2-25-2216/13 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis 04.03.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Svetlana Pildeni. Usaldusisik esitas kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga. aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, sissetulekuks on viimase kuue kuu jooksul varieeruv palk 80 – 150 eurot. Kohustusi on võlgnikul 20 101,28 eurot. Võlgnik on viibinud vangistuses järgmistel perioodidel: 04.02.2016–15.06.2016, 09.03.2017–01.03.2019, 30.08.2019–09.03.2020 ning alates 06.03.2023 kuni 03.05.2027. Seega on tema maksejõuetuse peamiseks põhjuseks tema enda käitumine. Kohustustest vabastamist takistab see, et kohustuste kogusummast moodustab 13 402,75 eurot menetluskulude ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Lisaks ei saa ta arvestades vangistuse lõpptähtaega (03.05.2027) vabaneda ka kriminaalmenetluse raames väljamõistetud menetluskulude hüvitamise kohustusest (Riigikohtu lahend 3-2-1-92-15, p 10). Seega on ilmne, et võlgnik ei vabane vähemalt 67% kohustustest. Võlgnik mõisteti 12.11.2024 kriminaalasjas xxxx süüdi kelmuses. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt menetlust läbi viia. Võlgniku sissetulekute puudumist arvestades ei ole realistlik, et ta suudaks kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid olulises ulatuses rahuldada. Lisaks ei ole pärast vabastamist tema Eestis viibimise võimalused selged, kuna tema elamisluba lõppes juba 02.04.2024. Kõik need asjaolud nii eraldi kui ka koosmõjus annavad aluse jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kuna kohustustest vabastamise menetlusel puudub perspektiiv, ei ole ka üksnes pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku huvides, sest see pikendaks nõuete aegumistähtaega 10 aasta võrra (TsMS § 157 lg 3). Seetõttu ei oleks võlgnikul võimalik saavutada oma taotletud eesmärki – alustada uut elu ilma kohustusteta pärast vabanemist. Kohus edastas avaldajale 31.03.2025 kirja ning palus esitada oma seisukoht usaldusisiku aruandele ning kas avaldaja jääb avalduse juurde või loobub esitatud avaldusest. Avaldaja kohtu kirjale ei vastanud. Kohus tegi 17.04.2025 määrusega ettepaneku A. U. pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2 500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 30.04.2025. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A. U. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 21 101,28 eurot. Võlgnik viibib vanglas. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse 2

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku poolt esitatud aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 21 101,28 euro ulatuses, millest 13 402,75 eurot on menetluskulude ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Lisaks ei saa avaldaja vabaneda kriminaalmenetluse raames väljamõistetud menetluskulude hüvitamise kohutusest. Seega on ilmne, et võlgnik ei vabane vähemalt 67% kohustustest. Ülejäänud kohustuste osas takistab kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist asjaolu, et võlgnik mõisteti 12.11.2024 kriminaalasjas xxxx süüdi kelmuses. FIMS § 45 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalases kuriteos, maksukuriteos, rahapesus, kelmuses või muudes Karistusseadustiku §-des 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuritegudes. Lisaks ei ole pärast vabastamist tema Eestis viibimise võimalused selged, kuna tema elamisluba lõppes juba 02.04.2024. Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 17.04.2025 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 30.04.2025. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). 3

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on kuupalga alamäär 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 8 tundi ( sh asja materjalidega tutvumisele ja analüüsile; päringute tegemine, vastuste/ kontoväljavõtete analüüs, hinnangu, vara – ja võlanimekirja koostamine ja esitamine). Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8 tunni eest (alustatud pooltunde 16 × 33) 528 eurot, s.o 644,16 eurot käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 644,16 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 624,64 eurot (1268,80 – 644,16) tuleb jätta võlgniku kanda. 4