Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-17-15757/47
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.03.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2433

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Roadservice11208927(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-15757

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-17-15757

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2019.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

Osaühingu Roadservice hagi OÜ Zosimbly Yacaramba vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2018.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Roadservice apellatsioonkaebus ja OÜ Zosimbly Yacaramba vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

Apellatsioonkaebuse hind 57 233,10 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 43 359,60 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

(apellatsioonimenetluses apellant ja nende Hageja vastuvastustaja): Osaühing Roadservice (registrikood 11208927), tehinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja vastuapellant): OÜ Zosimbly Yacaramba (registrikood 12709654), tehinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Kohtuistungi toimumise aeg

20.03.2019.a

Istungil osalenud isikud

Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu ja kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson.

Resolutsioon:

1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: kostja maksab hagejale kokku 53103 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda 60 päeva jooksul peale asjakohase arve saamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Hageja esitas maakohtusse hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevust 171 057,60 eurot ja viivist 0,2% põhivõlgnevuselt iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui koos põhivõlgnevusega kokku 200 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.03.2016.a ehitustöövõtulepingu nr 7-2.10/1/1-17.02 (edaspidi leping) Rõuge Ööbikuoru vaatetorni ehitamiseks. Kostja oli tellijaga sõlmitud projekteerimise ja ehituse töövõtulepingus peatöövõtja. Peatöövõtuleping (projekteerimise ja ehituse töövõtuleping nr 7-2.10/1) sõlmiti Rõuge vallavalitsuse kui tellija ja kostja kui peatöövõtja vahel 02.02.2016.a. Lepingu p 4.2 kohaselt oli lepingu hind 145 000 eurot (lisandub käibemaks), milline summa lepingu p 4.6 kohaselt sisaldas ka varu 5% (7250 eurot) võimalike lisa- ja muudatustööde eest. Seega oli pooltel kokkulepe, et vaatetorni valmisehitamisel tasub kostja hagejale vähemalt 137 750 eurot (lisandub käibemaks) ning omab õigust tellida lisatöid 7250 euro (lisandub käibemaks) eest. Hageja teostas kõik lepingukohased tööd ning valmistas lisatööna kupli hinnaga 4813 eurot (lisandub käibemaks). Hageja väitis, et projekti tegemine ei olnud hageja lepinguline kohustus ning sellega seotud puuduste eest hageja ei vastuta. Rõuge vallavalitsuse tellimusel koostas Tallinna Tehnikaülikool 22.12.2016.a Ööbikuoru vaatetorni kandekonstruktsioonide ekspertiisi. Vastavalt ekspertiisi p-le 1 teostati ekspertiis Corson OÜ (s.o kostja alltöövõtja) poolt koostatud vaatetorni ehitusprojekti alusel. Objekti külastuse käigus ei kontrollitud konstruktsioonide vastavust projektile, kuna see polnud ekspertiisi ülesanne. Seega ei andnud nimetatud ekspertiis hinnangut mitte ehitustöödele (hageja lepingulisele kohustusele), vaid teoreetilise hinnangu kostja lepinguliseks kohustuseks olevale projektile ja torni konstruktsioonide projekteeritud tugevusele, mille eest hageja ei vastuta. Samuti väitis hageja, et ta esitas kogu vajaliku ehitustööde dokumentatsiooni. 16.01.2017.a e-kirjas küsis hageja töötaja kostjalt juhiseid, kuidas kostjale üle anda täitedokumentatsioon. Sellele vastas kostja e-kirjaga alles kaks nädalat hiljem 30.01.2017.a, andes hagejale juhise, kuhu ja kellele dokumentatsioon üle anda. 31.01.2017.a andis hageja vastavalt kostja antud juhistele täitedokumentatsiooni kostjale üle. Hageja väitis, et kostja vastuväited tehtud tööde aktile on alusetud ja kostja jättis alusetult teostatud tööde akti kinnitamata. Hageja töö tuleb lugeda vastuvõetuks ning hagejal on õigus saada tehtud töö eest tasu 171 075,60 eurot (s.o 142 563 eurot + käibemaks). Lepingu p 12.6 kohaselt on tasumisega viivitamisel töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Töövõtulepingu p 9.1 kohaselt arvestab hageja viivist alates 22.09.2017.a. 03.10.2018.a esitas hageja menetlusdokumendi, milles väitis, et täiendab haginõuet. Nimetatud menetlusdokumendis palus hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingu täitmise tasu 171 075,60 eurot ja viivise 0,2% sellelt summalt pärast kostjale arve esitamisest alates arvel näidatud maksetähtajast.

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et töö ei ole täies ulatuses teostatud. Kostja hinnangul ei vastanud Ööbikuoru vaatetorni vundament nõuetele, samuti ei andnud hageja kostjale üle lepingule vastavat dokumentatsiooni. Kostja leidis, et hageja vastutab vundamendi ja selle projekti vastavuse eest kehtivatele nõuetele. Vastavalt poolte kokkuleppele tellis vundamendi projekti hageja, samuti tellis vundamendi ehitustööd hageja. Kostja hinnangul olid töö puudused niivõrd olulised, et need õigustasid objekti vastuvõtmata jätmist. Samas ei väljastanud hageja kostjale ka arvet. Lepingu p 4.3 kohaselt tuli töövõtjal esitada tellijale arve. Arve esitamine oli lepingu kohaselt tasu saamise formaalne eeldus. Kuna hageja seda esitanud ei ole, pole hagejal õigust saada tasu. Lisaks eeltoodule esitas kostja hageja vastu leppetrahvi nõude ning tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt pooltevahelisele lepingu p-le 3.2 pidi tööde valmimise tähtpäev olema 30.06.2016.a. Lepingu p 12.5 kohaselt kui töövõtja viivitab töö üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suurus on 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu hind oli p 4.2 kohaselt 145 000 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja leidis VÕS § 638 alusel, et tööd tuleb lugeda üleantuks ja vastuvõetuks 22.09.2017.a, ehk 449 päeva hiljem lepingu p-s 3.2 kokkulepitud tähtajast. Arvestades, et hageja hilines kirjeldatud juhul tööde üleandmisega 449 päeva, on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 156 252 eurot (449 päeva x 0,2% x 145 000 eurot + käibemaks = 156 252 eurot). Kostja ei nõustunud ka hageja viivisenõudega. Kostja väitis, et viivise tasumine sõltub tasunõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja väidetav tasunõue sai lepingu järgi muutuda sissenõutavaks 45-60 päeva möödumisel arve esitamisest. Kuivõrd hageja ei ole kunagi kostjale arveid esitanud, on põhjendamatu ka hageja viivisenõue. Kostja palus jätta hageja 03.10.2018.a menetlusdokumendis väljatoodud alternatiivnõue menetlusse võtmata. Kostja hinnangul ei olnud sellise nõude esitamise eeldused täidetud, sh ei olnud täidetud TsMS §-s 369 sätestatud eeldused ning nõue oli ebamäärane ja selle täitmine võimatu. Esimese astme kohtu otsus

