee, aga sellist kodulehte tegelikkuses ei eksisteeri. Paljudele inimestele teadet isiklikult ei saadetud.
10.Toimunud üldkoosolek ja selle otsused on koosoleku kokkukutsumisel toimunud rikkumiste tõttu tühised.
11.Samuti on koosoleku otsused vastuolus seaduse ja põhikirjaga.
12.Üldkoosoleku otsused päevakorrapunktis nr 2 on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 32. Otsuste tegemisel ei ole järgitud hea usu põhimõtet. Hageja hinnangul on otsused tehtud pettuse mõjul. Hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise põhjusena märgib R V, et hageja on juhatuse liikmena lubamatuid tehinguid teinud ning raha omastanud. Tegemist on teadliku valega. Heauskseks ei saa pidada ka seda, et metsaühistu juhatuse liige R V otsustab juhatusest teise liikme tagasikutsumise ja iseenda uuesti valimise suure hulga volituste abil, ilma milleta ei oleks otsuseid tehtud. Hagejale ei ole kahtlustust esitatud. Tehingute toimumise osas hageja ei vaidle. Aga need ei ole iseendaga tehtud. Hageja hinnangul ei oleks nende tehingute tegemiseks vaja olnud 3 (10)
2-17-11807 üldkoosoleku nõusolekut. Kui üldkoosolekule on esitatud ebapädevaid või kallutatuid andmeid, siis üldkoosolek teebki vale otsuse. Öeldakse, et on kahtlustus esitatud, aga tegelikult ei ole. Hääletajad viiakse eksimusse. Kostja ei ole mingeid nõudeid hagejale esitanud ning kostja (küllap teadliku) valekaebuse alusel alustatud menetlus on lõpetatud. Hagejale jääb arusaamatuks, milles seisneb kostja arvates lepingute võltsimine, kui tehingud on reaalselt toimunud. Asjaolu, et lepingud on mõlemalt poolt (erinevate ühingute esindajana) allkirjastanud hageja, ei muuda neid võltsinguks. Samuti on hageja korduvalt selgitanud, et tehingud oli kostja huvides ja hagejal oli kostja põhikirja ning seaduse alusel nende tegemiseks õigus. Hageja ei ole oma tegevusega kostjat mitte kuidagi kahjustanud.
13.Üldkoosoleku otsused päevakorrapunktis nr 3, millega otsustati kinnitada 2014. a valitud revisjonikomisjon 2014. a aruande revideerimiseks ning samas uut revisjonikomisjoni mitte valida, on vastuolus TsÜS §-ga 32. Otsuste tegemisel ei ole järgitud hea usu põhimõtet. Otsuse tegemisel ei ole protokollist nähtuvalt eesmärgiks mitte metsaühistu tegevuse kontrollimine, vaid vastupidi selle kontrollimise takistamine. Uue revisjonikomisjoni mittevalimine on vastuolus metsaühistu põhikirja punktiga 6.2., mille kohaselt on metsaühistul kohustuslik kolmeliikmeline revisjonikomisjon. Hageja hinnangul ei oleks tohtinud R V ja tema esindatavad hääled revisjonikomisjoni mittevalimise otsustamisel osaleda. Kohus varem tuvastas, et komisjoni aruande kinnitamine on tühine. Üldkoosolekul tehti otsus, et ei ole tühine. Hageja hinnangul ei saa nii olla, et kohus ütleb, et see on tühine ja ühing ütleb, et ei ole tühine.
14.Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 4, millega otsustati täiendada metsaühistu põhikirja punkti 4.9. on vastuolus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-ga 20 ja metsaühistu põhikirja punkti 4.9. teise lausega, mille kohaselt tuleb üldkoosoleku koht ja päevakord liikmetele teatavaks teha.
