01. aprill 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-114326
Tsiviilasi
RIBBON CONSULT OÜ hagi Metro Design OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
907,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Kostja Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
RIBBON CONSULT OÜ (registrikood: 14355215; asukoht: Tornimäe tn 7-41, Tallinn 10145) Hageja seaduslik esindaja E M (e-post: xxxx) Metro Design OÜ (registrikood: 12444430; asukoht: Viru väljak 2, Tallinn 10111) Kostja seaduslik esindaja N G (e-post: [email protected]) Lihtmenetlus.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Metro Design OÜ-lt (registrikood: 12444430) RIBBON CONSULT OÜ (registrikood: 14355215) kasuks välja 882,35 eurot (kaheksasada kaheksakümmend kaks eurot ja kolmkümmend viis senti).
3.Mõista Metro Design OÜ-lt (registrikood: 12444430) RIBBON CONSULT OÜ (registrikood: 14355215) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 840 eurot alates 02.04.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
6.Mõista Metro Design OÜ-lt (registrikood: 12444430) RIBBON CONSULT OÜ (registrikood: 14355215) kasuks välja menetluskulud 175 eurot.
1 (6)
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud
1.RIBBON CONSULT OÜ (hageja) esitas 05.07.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Metro Design OÜ (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite makseettepanekule. Oma vastuväidet kostja ei põhjendanud. 25.07.2018 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.15.08.2018 esitas hageja kohtule hagiavalduse. Hageja nõuab tasu töövõtulepingu alusel tehtud xxxx elamute renoveerimise projekteerimistööde eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 840 eurot ja seadusjärgne viivis alates 01.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Põhivõla kohta on hageja esitanud kostjale 21.06.2018 arve nr 226-18.
3.23.08.2018 täpsustas hageja hagiavaldust. Hageja selgitas, et lepinguläbirääkimiste käigus täpsustati lepingu projekti p 8.3, mille kohaselt pidi tööde kogumaksumuse 1680 euro tasumine toimuma kahes võrdses osas. Hageja täpsustas ka oma viivisenõuet, paludes viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni.
4.24.05.2018 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse. Kohus määras, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Kohus selgitas pooltele õigust olla kohtu poolt ära kuulatud.
5.Kostja vaidles 09.10.2018 avaldusega hagile vastu. Kostja väitel pole lepingut sõlmitud ja kostja pole hagejalt midagi tellinud.
6.18.10.2018 avalduses vaidles hageja kostja väitele vastu. Hageja selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja esitas tõendid e-kirjade ja Skype kaudu lepingu sõlmimise ja täitmise kohta poolte vahel peetud suhtluse kohta.
7.30.10.2018 avaldusega teatas kostja täiendavalt, et leping jäi sõlmimata, kuna selgus hageja kogemuse ja töö tegemiseks vajaliku tarkvara puudumine. 2 (6)
8.05.11.2018 esitas hageja täiendavad põhjendused lepingu sõlmimise kohta. Hageja väitel tegi ta faktiliselt ära 80% kokkulepitud tööde mahust. Ülejäänu jäi tegemata kostja tõttu. Tasu nõuab aga hageja siiski ainult pooles ulatuses lepingu kogumaksumusest.
9.08.12.2018 avaldusega kostja kordas, et hagejal puudus kogemus ja muud eeldused tööde alustamiseks.
10.Alates 01.02.2019 menetleb käesolevat tsiviilasja kohtunik Ants Mailend. Kohus teatas pooltele 20.02.2019 e-kirja vormis tehtud määrusega kohtukoosseisu muutumisest, kirjeldas menetluse seisu, teatas probleemidest tõendite asjakohasuse seni esitatud selgitustes ja andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja taotluste esitamiseks.
11.06.03.2019 täpsustas hageja oma seisukohti lepingu sõlmimise ja täitmise kohta poolte vahel peetud suhtluse kohta. Hageja esitas uuesti juba varem esitatud tõendeid ja selgitas avalduses nende asjakohasust.
12.07.03.2019 e-kirja vormis tehtud määrusega määrusega selgitas kohus kostjale tõendamiskoormise pöördumist lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolude osas. Kohus tegi pooltele ettepaneku võimaliku kompromissi tingimuste osas. Kohus teatas pooltele õigusest olla ära kuulatud, kui pool selleks taotluse esitab.
13.20.03.2019 tegi hageja kostjale kompromissiettepaneku. Hageja teatas, et tema menetluskuluks on asjas tasutud riigilõiv 175 eurot.
14.21.03.2019 esitas kostja põhjendusi hageja töödes esinenud puuduste kohta. Kostja esitas ka oma menetluskulude nimekirja.