Tsiviilasi nr 2-17-15757 kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tööd ei saa vastuvõetuks lugeda VÕS § 638 järgi kui tööl on olulised puudused ning tellijal on õigus puudustele tugineda. Tellija võib kaotada õiguse puudustele tugineda VÕS § 644 lg 3 järgi, mis sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 638 järgi on töö vastuvõetuks lugemise eeldus töö valmimine, töö üleandmine ja töö vastuvõtmiseks pakutud mõistliku tähtaja möödumine. Kohus leidis, et töö vastuvõetuks lugemise formaalsed eeldused on täidetud: hageja pakkus töö üleandmist ning andis mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks. Hageja esitas 15.09.2017.a ekirjaga kliendile akti nr 1. Kirjas märkis hageja, et lepingulised tööd Rõuge vaatetorni ehitusel on tehtud ning palus akti allkirjastamist. Kostja akti ei allkirjastanud, vaid esitas 22.09.2017.a pretensiooni teostatud tööde kohta. Kohus hindas järgnevalt, kas ja millistele puudustele võis kostja tugineda töö vastuvõtmisest keeldumisel. VÕS § 644 lg 3 järgi peab tellija mõistliku aja jooksul mittevastavusele piisavalt täpselt viitama ning kui ta seda teinud ei ole, siis hiljem uutele puudustele tugineda ei saa. Kostja esitas hagejale pretensiooni, mille kohaselt ei saa lugeda vundamenditöid teostatuks, kuna vundament ei vasta tellija poolt tellitud eksperthinnangu kohaselt nõuetele ning vajab puuduste kõrvaldamist. Samuti väitis kostja, et hageja ei ole andnud üle lepingujärgset dokumentatsiooni. Eksperthinnangust nähtus esiteks, et kuna ehitise vundament asus läbinisti külmakerkeohtlikul pinnasel, võib külmakerke tagajärjel liikuda terve ehitis. Ehitise liikumisel võib see viltu vajuda ning vundament võib mõraneda. Teiseks nähtus eksperthinnangust, et torn võib hakata võnkuma. Maakohus leidis, et kostja ei tuginenud 22.09.2018.a pretensioonis võnkumisega seotud puudusele ning kaotas seetõttu õiguse sellele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Mõistlik aeg puudusele tugineda möödus kohtu arvates 22.09.2018.a. pretensiooni esitamisega. Maakohtu hinnangul sai kostja seega tugineda üksnes külmakerkeohust tulenevatele puudustele ning dokumentatsiooni üleandmata jätmisele. Kohus leidis, et külmakerkeohust tulenevad puudused on kohtu arvates omistatavad üksnes ehitise projekteerijale. Töövõtulepingu järgi oli hageja kohustus üksnes ehitamine, mitte projekteerimine. Pooled ei leppinud kokku selles, et vundamendi projekteerimise korraldab hageja. VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta hageja kostja tellitud projektist tuleneva töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Samuti ei õigustanud töö vastuvõtmisest keeldumist ka kostja väide, et hageja jättis esitamata täitedokumentatsiooni. Hageja esitas tõendina Rõuge Vallavalitsuse kinnituskirja, mille kohaselt on tellijale üle antud vaatetorni täitedokumentatsioon nõutud ulatuses. Kohus leidis, et sellega on tõendatud ehitise dokumentatsiooni üleandmine. Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud kohustuse sissenõutavaks muutumise ajas selliselt, et kohustus muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Kohus leidis, et nimetatud kokkuleppest tuleb juhinduda ka siis, kui töö loetakse vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Asjas ei ole TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 mõttes vaidlust selle üle, et hageja kostjale arvet esitanud ei ole. Pooltevahelise lepingu p 4.2.1 kohaselt tasutakse lepingu maksumus arvete alusel. Seega sidusid pooled kohustuse sissenõutavaks muutumise aja arve esitamisega. Kohtu hinnangul oli seega ilmne, et täitmata oli üks nõude rahuldamise eeldus: asjaolu, et hageja on kostjale esitanud arve. Samas esitas hageja pärast asja arutamise uuendamist alternatiivnõude tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse täitmiseks. TsMS 369 järgi tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kuna kostja vaidles hagile vastu,

