XX hagi OÜ Pro Beauté vastu autokompensatsiooni, tulemustasu ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. septembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuste hinnad
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
XX
(isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostja: OÜ Pro Beauté (registrikood 11034284), lepinguline esindaja Joanna Karu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 04. septembri 2018 otsus osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata poolte menetluskulud kindlaks teistsuguses suuruses ja teha uus tasaarvestus. Jätta kohtuotsus muutmata menetluskulude jaotuse osas. Muus osas on kohtuotsus jõustunud.
3.2.Välja mõista OÜ-lt Pro Beauté XX kasuks autokompensatsiooni katteks 204,30 eurot ja töölepingu (TLS) § 100 lg 4 järgne hüvitis 1096,74 eurot.
3.3.Jätta täielikult rahuldamata XX hagi tulemustasu saamiseks ja osaliselt autokompensatsiooni väljamõistmiseks ning TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks.
3.4.Jätta XX menetluskuludest 17,09 % OÜ Pro Beauté kanda ja 82,91 % XX enda kanda.
3.5.Jätta OÜ Pro Beauté menetluskuludest 17,09 % OÜ Pro Beauté enda kanda ja 82,91 % XX kanda.
3.6.Välja mõista OÜ-lt Pro Beauté XX menetluskulude katteks 719,49 eurot.
3.7.Välja mõista XX-lt OÜ Pro Beauté menetluskulude katteks 3689,50 eurot.
3.8.Tasaarvestada hageja põhinõue ja hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludega.
3.9.Välja mõista tasaarvestuse tulemusena XX-lt OÜ Pro Beautè kasuks 1668,97 eurot.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas hageja XX kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud selles osas puuduvad.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata ja need jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 07.06.2017 Töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Pro Beauté (kostja) vastu ja 05.10.2017 selle täpsustuse, milles palus lugeda pooltevahelise 03.08.2015 töölepingu lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 10.05.2017 ning mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 järgi töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 3480,03 eurot; kulutšekkide hüvitise 276,83 eurot; maksmata autokompensatsiooni 880,30 eurot; brändi St. Tropez uute klientide leidmise eest tulemustasu 1170 eurot; brändi Comfort Zone uute klientide leidmise eest tulemustasu 325 eurot; müügieesmärkide täitmisega seotud tulemustasu 10% brutokasumist 2016.a eest St Tropez toodete müügilt 799,14 eurot ja Comfort Zone toodete müügilt 1244 eurot ning aprillis 2017 täidetud müügieesmärkide täitmise eest St. Tropezi toodete müügilt 153,86 eurot.
2.Tööinspektsioon rahuldas 24.10.2017 otsusega avalduse osaliselt ja tuvastas, et pooltevaheline 03.08.2017 tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 10.05.2018. Tööinspektsioon mõistis kostjalt hageja kasuks välja kulutšekkide maksumuse 276,83 eurot; autokompensatsiooni 450 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 500 eurot ning jättis rahuldamata hageja nõuded boonustasude saamiseks.
3.Hageja esitas 23.11.2017 Harju Maakohtusse kostja vastu hagi ning 18.12.2017 ja 27.01.2018 hagi täpsustused. Hageja palus kostjalt välja mõista autokompensatsiooni 880,30 eurot perioodi eest 01.01.2017 kuni 10.05.2017; tulemustasu brändi St. Tropez uute klientide leidmise eest 1170 eurot ja brändi Comfort Zone uute klientide leidmise eest 325 eurot; välja mõista kostjalt müügieesmärkide täitmisega seotud tulemustasu 10% brutokasumist 2016.a eest St Tropez toodete müügilt 799,14 eurot ja Comfort Zone toodete müügilt 1244 eurot ning aprillis 2017 täidetud müügieesmärkide täitmise eest St. Tropezi toodete müügilt 153,86 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja menetluskulude taotluse kohaselt olid tema kulud maakohtu menetluses riigilõiv 175 eurot, sõidukulu 226 eurot, tõlkekulu 278,40 eurot ja õigusabikulud 4030,60 eurot (sisaldab käibemaksu) 53,65 töötunni eest, kusjuures hageja esimese esindaja tunnihind oli 50 eurot ja teise esindaja tunnihind 70 eurot.
5.Hageja vaidles kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu, leides, et kulud on ülepaisutatud. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja menetluskuluks maakohtu menetluses olid taotluse kohaselt õigusabikulud 5340 euro suuruses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oli 120 eurot (käibemaksuta) ja kostjale osutati õigusabi 44 tunni ja 30 minuti ulatuses.
8.Kostja ei esitanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastuväiteid. Esimese astme kohtu otsus
9.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja autokompensatsiooni 204,30 eurot ja TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise 1096,74 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi tulemustasu saamiseks, osaliselt autokompensatsiooni väljamõistmiseks ja TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks. Hageja menetluskulud jättis kohus 17,09% ulatuses kostja kanda ja 82,91% ulatuses hageja enda kanda. 17,09% kostja menetluskuludest jättis kohus kostja enda kanda ja 82,91% hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 685,31 eurot ning hagejalt kostja kasuks 4427,40 eurot. Kohus tasaarvestas otsusega hageja põhinõude ja hageja kasuks välja mõistetud menetluskulud kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludega ning mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja 2441,05 eurot.
