2-18-4358/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

13.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu 21.05.2018 määrusega kuulutati välja S Ki pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Jüri Truuts. 13.03.2019.a esitas pankrotihaldur Jüri Truuts Harju Maakohtule taotluse S Ki (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Taotluses palus pankrotihaldur lõpetada menetlus PankS § 158 alusel. Võlgnik S K (pankrotis) esitas koos pankrotiavaldusega 20.03.2018 kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotihalduril ja võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur Jüri Truutsi poolt S Ki (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

Kohtule halduri poolt 13.03.2019.a esitatud taotluse kohaselt puuduvad S K (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 15.03.2019.a määruse alusel teinud 15.03.2019a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded S Ki (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 28.03.2019.a. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et S Ki (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Esemeline pankrotivara puudus. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena vara laekunud ei ole. Võlgniku pangakontodele pankrotivara hulka arvatavad laekumised puuduvad, kontojääk on 0,03 eurot. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud. Ajutise halduri tasu on makstud riigi vahenditest 397 eurot, pankrotivarast ajutise halduri tasu ei ole makstud. Väljamaksmata ajutise halduri tasu on 215,00 €. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. II järgu nõudeid esitati tähtaegselt kokku 5 019,34 euro ulatuses. III järgu nõudeid esitati 14 380,12 euro eest. Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pangakonto valitsemine seisnes konto käsutusõiguse ümbervormistamises. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Pankrotihaldur kutsus 11.03.2019 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur palub jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrothalduri hinnangul kriminaalne käitumine ja püsiva töökoha puudumine. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on kuritegu. Maksejõuetuks muutus võlgnik pankrotihalduri hinnangul aastaid tagasi (~1993) seoses kuritegude toimepanemisega. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 10,70 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks (10,70*85 €=) 909,50 €. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist 397,00 € ja pankrotihalduri tasu osalist väljamaksmist selle arvelt. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ-le Autente B2C, registrikood 14305499, arvelduskonto EE642200221067364526. OÜ Autente B2C ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (tasu ei sisalda ega tasule ei lisandu käibemaksu). Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus S K (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

S K (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata järgmiselt: kohtutäitur R S 19,37 eurot; E K 5 000 eurot; R H 14 380,12 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 65 1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus määrab vastavalt S Ki (pankrotis) pankrotihalduri taotlusele pankrotimenetluse kuluks 909,50 eurot. Võlgnik ega võlausaldajad Harju Maakohtule vastuväiteid pankrotimenetluse kulude osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulude katteks 909,50 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab piirmääradele. Kohus määrab pankrotimenetluse kulude katteks võlgniku pankrotimenetluses 909,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 1 1 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397,00 eurot. Pankrotihalduri tasu maksta halduri taotlusel välja 397 euro ulatuses menetlusabi korras. Ülejäänud pankrotimenetluse kulud, milleks on pankrotihalduri tasu summas 512,50 eurot jätta võlgniku kanda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Jüri Truuts tuleb vabastada S Ki (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. S K (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada S Ki (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik