29. märts 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-9610
Tsiviilasi
OÜ Chocoloro Hostel hagi Baltic 1 Capital OÜ vastu 01.06.2018 teate (üürilepingu ülesütlemisavalduse) tühisuse ja üürilepingu kehtivuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
13 200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Chocoloro Hostel, registrikood 14223330, aadress Tallinna mnt 93B, 80041 Pärnu linn, e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja advokaat Robert Sprengk, Advokaadibüroo Barrister Narva osakond, aadress Võidu prospekt 2, Narva, e-post: [email protected] Kostja: Baltic 1 Capital OÜ, registrikood 11833482, aadress Ehitajate tee 114 – 17, 13517 Tallinn Kostja seaduslik esindaja Allan Kool, e-post: [email protected]
Menetlusviis, kohtuistungi aega ja Istungimenetlus, koht kohtumajas
Tuvastada, et Baltic 1 Capital OÜ 01.06.2018 kuupäevaga teade (üürilepingu ülesütlemisavaldus), mille Baltic 1 Capital OÜ esitas 10.06.2018 OÜ Chocoloro Hostel ja Baltic 1 Capital OÜ vahel 13.03.2017 sõlmitud üürilepingu ülesütlemiseks, on tühine ja OÜ Chocoloro Hostel ja Baltic 1 Capital OÜ vahel 13.03.2017 sõlmitud üürileping on kehtiv.
3.TsMS § 162 lõike 1 alusel jätta menetluskulud kostja Baltic 1 Capital OÜ kanda.
4.Määrata Baltic 1 Capital OÜ poolt OÜ-le Chocoloro Hostel hüvitatav menetluskulu rahaliselt kindlaks summas 2560 (kaks tuhat viissada kuuskümmend) eurot. Välja mõista Baltic 1 Capital OÜ-lt (registrikood 11833482) OÜ Chocoloro Hostel (registrikood 14223330) kasuks menetluskulud summas 2560 eurot.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 22.06.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse ja üürilepingu kehtivuse tuvastamise nõudes. Samal päeval võttis kohus hagiavalduse menetlusse.
1.13.03.2017 sõlmis hageja üürnikuna ja kostja üürileandjana üürilepingu äriruumide kasutamiseks aadressil Tallinna mnt 83B, Pärnu. Vastavalt üürilepingu p-le 2.2 oli üürilepingu tähtaeg 10 aastat. Vastavalt üürilepingu p-le 4.1 pidi hageja tasuma ruumide kasutamise eest üüri 1100 eurot kuus alates 15.06.2017 vastavalt kostja esitatud arvetele. Üürilepingu p-i 4.5 kohaselt pidi hageja tasuma kõrvalkulude eest iga kuu 15. kuupäevaks kostja poolt esitatud arvete alusel. Üürilepingu p-i 4.2 pidi kostja määrama kõrvalkulude suuruse lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkuja arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi üüri- ega kõrvalkulude arvet. Vaatamata kostja poolt arvete mitte-esitamisele on hageja tasunud kostjale kostja nõudmisel aprillis 2017 300 eurot, mais 2017 750,82 eurot, juunis 2017 2500 eurot, juulis 2017 1600 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-9610 eurot, augustis 2017 1100 eurot, septembris 2017 1700 eurot, oktoobris 2017 1100 eurot, märtsis 2018 1100 eurot, aprillis 2018 1100 eurot, mais 2018 1100 eurot (hagiavalduse p 15). Novembrist 2017 kuni veebruari lõpuni 2018 hageja kostjale üüri ei tasunud, kuna ruumides ei olnud tagatud küte ja ruumide kasutamine ei olnud seetõttu võimalik.
2.10.06.2018 esitas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse üürilepingu p-de 16.2 ja 16.6 alusel, mille kohaselt üürileandjal on õigus üürileping ennetähtaegselt kirjaliku avaldusega üles öelda, kui selleks on mõjuv põhjus, teatades üürnikule ülesütlemisest ette 30 kalendripäeva. Kostja luges teates mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et hageja ei ole tasunud üüri lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja teatas teates, et loeb üürilepingu lõppenuks 01.07.2018 ja hageja peab 01.07.2018 ruumid vabastama.
3.Hageja väitel üürilepingu ülesütlemise teate (avalduse) puhul ei ole täidetud selle formaalsed ega sisulised eeldused ning teade (avaldus) on seetõttu tühine. Üürileping ei lõppenud 01.07.2018 ning hagejal on õigus üürieset edasi kasutada vastavalt üürilepingu tingimustele.
4.Kostja vastas hagile 09.07.2018 ja vaidles hagile vastu. Kostja oli seisukohal, et ta on üürilepingu üles öelnud nii sisuliselt kui formaalselt õiguspäraselt. Kohtu õiguslik põhjendus Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus:
5.TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Käesolevas asjas toimus kohtuistung 14.03.2019. Kostja seaduslikule esindaja sai kohtukutse 14.03.2019 kohtuistungile kätte vähemalt 25.01.2019, mil kostja seaduslik esindaja Allan Kool saatis kohtule teate seoses kohtuistungiga. Kohtukutsest nähtub, et kostjat hoiatati kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärgedest. Kostja seaduslik esindaja ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest. 14.03.2019 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.
6.Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kostjale on hagi materjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 25.06.2018 avaliku e-toimiku kaudu. Kostja vastas hagile 09.07.2018. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks olnud kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega ilma tema osavõtuta.
7.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 410 ja § 413 lg-ga 1. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega lähtub kohus tagaseljaotsuse tegemisel ainult hagiavalduses esitatud asjaoludest, mis loetakse kostja poolt omaksvõetuks, ja nende asjaolude õiguslikust põhjendatusest.
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-9610 Tagaseljaotsuse põhjendused
8.Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel.
9.13.03.2017 sõlmis hageja üürnikuna ja kostja üürileandjana üürilepingu äriruumide kasutamiseks aadressil Tallinna mnt 83B, Pärnu. Vastavalt üürilepingu p-le 2.2 oli üürilepingu tähtaeg 10 aastat. Vastavalt üürilepingu p-le 4.1 pidi hageja tasuma ruumide kasutamise eest üüri 1100 eurot kuus alates 15.06.2017 vastavalt kostja esitatud arvetele. Üürilepingu p-i 4.5 kohaselt pidi hageja tasuma kõrvalkulude eest iga kuu 15. kuupäevaks kostja poolt esitatud arvete alusel. Üürilepingu p-i 4.2 pidi kostja määrama kõrvalkulude suuruse lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkuja arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi üüri- ega kõrvalkulude arvet. Vaatamata kostja poolt arvete mitte-esitamisele on hageja tasunud kostjale kostja nõudmisel aprillis 2017 300 eurot, mais 2017 750,82 eurot, juunis 2017 2500 eurot, juulis 2017 1600 eurot, augustis 2017 1100 eurot, septembris 2017 1700 eurot, oktoobris 2017 1100 eurot, märtsis 2018 1100 eurot, aprillis 2018 1100 eurot, mais 2018 1100 eurot (hagiavalduse p 15). Novembrist 2017 kuni veebruari lõpuni 2018 hageja kostjale üüri ei tasunud, kuna ruumides ei olnud tagatud küte ja ruumide kasutamine ei olnud seetõttu võimalik.
10.10.06.2018 esitas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse üürilepingu p-de 16.2 ja 16.6 alusel, mille kohaselt üürileandjal on õigus üürileping ennetähtaegselt kirjaliku avaldusega üles öelda, kui selleks on mõjuv põhjus, teatades üürnikule ülesütlemisest ette 30 kalendripäeva. Kostja luges teates mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et hageja ei ole tasunud üüri lepingus kokkulepitud tingimustel. Kostja teatas teates, et loeb üürilepingu lõppenuks 01.07.2018 ja hageja peab 01.07.2018 ruumid vabastama.
11.Hageja väitel üürilepingu ülesütlemise teate (avalduse) puhul ei ole täidetud selle formaalsed ega sisulised eeldused ning teade (avaldus) on seetõttu tühine. Üürileping ei lõppenud 01.07.2018 ning hagejal on õigus üürieset edasi kasutada vastavalt üürilepingu tingimustele.
12.Kohus nõustub hagejaga selles, et hagiavalduses esitatud asjaoludel oli poolte vahel sõlmitud kirjalik üürileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tähenduses Tallinna mnt 83B, Pärnu asuvate ruumide kasutamiseks.
13.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et ülesütlemise teate puhul ei ole täidetud selle formaalsed eeldused, s.t rikutud on kokkulepitud vorminõuet, millest tulenevalt on üürilepingu ülesütlemise avaldus tühine. Hageja on hagiavalduses avaldanud, et üürilepingu p 16.2 näeb ette, et üürilepingu võib üles öelda kirjaliku avaldusega, s.t pooled leppisid ülesütlemise puhuks kokku rangema vorminõude, võrreldes VÕS § 325 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ütles lepingu üles e-kirjaga edastatud tahteavaldusega. TsÜS § 78 lg 3 kohaselt võib kirjaliku lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Järelikult, kui kirjalikus lepingus on tahteavalduste esitamine ette nähtud kirjalikult, siis võib neid edastada ka kirjalikult taasesitamist võimaldavalt. Kohus on seisukohal, et e-kirjaga saadetud tahteavaldus täidab TsÜS § 78 lgs 3 sätestatud kriteeriumi. Lepingust ei nähtu poolte tahet tuua mittekirjalikus vormis esitatud tahteavalduse puhul kaasa selle tühisus.
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-9610
14.Hageja heidab ette, et kostja rikkus üürilepingu p-i 16.2, mis näeb ette, et ülesütlemisest tuleb teatada ette 30 päeva. Kostja edastas lepingu ülesütlemise kohta teate 10.06.2018 ja oli teates seisukohal, et üürileping lõppeb 01.07.2018, s.o vähem kui 30 päeva. Erialakirjanduses on asutud seisukohale, et kui ülesütlemisavalduses on ette nähtud lühem etteteatamistähtaeg, kui on seaduses või lepingus ette nähtud, ei mõjuta see ülesütlemisavaldse kehtivust, kuid ülesütlemistähtpäevaks loetakse seaduses või lepingus sätestatud aeg.1 Seega antud juhul lõppenuks üürileping selle ülesütlemise kehtivuse korral 10.07.2018.
15.Hageja on kostjale ette heitnud lepingu ülesütlemise teate formaalsete nõuete osas VÕS § 325 lg 2 p-i 2 rikkumist, s.t lepingu ülesütlemise teates ei ole nimetatud üüritud asja. Nõue näidata ära ülesütlemisavalduses üüritud asi teenib selguse eesmärki. Samas ei nähtu hagiavaldusest asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja ei saanud aru, millise üüritud eseme kohta üürilepingu ülesütlemise avaldus on esitatud. Kohus on seega seisukohal, et antud juhul ei saa lugeda asjaolu, et ülesütlemise avalduses ei ole üüritud asja nimetatud, selliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse.
16.Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad asjas üürilepingu ülesütlemise sisulised eeldused. Kostja on üürilepingu ülesütlemise teates esitanud üürilepingu ülesütlemise põhjuseks üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse. Üürilepingu p-de 16.2 ja 16.6 kohaselt on üürileandjal õigus üürileping ennetähtaegselt kirjaliku avaldusega üles öelda, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla, kui üüri või kõrvalkulude või viivise eest ei ole tasutud 1 kuu jooksul tasumise tähtpäevast alates.
17.Üürilepingu punkti 4.1. kohaselt tuleb üüri tasuda üürileandja arve alusel. Hageja on avaldanud, et kuna kostja pole hagejale esitanud mitte ühtegi arvet, ei ole kostja üürinõuded muutunud sissenõutavaks. Üürilepingu punkti 4.5 kohaselt pidi hageja tasuma kõrvalkulude eest iga kuu 15. kuupäevaks kostja poolt esitatud arve alusel. Üürilepingu p 4.2. näeb ette, et kõrvalkulud määrab kostja lähtudes arvestite näitudest, teenusepakkuja arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast. Kostja ei ole esitanud arveid kõrvalkulude kohta ega ka arvestusmetoodikat.
18.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et üüriarvete mittesaamise tõttu ei ole üür muutunud sissenõutavaks. Üürisumma on üürilepingus fikseeritud kindel summa, mis tuleb igakuiselt tasuda. Riigikohus on oma 14.03.2008 otsuse nr 3-2-1-5-08 p-s 14, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Üürilepingu p-is 4.1 on sätestatud igakuise üüri suurus jääva suurusena. Seega oli hagejale ette teada tema kohustuste suurus ja tasumise kord.