15.Kumbki pool ärakuulamise soovist kohtule ei teatanud. Kohtu põhjendused
16.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
17.Hageja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse poolte vahel lepingu sõlmimise üle peetud suhtluse kohta. Kostja saatis hagejale 24.05.2018 e-kirjaga projekteerimise alltöövõtulepingu esimese versiooni. Projekti punktidest 1 ja 2 nähtuvalt oli tööde sisuks xxxx aadressidel asuvate korterelamute rekonstrueerimisega seotud projektdokumentide koostamine. Tööde esimese etapi tähtpäevaks oli märgitud 31.05 (punkt 6.1), tööde maksumuseks 1680 eurot (p 7). Hageja vastas samal päeval e-kirjaga, milles selgitas oma seisukohti varem kokkulepitu suhtes. Hageja väitel pidi punktis 6.1 märgitud tähtpäevaks olema 01.06. Hageja pakkus välja, et tasumine võiks toimuda kahes etapis – pool pärast tööde üleandmist ja teine pool pärast ekspertiisi tegemist. 24 ja 25.05.2018 on pooled saatnud veel e-kirju lepingu projekti kohta. Kohtule esitatud projektides on muuhulgas muudetud punkti 6.1 tööde üleandmise tähtpäeva ja punkti 8.3 maksegraafiku osas. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja otsustas jätta lepingu sõlmimata.
3 (6)
18.Eelmises punktis viidatust järeldab kohus, et pooled kavatsesid küll esialgu sõlmida lepingu kirjalikult, kuid lugesid selle lõpuks sõlmituks allkirjastamata kujul vahetatud tahteavalduste kaudu. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja faktiväidetele lepingu sõlmimise asjaolude kohta ega ole vaidlustanud hageja poolt esitatud tõendite ehtsust. Pooled on leppinud kokku esialgu kokkulepitud vormi tühistamise tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 2 tähenduses. Esialgu kavandatud vormist erinevalt kokku lepitud tasu maksmisest keeldumine vorminõudele tuginedes on käesoleval juhul vastuolus ka hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse § 6).
19.Kohus ei pea usutavaks kostja väidet, et leping jäi sõlmimata hageja varasema kogemuse ja vajaliku tarkvara puudumise tõttu. Kostja pole oma väidet tõendanud. Arvestades käesolevas asjas esitatud arvukaid tõendeid poolte vahel lepingu sõlmimise ja täitmise raames toimunud elektroonilise suhtluse kohta, on eluliselt ebausutav, et kostja poleks tema poolt väidetud probleemidest hagejale e-kirja või muul taasesitamist võimaldaval viisil teatanud. Lepingu projektide kohaselt oli hagejal tööde tegemiseks aega vaid mõned päevad ja kui kostja oleks tõesti otsustanud jätta lepingu sõlmimata, oleks ta mõistlikult ja heauskselt käitudes pidanud sellest hagejale koheselt teatama.
20.Hageja poolt 18.10.2018 kohtule esitatud e-kirjavahetusest ja Skype-sõnumitest nähtuvalt on pooled juba alates 29.05.2018 vahetanud sõnumeid tööde teostamise ja kostjale üleandmise kohta. 29.05.2018 e-kirjaga on hageja esitanud soojustuse, akende jms kohta andmeid. 01.06.2018 e-kirjaga on kostja palunud hagejalt kooskõlastusi viidates varem arutatud teemadele ja on hoiatanud, et kooskõlastuste mittesaamisel võib tekkida vajadus tööde üleandmise tähtaja pikendamiseks kuni 04.06. Kostja vastas samal päeval, et kinnitab tähtaja pikendamise kuni 04.06. Kostja lisas, et „kõik sinu poolt tehtud asjad on vaja Tellijaga kooskõlastada. Ole kena vaata üle kõik saadetud joonised, nendel puuduvad raamid, see eriti Tellijatele ei meeldi.“ Nimetatud e-kirjadest järelduvalt oli kostja teadlik, et hageja on töödega alustanud ning soovis tööde tegemist. Samuti on tõendatud see, et hageja oli juba jooniseid kostjale kooskõlastamiseks esitanud ning et esitatu osas oli kostjal ainult dokumentide kujundust puudutav pretensioon. Kui kostja oleks tõesti olnud seisukohal, et leping on sõlmimata, oleks ta pidanud sellest hagejale teatama, mitte laskma hagejal töid teha. Ka kokkulepitud tähtaja pikendamine viitab selgelt asjaolule, et kostja luges lepingu sõlmituks.
21.05.06.2018 e-kirjaga on kostja andnud hagejale projekteerimistöödeks andmeid ja juhiseid. 08.06.2018 e-kirjades on pooled arutanud lodža seina ja külmasildade küsimusi. 18.06.2018 e-kirjades on pooled arutanud katuse ja keldri lahendusi, 19.06.2018 e-kirjades tuulekoja ja soojussõlme küsimusi.