15.Üldkoosoleku otsused päevakorrapunktides nr 5, 6 ja 7 on vastuolus raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 punktidega 1 ja 2. Nimetatud nõuetele ja printsiipidele Eesti Metsaühistu MTÜ 2014, 2015 ja 2016 a majandusaasta aruanded ei vasta. Koostatud majandusaasta aruannetes on kajastamata Eesti Metsaühistu kohustused Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ ja Metsaekspert OÜ ees kogusummas üle 60 000 euro. Hageja arvates on ka need otsused tehtud pettuse mõjul. Majandusaasta aruandes kohustuste mainimata jätmine on ebaseaduslik ja selgelt eksitav.
16.Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 8 on vastuolus TsÜS §-ga 32 ning on tehtud pettuse mõjul. Hageja ei ole iseendaga tehinguid teinud ja seega on otsuses märgitud viited seadusele ja põhikirjale (MTÜS § 19 lg 1 p 4 ja MTÜ Eesti Metsaühistu põhikirja p 4.3) asjakohatud.
17.Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 9 on vastuolus TsÜS §-ga 32 ning on tehtud pettuse mõjul. Tegemist on valeväiteid täis otsusega. Metsaühistu kogu dokumentatsioon on alates 2011. aastast metsaühistu juhatuse liikme R Vi ainuisikulise kontrolli all ja seega ei saa neid kelleltki teiselt nõudma hakata.
18.Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 10 on vastuolus MTÜS § 22 lõikega 4, mille kohaselt ei või liige hääletada, kui otsustatakse liikme tegutsemise kontrollimist juhatuse liikmena. R V ja tema esindatud hääled ei oleks tohtinud audiitorkontrolli küsimuse otsustamisel seaduse kohaselt osaleda. Samuti on otsus vastuolus TsÜS §-ga 32. Päevakorra punkti selgituses on märgitud, et audiitorteenuse hind on kuni 3000 eurot, aga pole selgitatud, kuidas hind kujunes ning milline on teenuse minimaalne hind. Selliselt jätab R V otsuse arutelul mulje, et teenus on kallis ja parem on seda mitte tellida.
19.Üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis nr 12 on vastuolus TsÜS §-ga 32 ning on tehtud 4 (10)
2-17-11807 pettuse mõjul. R Vi poolt antud päevakorrapunkti juures esitatud info ei ole faktiliselt õige. Hageja ei ole metsaühistu juhatuse liikmena metsaühistule mingit kahju tekitanud ega mingeid seadmeid PRIA-le näitamata jätnud. Samuti ei ole metsaühistul mingit nõuet hageja vastu. Kostja vastuväited hagile
20.Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata kuna hageja ei ole enam alates 22.04.2017 kostja liige. Samuti palub kostja jätta hagi rahuldamata.
21.Hageja on kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsutud: -
01.05.2015 toimunud üldkoosoleku otsusega, kohus tühistas selle üldkoosoleku otsuse 26.08.2016.
-
12.11.2015 toimunud üldkoosoleku otsusega, kohus tühistas selle üldkoosoleku otsuse 10.04.2017.
-
18.10.2016 toimunud üldkoosoleku otsusega, kohus tühistas selle üldkoosoleku otsuse 09.10.2017.
-
07.05.2017 toimunud üldkoosoleku otsusega.
-
06.07.2018 toimunud üldkoosoleku otsusega.
22.Registriosakond on kustutanud 18.05.2015 hageja kostja 05.05.2015 esitatud avalduse põhjal kostja juhatuse liikmete hulgast.
23.Hageja on kostja liikmete hulgast kostja juhatuse 21.04.2017 otsusega välja arvatud. Seega ei ole hageja alates 22.04.2017 enam kostja liige.
24.Kui juhatus 21.04.2017 väljaarvamise otsuse tegi, siis kehtis veel 2016.aasta üldkoosoleku otsus. Kostja lähtus sellest varasemalt veel kehtivast üldkoosoleku otsusest ja hagejat ei pidanudki juhatuse koosolekule kutsuma. Kohtuotsus jõustus peale seda, kui juhatuse otsus oli tehtud. Õigusliku olukorra on segaseks ajanud hageja. Seda juhatuse otsust ei ole hageja vaidlustanud.
25.Perioodil 01.05.2015 – 17.12.2018 ei ole hageja osalenud kostja juhatuse töös. Samuti ei osalenud hageja ka 06.07.2018 toimunud kostja üldkoosolekul, kuigi hageja sõnavõtt oli päevakorrapunktina kostja juhatuse poolt üldkoosoleku päevakorda lisatud.
26.Seega kuna hageja ei olnud enam alates 01.05.2015 kostja juhatuses ja ta on ka alates 18.05.2015 kustutatud äriregistrist on alates 18.05.2015 kostja juhatus üheliikmeline ja 21.04.2017 kostja juhatuse otsus oli õiguspärane.
27.18.10.2016 toimunud kostja üldkoosolek võttis vastu otsuse muuta kostja põhikirja punkti
4.9.Kostja 07.05.2017 üldkoosolek on kokku kutsutud vastavalt kehtivale põhikirja punktile 4.9, mille kohaselt tuli liikmetele teada anda üldkoosoleku toimumisest 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st mitte hiljem kui 30.04.2017. Eesti Metsaühistu liikmeid (enam kui 300 liiget) on teavitatud üldkoosoleku toimumisest: - üleriigilise ajalehe Postimehe kaudu 20.04.2017 - üldkoosoleku toimumise teade on olnud üleval Eesti Metsaühistu kodulehel 20.04.2017 - Eesti Metsaühistu liikmeid on teavitatud üldkoosoleku toimumisest e-kirjaga 22.04.2017, 26.04.2017 ja 29.04.2017. - Eesti Metsaühistu liikmetele kellel pole e- posti on saadetud SMS.
28.Hageja esitas kohtule põhikirja, mis 07.05.2017 üldkoosoleku toimumise ajal ei kehtinud.
5 (10)
2-17-11807
29.Keegi teine peale hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku toimumist.
30.Hageja suhtes on algatatud 2 kriminaalasja. Kriminaalmenetlus nr 1523170155 mis puudutab sularaha väljavõttu kostja pangakontolt summas enam kui 6000 eurot. Kriminaalmenetlus nr 17278000371 puudutab dokumentide võltsimist ajal mil hageja ei olnud enam kostja juhatuse liige. Hagejaga seotud ettevõtted Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ ja Metsaekspert OÜ on esitanud peale 01.05.2015, s.t. peale seda kui hageja polnud enam juhatuse liige, esitanud kostjale lepinguid ja arveid summas enam kui 60 000 eurot (lepingud on allkirjastanud hageja Eesti Metsaühistu juhatuse liikmena ühelt poolt ja hageja endaga seotud ettevõtete esindajana teiselt poolt). Päevakorrapunkti 2 osas tugineb kostja kohtuistungil sellele, et hageja võttis välja 12 000 eurot sularaha. Politseist tuli menetluse algatamise teade. Kostja revisjonikomisjon on rahaliste vahendite väljavõtu fikseerinud oma aktis. Hageja on teostanud osalise tagasimakse kostja pangakontole. Vaatamata korduvatele hageja poolsetele lubadustele ülejäänud summa osas ei toimunud hageja poolt kuludokumentide esitamist ja rahasumma tagasimakset. Kuna kostja pangakontol olevad rahalised vahendid koosnevad erinevatest toetustest siis säilis ajal kui hageja oli kostja juhatuse liige suur oht , et hagejapoolsed rahaliste vahendite väljavõtmised võivad jätkuda. Kostjal ei olnudki muud võimalust, kui üldkoosoleku otsusega hageja kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsuda.
31.Kostja ei ole takistanud hagejat tutvuda kostja raamatupidamisdokumentidega. Kostja raamatupidamine asub Tartus ja hagejal on olnud võimalus nendega tutvuda.
