Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 21.10.2016 sõlmitud edasimüügileping (distribution agreement). Vastavalt lepingule pidi kostja maksma hagejale kauba eest. Kostja ostis hagejalt kaupa, hageja väljastas kostjale kauba, esitas arved ning kostja jättis arved kogusummas 74 219,32 eurot tasumata. Kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Lepingu punkti 7.5 kohaselt on müüjal õigus nõuda viivist summas 0,1% tähtpäevaks tasumata summalt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lgle 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu punktis 9.9 on hageja ja kostja kokku leppinud, et lepingu täitmisega seoses tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, lahenduse mitte saavutamisel Harju Maakohtus. Kõigis selle lepinguga seotud ja sellest tulenevates kohtumenetlustes rakendatakse Eesti seaduseid. Lepingu punktis 9.10 täpsustavad pooled, et lepingus sätestamata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi seadusaktidest. Eeltoodud kohtualluvuse kokkulepe on kooskõlas TsMS § 104 lg-ga 1 ja 3. Hagimaterjalid toimetati kostjale 12.02.2018 kätte TsMS § 316 lg 3 kohaselt. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.