19.Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt pidi hageja tasuma kostjale üüri alates 15.06.2017 kuni ülesütlemiseni 11 kuu eest, s.o 12 000 eurot. Kuna hageja ei saanud üüritud ruume kasutada perioodil november 2017 – veebruar 2018, k.a, siis vastavalt VÕS § § 296 lg-le 1 kohaselt ei pidanud hageja nimetatud perioodil üüri tasuma. Seega oli hageja üüri tasumise kohustus kuni üürilepingu ülesütlemise avalduse esitamiseni 7 kuu eest, s.o kokku 7700 eurot. Hagiavalduses esitatud asjaoludel on hageja tasunud kostjale kokku 12 850,82 eurot. Seega tuvastab kohus, et 10.06.2018 üürilepingu ülesütlemise avalduse esitamise seisuga ei olnud hagejal kostja ees üürivõlgnevust.
P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne (2016), lk 959-960. 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-9610
20.Kohus on seisukohal, et arvete mitte-esitamine kõrvalkulude osas piirab hageja kui üürileandja vastutust. Kõrvalkulud on reeglina igakuiselt muutuva suurusega ega ole seetõttu hagejale ettenähtavad. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohus on seisukohal, et ilma kõrvalkulude eest arvete esitamiseta ei saa võlgnik kohaselt oma kohustust täita, kuna talle on teadmata kohustuse suurus. Seega, kuna hageja väitel ei ole kostja talle kõrvalkulude eest esitanud ühtegi arvet (kohus loeb nimetatud asjaolu kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 413 lg 1 alusel), siis on kostja olnud kohtu hinnangul kõrvalkulude osas vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 kohaselt. VÕS § 119 lg 2 sätestab, et võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtule ei ole teada, et vastuvõtuviivituse oleks põhjustanud hageja tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei esitanud kostja hagejale üürilepingu kohaselt esitamisele kuuluvaid arveid esitanud ka pärast hageja sellekohast päringut ja palvet esitada arved hiljemalt 19.06.2018. Seega, isegi, kui hageja ei olnud kõrvalkulude eest lepingu ülesütlemise teate esitamise aja seisuga täielikult tasunud, siis ei kanna hageja selle eest vastutust ja kostja ei olnud õigustatud 10.06.2018 seisuga üürilepingut üles ütlema VÕS § 119 lg 1 ja 2 alusel.
21.Kuna kohus on seisukohal, et hagiavalduses esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik järeldada hagejal 10.06.2018 seisuga üürilepingust tulenevat võlgnevust, mille eest hageja vastutaks, siis on kohus seisukohal, et üürilepingu ülesütlemise avaldus 10.06.2018 on tühine, kuna lepingu ülesütlemiseks puudus mõjuv põhjus. Kuna üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine, siis tuvastab kohus, et üürileping on kehtiv. Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-9610
23.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 650 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 700 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus avalduste esitamisel.
24.Hageja taotleb lisaks riigilõivudele õigusabikulu hüvitamist. 18.03.2019 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista õigusabikulud 2580 eurot koos käibemaksuga (21,5 tunni eest, tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Hageja palub kulud välja mõista koos käibemaksuga, kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele 5 tundi; hagi tagamise avalduse koostamisele 2 tundi; vastuse koostamisele tagatise taotlusele 1,5 tundi; seisukoha koostamisele kostja vastusele, taotlusele tõendite kogumiseks 4 tundi; taotluse koostamisele menetluse peatamiseks 0,5 tundi; vastuse koostamisele tagatise taotlusele 0,5 tundi; ettevalmistusele kohtuistungiks 1,5 tundi; 15.10.2018 kohtuistungil osalemiseks 1,5 tundi; tõendite esitamisele ja tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotlusele 3 tundi; ettevalmistusele kohtuistungiks 1,5 tundi ja 14.03.2019 kohtuistungil osalemiseks 0,5 tundi.
25.Kostja on 21.03.2019 esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja arvates hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud kuludest põhjendatud ja vajalikud hagi tagamise taotluse koostamise ja hagi tagamisega seotud menetlustoiminguid puudutavad kulud, kuna taotlus oli tulemusetu ja tagamine tühistati ning muude hageja poolt esitatud edutute taotluste menetlemisega seotud kulud. Kostja märgib, et hageja poolt kohtusse pöördumine oli ennatlik, kuna kostja ei ole teinud hagejale mistahes takistusi üüripinna kasutamiseks, ometigi just sel põhjusel hageja hagist nähtuvalt kohtusse pöördus ja hagi tagamist taotles. Kostja leiab, et sõltumata lõpplahendist peaksid asja menetlemisega seotud kulud jääma hageja kanda.