32.Päevakorrapunkti nr 10 osas märgib kostja, et tema osales volitustega, aga isiklikult mitte. Volitusi oli 23 ja kohal olevaid liikmeid oli 49. Kui tekib kahtlus, kas see mõjutas midagi, siis vastu hääli oli ikkagi 0. Otsust ei oleks see kuidagi mõjutanud.
33.Päevakorrapunkti nr 12 osas märgib kostja, et hageja käes oli vara, dokumentatsioon ja seadmed.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Kostja esitas taotluse jätta hagi läbi vaatamata kuna hageja ei ole enam alates 22.04.2017 kostja liige. Kohus ei nõustu kostjaga.
35.MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud ning hagejal on õigus eelnimetatud korras kostja kui mittetulundusühingu otsust vaidlustada vaid juhul, kui ta on kostja liikmeks või selle organi liikmeks (vt selle kohta Riigikohtu 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 11). Sama on otsuse tühisuse tuvastamise nõudega, kuna ühingu liikmeks mitteoleval isikul tuvastushuvi puudub. Seega olukorras, kus isik enam ühinguga seotud ei ole, ei saaks ta üldkoosoleku otsust vaidlustada. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 16 lg 4 kohaselt juhul kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Nii hageja poolt kui ka kostja poolt esitatud kostja põhikirja p 3.11. alusel võib juhatuse otsusega ühingu liige ühingust välja arvata selles märgitud tingimustel (kui ta ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu; kui ta korduvalt rikub ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust olulisel määral; kui ta on esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane; liikme surma korral). Nii hageja poolt kui ka kostja poolt esitatud põhikirja p 3.13. kohaselt võib liige juhatuse otsuse edasi kaevata ühe kuu
6 (10)
2-17-11807 jooksul ühingu üldkoosolekule. (I kd tl 25-28 ja I kd tl 70-72).
36.MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Hageja leiab, et kostja juhatuse 21.04.2017 otsus on tühine kuna selle otsuse vastuvõtmisel ei osalenud hagejat, kes oli sel ajal samuti kostja juhatuse liige.
37.18.10.2016 toimunud kostja üldkoosoleku otsusega oli otsustatud hageja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda. 09.10.2017 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-967 tuvastati kostja 18.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus, sealhulgas hageja juhatuse liikmest tagasikutsumise otsuse tühisuse. (I kd tl 73-75). Vaidlust ei ole selles, et antud kohtuotsus on jõustunud. Kohus nõustub hagejaga, et üldkoosoleku otsuse tühisus tähendab seda, et sellist otsust ei ole õiguslikus mõttes kunagi olemas olnud. Tühine otsus on algusest peale tühine ja sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa ka tühisest otsusest lähtuvad otsused olla kehtivad, mistõttu ei saa kostja tugineda sellele, et hagejat ei saanud 21.04.2017 seisuga kostja juhatuse liikmena käsitleda. Tegemist oli sel ajal kahe-liikmelise juhatusega.
38.Kostja pidi ka võimalikust 18.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisusest teadma enne 21. aprilli 2017 kuna 18.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel oli oluliselt rikutud kokkukutsumise korda (15 päeva asemel oli teade üldkoosoleku toimumisest saadetud kostja liikmetele 13.10.2016, so 5 päeva enne koosoleku toimumist) ja selline rikkumine pidi kostjale olema ilmselge. Kostja teadmist 18.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra tühisusest teadmist rõhutab ka asjaolu, et hageja oli 18.01.2017 esitanud kohtusse hagi 18.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühistuse tuvastamiseks. (I kd tl 73-75). Hageja väitel vastas kostja tsiviilasjas nr 2-17-967 hagile 22.02.2017. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seega teadis kostja hagi esitamisest 22.02.2017.