22.19.06.2018 e-kirjaga on hageja saatnud kostjale ligipääsud koostatud projektdokumentsioonile. Hageja küsis ühtlasi kostjalt, kui kiiresti saab lõpptellijalt kooskõlastuse. Kostja vastas samal päeval, et vaatab ise projekti läbi ja kooskõlastada saab „suht kiirelt“. Järgnevalt on pooled 19 ja 20.06.2018 e-kirjades arutanud esitatud projektdokumentide sisu. 21.06.2018 e-kirjaga on kostja palunud saata „mõlema maja plaanid eraldi xxxx“. Hageja vastas, et dokumendid on lisatud projektipanka ja saatis kostjale arve „esimese etapi eest“. 21.06.2018 e-kirjaga küsis kostja veel katuse ja korruste plaane. 22-25.06.2018 saadetud Skype-sõnumites on pooled arutanud esitatud projektdokumentide sisu ja hageja on teatanud neis täiendavalt tehtud muudatustest. 28.06.2018 e-kirjas on hageja küsinud kostjalt tagasisidet „viimasele saadetud dokumentatsioonile“. Kostja vastas, et vaja 4 (6)
on lisada veel keldriplaanid. Eelnimetatuga on tõendatud tööde tulemuste üleandmine kostjale.
23.Kostja ei ole vaidlustanud ühegi hageja poolt esitatud tõendi õigsust. Kostja pole eitanud hageja poolt lepinguosaliste vahelise suhtluse kohta esitatud tõendite autentsust.
24.Kostja ei ole tõendanud oma 08.12.2018 vastuses esitatud väidet, et hageja ei saanud alustada vajalike põhiprojektide koostamist, „sest temal puudus teatud uuring tööde alustamiseks.“ Paljasõnaline on ka selle väite kohta kostja 21.03.2019 avalduse p-s 8 esitatud täpsustus. Ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks samale väitele tuginenud juba enne kohtumenetlust.
25.Kostja esitas 12.03.2019 avalduses loetelu väidetavatest puudustest, mis hageja tehtud töödes esines. Ühtegi neist probleemidest pole kajastatud hageja poolt esitatud tõendites poolte vahel enne kohtumenetluse alustamist toimunud suhtluse kohta. Nimetatud puudustele on kostja tuginenud esmakordselt olukorras, kus kohus oli juba teinud teatavaks otsuse tegemise kuupäeva ning andnud 07.03.2019 määrusega kostjale veel võimaluse vastata hageja 06.03.2019 avalduse seisukohtadele. Kostja kõnealused väited väljuvad hageja 06.03.2019 seisukohtade raamidest. Ainsa teadaoleva etteheitena hageja poolt üle antud tööde osas on kostja teatanud hagejale 28.06.2018 e-kirjas, et vaja on esitada veel keldriplaanid (vt otsuse p 22). Sellele ei ole kostja kohtumenetluses üldse tuginenud. Puudustele tuginemine on ühtlasi vastuoluline olukorras, kus kostja väidab, lepingut pole sõlmitud ja hageja pole mitte midagi temale üle andnud. Kostja pole esitanud mingisuguseid andmeid ega tõendeid selle kohta, millised olid väidetavate puuduste rahalised tagajärjed tema jaoks. See on ilmselt tingitud kostja poolt valitud menetlustaktikast, eitades lepingu sõlmimist ja selle täitmist. Mõistlikult käitudes oleks kostja pidanud ilmnenud puuduseid hagejale kirjeldama ja nende kõrvaldamata jätmisel valima sobivad õiguskaitsevahendid sõltuvalt puuduste olulisusest ning nende kõrvaldamiseks vajalike kulude suurusest.
26.Lepingu projekti p 8.3 kohaselt pidi tööde teostamine ja tasustamine toimuma kahes etapis. Hageja pole kohtule selgitanud, mis on lepingulisest suhtest tänaseks saanud. Hageja pole teadaolevalt lepingust taganenud. Kohus loeb aga nimetatud lepinguprojektiga ning eespool punktides 20-22 nimetatud dokumentidega tõendatuks, et hageja on teinud ära selle osa tööst, mille eest ta oli õigustatud saama esimese osa kokkulepitud tasust. Ainult seda tasu hageja nõuabki.
27.Kuna hageja tegi töövõtjana kokkulepitud töö, pidi kostja tellijana maksma hagejale kokkulepitud tasu (võlaõigusseaduse [VÕS] § 635 lg 1).
28.Hageja nõuab viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest, s.o. alates 15.08.2018. Vastav viivisemäär on 8% aastas. Viivisenõude suurus kohtuotsuse tegemise seisuga 01.04.2019 on vastavalt 42,35 eurot (840 eurot x 8,0% aastas ehk 0,021819% päevas x 230 päeva = 42,35).
29.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tasu 840 eurot ja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks kogunenud viivise 42,35 eurot, kokku 882,35 eurot. Alates 02.04.2019 kuni põhivõla 840 eurot tasumiseni mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
5 (6)
30.Hageja on palunud kohtul mõista välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas makstud riigilõivu 175 euro eest. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 175 eurot.
31.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.