26.Kohus on seisukohal, et hagejat esindanud advokaadi tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud õigusabi toimingutele 21,5 tundi, kuid kohus leiab, et selline ajamaht ei ole hagiavaldust ja menetluse käiku silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Vastavalt menetluskulude nimekirjale kulus hageja esindajal hagiavalduse koostamisele 5 tundi ja hagi tagamise avalduse koostamisele 2 tundi. Kohus on seisukohal, et hagi ja hagi tagamise avaldus on koostatud ja esitatud samal ajal ning dokumentide koostamise aluseks olevad asjaolud on samad, millega esindajal tuli tegeleda, seega ei saanud esindajal kuluda 4-leheküljelise hagiavalduse ja 2-leheküljelise sisulise osaga hagi tagamise taotluse koostamisele kokku enam kui 5 tundi, mis on põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud menetlusdokumentide koostamisele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi tagamisega seotud kulud ei ole vajalikud ja põhjendatud, kuna taotlus oli tulemusetu ja tagamine tühistati. Kohus on seisukohal, et hagi tagamine oli hageja õiguste kaitseks menetluse alguses vajalik ja põhjendatud, taotlus rahuldati kohtu poolt ning asjaolu, et see hiljem tühistati, oli põhjendatud, arvestades menetluse käiku, ega muuda menetlustoimingut ja sellele kulunud aega põhjendamatuks ja mittevajalikuks. Kohus vähendab 4-lt tunnilt ühe tunni võrra 2,5-leheküljelise sisulise osaga kostja vastusele seisukoha koostamise ja tõendite kogumise taotlusele kulunud aega, kuivõrd tegemist ei ole mahuka ja õiguslikult keeruka dokumendiga. Seega nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3 tundi.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-18-9610 Hageja esindajal on kulunud 03.09.2018 menetluse peatamise taotluse koostamisele 0,5 tundi. TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäetud taotluse koostamisega seotud menetluskulud jäetakse menetlusosalise kanda, kes taotluse koostas. Kohus 11.09.2018 määrusega jättis hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Seetõttu kohus ei loe hageja esindajal peatamise taotlusele kulunud aega ja selle kulu selliseks kuluks, mida võib menetluskulusid kandma kohustatud poolelt välja mõista. Hageja esindajal on 15.10.2018 kohtuistungi ettevalmistusele kulunud 1,5 tundi ja 14.03.2019 kohtuistungi ettevalmistusele kulunud 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et kummagi kohtuistungi ettevalmistuse ajakulu tuleb vähendada 0,5 tunni võrra, lugedes vajalikuks ja põhjendatuid ajakuluks kohtuistungite ettevalmistamiseks kummagi istungi puhul 1 tund. Hageja esindajal on kulunud 29.10.2018 tõendite esitamisele ja tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamisele 3 tundi. Kohus on seisukohal, et 1,5-leheküljelise sisulise osaga menetlusdokumendi koostamisele ning tõendite esitamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 1,5 tunni ulatuses, kuivõrd tegemist ei ole keeruka ega mahuka õigusdokumendiga. Kohus on seisukohal, et ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas toodud tegevused ja nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalikud, arvestades vaidluse sisu ja menetluslikku käiku. Kohane ei ole kostja poolt 21.03.2019 esitatud väide, et sõltumata lõpplahendist peaksid asja menetlemisega seotud kulud jääma hageja kanda, kuna hageja poolt kohtusse pöördumine oli ennatlik ning kostja ei ole teinud hagejale mistahes takistusi üüripinna kasutamiseks. Tulenevalt kostja poolt hagejale esitatud üürilepingu ülesütlemise teatest ja vaidlusest selle ümber oli põhjendatud hageja pöördumine kohtu poole oma õiguste kaitseks. Eeltoodu alusel on kohus vähendanud hageja lepingulise esindaja ajakulu hageja esindamisele ja menetlusdokumentide koostamisele 6 tunni võrra ning kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisele on olnud põhjendatud ja vajalik 15,5 tunni ulatuses summas 1860 eurot koos käibemaksuga, arvestades vaidluse sisu, asja mahtu ja keerukust. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 2560 eurot (s.o riigilõiv hagilt 650 eurot, riigilõiv hagi tagamise taotluselt 50 eurot ja õigusabikulud 1860 eurot). Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja kulud õigusabile tuleb kostjalt välja mõista koos käibemaksuga, kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Vastavat asjaolu on kohus kontrollinud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.