39.Vaidlust ei ole selles, et 21.04.2017 juhatuse otsuse vastuvõtmisel hageja ei osalenud. Nii hageja poolt kui ka kostja poolt esitatud põhikirja p 4.16 kohaselt on juhatus pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa vähemalt 1⁄2 juhatuse liikmetest. Kohus leiab, et MTÜS § 29 lg 1 ei näe ette põhikirjas väiksema esindatuse nõude kehtestamist, mistõttu kohus saab antud juhul lähtuda seaduses sätestatust. Seega kahe liikmelise juhatuse puhul on juhatus pädev otsuseid vastu võtma kui koosolekul osalevad mõlemad juhatuse liikmed.
40.Nii hageja poolt kui ka kostja poolt esitatud põhikirja p 4.14 p a kohaselt kuulub juhatuse pädevusse ühingu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine ning p 4.16 kohaselt kutsub juhatuse koosoleku kokku juhatuse esimees.
41.Vaidluse all ei ole see, et juhatuse koosolekule hagejat ei kutsutud ja hageja sellel koosolekul ei viibinud, mistõttu on kostja juhatuse 21.04.2017 otsus arvata hageja ühingu liikmeskonnast välja põhikirja punkti 3.11. alusel, tühine otsus.
42.Kohus leiab, et seejuures ei ole asjakohane kostja väide, et perioodil 01.05.2015 – 17.12.2018 ei ole hageja osalenud kostja juhatuse töös ning hageja ei osalenud ka 06.07.2018 toimunud kostja üldkoosolekul. Hageja käitumisest ei saa tuvastada tühise otsuse kehtivaks tunnistamist. Tühise otsuse kehtivust ei saa uuesti hilisema käitumisega ega muul viisil taastada.
43.Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamisele.
44.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud
7 (10)
2-17-11807 on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
45.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate põhiliste asjas tähtsust omavate asjaolude osas: -
07.05.2017 toimus kostja liikmete üldkoosolek;
-
hageja ei osalenud 07.05.2017 üldkoosolekul;
-
hagejale saadeti teade 7.05.2017 üldkoosoleku toimumise kohta 29. aprillil 2017.
46.Hageja peab kostja 07.05.2017 üldkoosoleku tühisuse aluseks seda, et hagejale saadeti teade 7. mai 2017 üldkoosoleku toimumise kohta alles 29. aprillil 2017 ehk vähem kui 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. 09.10.2017 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-967 tuvastati kostja 18.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus, sealhulgas kostja põhikirja muutmise otsuse tühisus. (I kd tl 73-75). Seega kehtis 07.05.2017 üldkoosolekule eelnevalt endiselt hageja poolt kohtule esitatud kostja põhikiri, mis oli kinnitatud 14. mail 2013. Antud põhikirja p 4.9 kohaselt tehakse üldkoosoleku koht ja päevakord liikmetele teatavaks hiljemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. (I kd tl 25-28). Kostja kinnitab oma seisukohas, et üldkoosoleku toimumise teade saadeti kostja liikmetele elektrooniliselt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai teate kätte 29.04.2017. Kostja poolt esitatud e-maili väljatrükkide kohaselt saadeti kostja liikmetele teade 07.05.2017 üldkoosoleku toimumisest 29.04.2017. (II kd tl 195-200, III kd tl 1-4 ja tl 69-72). Üldkoosolek toimus 07.05.2017. Seega ei ole kehtivas põhikirjas ettenähtud 15 päeva tingimus antud juhul täidetud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja 07.05.2017 üldkoosolekul ei osalenud.
47.Kostja väitel avaldas ta koosoleku teate üleriigilise ajalehe Postimehe kaudu 20.04.2017 ja üldkoosoleku toimumise teade on olnud üleval Eesti Metsaühistu kodulehel 20.04.2017. Kohtu hinnangul ei saa kostja liikmeid üldkoosolekust teavitatuks lugeda teate avaldamisega kostja kodulehel ja ajalehes. Kodulehel ja ajalehes teate avaldamine ei vasta kostja kehtivale põhikirjale ega taga kostja liikmetele teabe saamist üldkoosoleku toimumisest.
