Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse hagi P S vastu valduse vabastamise ja võlgnevuse nõudes
Hagihind
5170,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsus (asukoht Niine tn 2, Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: [email protected])
Ahti
Olesk
(e-post
Kostja: P S (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
21.03.2019.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Kohustada kostjat P S andma äriruumi asukohaga P (mitteeluruum pos ) Tallinn, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x, valduse üle Tallinna linnale. Kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel määrata täitmise viisiks P S ja temale kuuluva vara väljatõstmine kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval.
3.Mõista kostjalt P Slt hageja Tallinna linna kasuks välja üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus kuni 29. juunini 2018 ja kahjuhüvitis alates 30. juunist 2018 kuni 30. novembrini 2018 kokku summas 3081,73 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 291,22 eurot.
4.Juhul, kui kostja P S jätkab pärast 30. novembrit 2018 P (äriruum pos 3a) kasutamist, mõista kostjalt P Slt hageja Tallinna linna kasuks välja tulevase nõude täitmisena kahjuhüvitis seoses äriruumiga pos 3a esitatud arvete alusel kuni P tee 17 (äriruum pos 3a) faktilise vabastamiseni.
2-18-18860
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta Tallinna linna menetluskulud P S kanda.
2.Välja mõista kostjalt P Slt hageja kasuks menetluskuludena hagilt tasutud riigilõiv 425 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsuse hagi P S vastu valduse vabastamise ja võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt kuulub xxx asuv P tee x asuv kinnistu registriosa numbriga x. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) sõlmis 17. novembril 2017 P Sga tähtajatu mitteeluruumi üürilepingu nr 5.-9.3/31 P tee x asuva mitteeluruumi (pos 3a) kasutamiseks. Üürilepingu järgi anti kostjale üürile äriruum suurusega 149,8 m2, üürihinnaga 1 eur/m2. seega kohustus kostja tasuma igakuiselt 149,8 eurot üüri. Põhja-Tallinna Valitsus saatis 27. veebruaril 2018 kostjale hoiatuse, milles teavitas kostjat, et tal on seisuga 27. veebruari 2018 võlgnevus Tallinna linna ees summas 615,20 eurot. Kostjal paluti võlgnevused likvideerida hiljemalt 1. märtsiks 2018. Kostjale saadeti 15. märtsil 2018 järgmine hoiatus, milles märgiti, et seisuga 12. märtsi 2018 on kostja võlgnevus Tallinna linna ees 926, 86 eurot ja paluti see tasuda hiljemalt 20. märtsiks 2018 Samas selgitati kostjale, et tal on üürilepingust tulenev võlgnevus summas 926,86 eurot ja hoiatati, et kui kogu võlgnevus ei ole tasutud hiljemalt 20. märtsiks 2018, on hageja sunnitud kostjaga sõlmitu üürilepingu üles ütlema. Tallinna linn ütles 20. aprillil 2018 avaldusega nr 5.-2.1/1008-2 üürilepingu erakorraliselt üles alates 31. maist 2018. Üürilepingu erakorralise ülesütlemisega kohustas hageja kostjat P tee 17, Tallinn, asuvad äriruumid vabastama ja võtmed tagastama Põhja-Tallinna Valitsusele hiljemalt 31. maiks 2018. Erakorraline ülesütlemine toimetati kostjale kätte kohtutäituri Risto
2-18-18860 Sepp vahendusel 29. juunil 2018.a kell 10.24. Hageja hinnangul muutus üürilepingu ülesütlemine kehtivaks selle kättetoimetamisest kostjale. Alates 30. juunist 2018 esitab hageja kostjale VÕS § 335 alusel kahjuhüvitise arveid.
2.Hageja on 21.03.2019.a toimunud eelistungil esitanud taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub hageja omandisse Tallinnas asuv P tee x asuv kinnistu registriosa numbriga x. Asjaoludest nähtuvalt on kostja otsuse tegemise hetkel kinnisasja äriruum pos 3a valdajaks. Hageja on hinnangul, et kostja valdab hagejale kuuluvat äriruumi õigusliku aluseta ning palub kohustada kostjat äriruumid vabastama. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 444 lg 3).