Tsiviilasi nr 2-17-15757 järeldas kohus, et võlgnik ei kavatse kohustust õigel ajal täita. Nõude sissenõutavus on lepingu p 4.2.1 ja 4.3 järgi seotud arve esitamisega. Lepingu p 4.1 järgi on maksetähtaeg 60 päeva alates arve esitamisest. TsMS § 369 järgi rahuldas kohus hageja alternatiivnõude ning mõistis tasunõude välja 60 päeva pärast seda, kui hageja esitab kostjale tasunõude kohta arve. Kohus jättis VÕS § 113 lg 1 järgi rahuldamata hageja viivisenõude, kuivõrd hageja põhinõue ei olnud veel sissenõutavaks muutunud. Viimaseks käsitles maakohus kostja leppetrahvinõuet ja protsessuaalset tasaarvestusavaldust. Pooltevahelisele lepingu p 3.2 kohaselt oli tööde valmimise tähtpäev 30.06.2016.a. Lepingu p 12.5 kohaselt kui töövõtja viivitab töö üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suurus on 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu hind on p 4.2. kohaselt 145 000 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja andis tööd üle ja palus need vastu võtta 15.09.2017.a, millele kostja vastas 22.09.2017.a. Kostja vastuse esitamisega luges kohus tööd vastuvõetuks VÕS § 638 järgi. Kuna kohus luges tööd vastuvõetuks 22.09.2017.a, andis hageja tööd üle 449 päeva hiljem. Arvestades, et hageja hilines kirjeldatud juhul tööde üleandmisega 449 päeva, leidis kohus, et kostjal on õigus nõuda leppetrahvi 156 252 eurot (449 päeva x 0,2% x 145 000 eurot + käibemaks = 156 252 eurot). Lepingu p 3.1 kohaselt pidi kostja esitama ehitusprojekti hiljemalt 31.03.2016.a, kuid tegelikult esitati lõplik ehitusprojekt alles 21.06.2016.a, s.o 82 päevase hilinemisega. Lepingu p 3.4 ja 3.5 kohaselt pikeneb lepingu tähtaeg asjaolude tõttu, mille eest hageja ei vastuta ning mida ta ei saanud mõjutada ning mille vältimist mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud hagejalt oodata; kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb asjaolude esinemise aja võrra; hageja on koheselt, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) päeva jooksul, kohustatud kostjat (tellijat) teavitama nimetatud asjaoludest. Kohus tuvastas, et hageja informeeris kostjat ja tema alltöövõtjat (projekteerijat OÜ-d Corson) nimetatud asjaolust oma 22.03.2016.a e-kirjas. Seega pikenes kohtu hinnangul kostja hilinemise tõttu lepingu tähtaeg kuni 11.09.2016.a (82 päeva). Samas leidis kohus, et tähtaeg ei pikenenud täiendavates lisatöödes kokkuleppimisest ega eksperdi kasutamisest tulenevalt. Hageja tõi esile, et enne 11.09.2016.a pidasid pooled 31.08.-04.09.2016.a läbirääkimisi algselt töövõtu mahtu mittekuulunud lisatöö – kupli valmistamise – osas, mille raames leppisid kokku kupli valmimise tähtpäevas 30.09.2016.a. Kohus ei nõustunud, et seda kuupäeva tuleb pidada uueks (s.o poolte kokkuleppel muudetud) töö valmimise tähtpäevaks. Kohtu hinnangul ei toonud hageja esile asjaolusid, mille alusel saab järeldada, et kuplit ehitamata oleks põhitööd õigeaegselt valmis saanud. Viimaseks leidis kohus, et põhjendamatu on hageja seisukoht, et hagejal oli mõjuv põhjus tööde üleandmisega viivitamiseks seetõttu, et kostja soovis tööde vastuvõtmise otsustamiseks kasutada ekspertiisi abi. Kohtu hinnangul ei esinenud hagejal mõjuvat põhjust. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et tööde valmimisega viivitamise eest on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 127 716 eurot. Kohus tasaarvestas selle summa hageja põhinõudega 171 075,60 eurot ning mõistis lõpptulemusena kostjalt välja 43359,6 eurot (171 075,60 eurot - 127 716 eurot = 43 359,6 eurot). Apellatsioonkaebus