48.Koosoleku toimumisest ühingu liikmetele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. (vt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 13). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-76-14 (p 21) selgitanud, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Samuti on Riigikohus 17.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02 leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega on tegemist juhul, kui üldkoosoleku toimumisest ei teatatud kõigile liikmetele. Nimetatu toob kaasa otsuse tühisuse.
49.Eeltoodust tulenevalt on tegemist 07.05.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mis toob kaasa kõigi 07.05.2017 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse.
8 (10)
2-17-11807 Tõendite tagastamine
50.Kostja esitas 25.03.2019 täiendavad tõendid. Samuti esitas kostja 02.04.2019 menetlusdokumendi koos lisaga.
51.TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kohus määras lõplike tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 17.12.2018 ja vastuväidete esitamise tähtajaks 11.01.2018. Kostja esitas seega 25.03.2019 tõendid hilinenult.
52.TsMS § 331 lg 1 kohaselt juhul kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks tal ei ole olnud võimalik antud tõendeid esitada tähtaegselt. Lisaks leiab kohus, et neid tõendeid ei saa ka vaatamata hilinenult esitamise põhjenduse puudumise tõttu vastu võtta kuna nende vastuvõtmine põhjustaks menetluse viibimise. Kohus määras 18.03.2019 pooltele menetluskulude esitamise tähtajad ja teatas kohtuotsuse tegemise kuupäeva. Kostja tõendite vastuvõtmisel kaasneks kohtuotsuse tegemise edasilükkumine.
53.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt 25.03.2019 esitatud tõendid ja 02.04.2019 esitatud menetlusdokument koos lisaga jätta vastu võtmata ning need kostjale tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Seega jäävad kostja enda menetluskulud kostja enda kanda.
55.Hageja märkis menetluskuludena riigilõivu summas 300 eurot, hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest makstud summa 954 eurot ja esindaja sõidukulu 84 eurot. Kokku seega 1338 eurot.
56.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
57.Kohus leiab, et hageja poolt osundatud menetlustoimingud on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks kulutatud aeg: 07.08.2017 – hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2h 30m; 18.01.2018 – hagi vastuse kohta arvamuse koostamine – 1h 20m; 24.05.2018 – taotluste esitamine – 0h 15m; 19.11.2018 – kohtuistungiks ettevalmistamine – 0h 40m; 19.11.2018 – kohtuistungil esindamine – 2h 15m; 11.01.2019 – hageja seisukoha koostamine – 1 h 15 min ; 15.03.2019 – hageja seisukoha koostamine – 35 min. Kokku on hageja poolt menetlustoiminguteks kulutatud aeg põhjendatud seega 8 tunni ja 50 minuti ulatuses.
58.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja
9 (10)
2-17-11807 tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on märgitud 90 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et Riigikohtu seisukohtade valguses on tegemist põhjendatud tunnitasu määraga.
59.Hageja väitel on hageja lepinguline esindaja kandnud transpordikulu liikumisel Tartust Tallinna ja tagasi Tartusse kokku 70 euro ulatuses millele lisandub käibemaks. Hüvitatavaks menetluskuluks on ka otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, mistõttu ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. (vt Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Kohtu hinnangul on 70 euro puhul tegemist ülemäärase transpordikuluga. Tavapärase sõidukiga antud vahemaad läbides ei ole võimalik kütusele kulutada sedavõrd suurt summat. Keskmiseks saab kohtu hinnangul sõiduauto puhul pidada kütusekulu 6 liitrit 100 km kohta. Vahemaa Tartust Tallinna on 186 km. Seega kokku 372 km läbimisega moodustaks kütusekulu 22,32 liitrit. Kohtu hinnangul 2018.a kütusehindade juures (ca 1,3 eurot liiter) moodustab kütusekulu Tartust Tallinna ja tagasi Tartusse kokku rahaliselt ligikaudu 30 eurot.
60.Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1284 eurot (koos käibemaksuga), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 1284 eurot.
61.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.