2.Kohus on asja arutamiseks määranud 21.03.2019.a istungi, kuna kostjapoolne vastus ei vastanud hagi vastusele esitatud nõuetele. Eelistungi protokollist nähtuvalt on istungile ilmunud vaid hageja esindaja. Kohus on kostjale kohtukutse kätte toimetanud TsMS § 3141 lg 2 alusel 25.02.2019.a. Kõnesolev säte näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kostja on 22.01.2019.a esitanud kohtule elektronpostiaadressi x kaudu esialgse vastuse hagile. Seega võis kohus lugeda kostjale kohtukutse kättetoimetatuks selle edastamiseks kostja elektronpostiaadressile. Kostja ei ole 21.03.2019.a toimunud eelistungile ilmunud. TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on 21.03.2019.a toimunud eelistungil esitanud taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3.Asjaoludest nähtub, et Tallinna linn ütles 20.04.2018.a avaldusega nr 5.-2.1/1008-2 üürilepingu erakorraliselt üles alates 31. maist 2018.a. Erakorraline ülesütlemine toimetati kostjale kätte kohtutäituri Risto Sepp vahendusel 29.06.2018.a kell 10.24. Seega on ära langenud kostjapoolne õiguslik alus ruumide valdamiseks. Vastavalt asjaõigusseaduse § 80 lg-le 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 kohustab üürnikku üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjat P S andma äriruumi asukohaga P tee x (mitteeluruum pos 3a) Tallinn, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x, valduse üle Tallinna linnale.
4.TsMS § 445 lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel määrata täitmise viisiks P S ja temale kuuluva vara väljatõstmine kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval.
5.Lisaks palub hageja mõista kostjalt Tallinna linna kasuks välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus
2-18-18860 kuni 29. juunini 2018 ja kahjuhüvitis alates 30. juunist 2018 kuni 30. novembrini 2018 kokku summas 3081,73 eurot ning võlgnevusest tulenevad viivised summas 291,22 eurot. Üürilepingu punktide 10 ja 17.1 kohaselt tasub üürnik vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele iga kuu lisaks äriruumi üürile kõik äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud, kindlustus) ning üüritavate äriruumide eest tasumisele kuuluvad kohustuslikud riiklikud ja kohalikud maksud proportsionaalselt üürniku poolt hoones kasutatavate äriruumide suurusele. Äriruumi üürilepingu tingimuste punktidest 9.1 ja 9.3, mille kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale üüri üürilepingu p 10 märgitud summas iga kalendrikuu kohta ning lisaks üürile on üürnik kohustatud kandma ka kõik äriruumiga seotud kõrvalkulud. Vastavalt äriruumi üürilepingu tingimuste punktile 10.1 on üürnik kohustatud iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuma üürileandja pangaarvele üüri ja teised muutumatu suurusega maksed jooksva kuu eest ning teised lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed eelneva kuu kohta. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt P Slt hageja Tallinna linna kasuks välja üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse kuni 29. juunini 2018 ja kahjuhüvitise alates 30. juunist 2018 kuni 30. novembrini 2018 kokku summas 3081,73 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 291,22 eurot.
6.Kolmandaks on hageja esitanud nõude – et kui kostja P S pärast 30. novembrit 2018 jätkab P tee x (äriruum pos 3a) kasutamist, siis mõista P Slt Tallinna linna kasuks välja tulevase nõude täitmisena kahjuhüvitis esitatud arvete alusel kuni P tee x (äriruum pos 3a) faktilise vabastamiseni. TsMS § 369 näeb, ette tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Asjaoludest nähtub, et kostja ei ole P tee x Tallinn asuvat äriruumi hagejale tänaseni tagastanud. VÕS §-st 335 tuleneb, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele – juhul kui kostja P S jätkab pärast 30.11.2018.a P tee x (äriruum pos 3a) kasutamist, siis mõista kostjalt P Slt hageja Tallinna linna kasuks välja tulevase nõude täitmisena kahjuhüvitis kostjale esitatud äriruumiga pos 3a seonduvate arvete alusel kuni P tee x(äriruum pos 3a) faktilise vabastamiseni.
7.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 425 eurot, mis tuleb kostjalt TsMS § 162 lg 1 alusel välja mõista.