10.Kohus jaotas menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldati 17,09% ulatuses (1301,04 eurot hageja nõutud 7610,88 eurost), jäid menetluskulud 17,09% ulatuses kostja ja 82,91% ulatuses hageja kanda.
11.Hageja menetluskuludest on põhjendatud riigilõiv 175 eurot, sõidukulu 226 eurot ja tõlkekulu 278,40 eurot. Hageja õigusabikulud on põhjendatud osas, milles talle osutas õigusabi Kersti Puur 39,65 tundi hinnaga 3330,60 eurot. Hageja esindaja Kaja Lepik tegi oma tööd mitterahuldavalt ja tema töö oli ebakvaliteetne. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 685,31 eurot (4010 x 17,09%).
12.Kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määr on 100 eurot (lisandub käibemaks). Kostjat ei esindanud advokaat. Kostja esindamiseks kulunud 44,5 tundi on vähem kui
hageja enda poolt näidatud tema esindamiseks kulunud aeg. Kostja põhjendatud menetluskulu on 5340 eurot (120 x 44,50) koos käibemaksuga. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 4427,40 eurot (5340 x 82,91 %). Hageja ja kostja vastastikused nõuded tuleb tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt kostja kasuks välja 2441,05 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub maakohtu otsust muuta osas, milles määrati menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ning tasaarvestamine selliselt, et poolte poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Alternatiivselt palub hageja määrata kostja menetluskulude suuruseks maakohtu menetluses 4450 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 3689,50 eurot; võtta arvesse kõik Kaja Lepiku poolt teostatud tööd 14 tunni ulatuses, hinnaga 700 eurot, sh hagiavalduse koostamise kulu ja määrata hageja maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 4910 eurot, millest vastavalt kulude jaotusele tuleb kostja poolt hüvitada 839,12 eurot. Hageja palub tasaarvestada hageja põhinõude ja tema kasuks välja mõistetud menetluskulud kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludega ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1549,34 eurot. Hageja palus juhul, kui kohus otsustab hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõista, võimaldada tal need tasuda mõistliku maksegraafiku alusel, lähtudes tema majanduslikust seisust. Apellatsioonimenetlusega seotud kostja menetluskulud palub hageja jätta kostja enda kanda sõltumata kohtulahendi tulemist.
14.Hageja pakkus kostjale kolm korda võimalust vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Kostja keeldus sellest. Poolte vahel on lisaks käesolevale vaidlusele veel kaks kohtuvaidlust. Tulenevalt kohtuotsustest käesolevas tsiviilasjas ja asjas nr 2-17-13912 on kostja nõue hageja vastu 7304,82 eurot. Lisaks nõuab kostja hagejalt 1324,89 eurot tsiviilasjas nr 2-18-109972. Hageja on kandnud seoses kohtumenetlustega kulusid juba 9447,75 eurot.
15.Hageja majanduslik olukord on raske ning tal ei ole kohtuvaidluse tõttu võimalik tagada oma alaealisele lapsele piisavat ülalpidamist ja heaolu. Kui hageja peab lisaks oma kuludele hüvitama ka kostja menetluskulud, langeb ta vaesusesse. Kostja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta tema enda kanda.
16.Kohus mõistis kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga, kuigi kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga ja kohtul ei olnud õigust suurendada väljamõistetavaid menetluskulusid käibemaksu võrra. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1301,04 eurot, jättis rahuldamata hagi tulemustasu saamiseks ning osaliselt autokompensatsiooni ja TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
19.Maakohtu otsus on vaidlustatud menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja tasaarvestuse osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on menetluskulude jaotamise osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, s.o 17,09% ulatuses ja hagi jäi rahuldamata 82,91% ulatuses, mistõttu võis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
21.Asjaolud, et hageja on teinud kostjale ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kompromissiga, et poolte vahel on veel kaks kohtuvaidlust ja hageja on kandnud kohtumenetlustega suuri kulusid, samuti hageja väited tema raske majandusliku olukorra kohta ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ja kostja menetluskulude jätmiseks tema enda kanda, nagu hageja soovib. TsMS § 162 lg-s 4 on kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole hageja kohtu ette toonud. Menetluskulude jaotamine TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
22.Samas leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramise ja sellest tulenevalt ka kohtu tehtud tasaarvestuse vaidlustamise osas.
23.Asja materjalist nähtub, et 23.11.2017 kohtule esitatud hagiavalduse koostas hageja esindaja Kaja Lepik. Hagiavaldus oli puudustega ja kohus nõudis 06.12.2017 määruses nende kõrvaldamist (I kd lk 95). Ka 18.12.2017 täiendatud hagiavalduse koostas K. Lepik. Kohus võttis hagi 21.12.2017 määrusega menetlusse (I kd lk 122). Kuigi maakohus leidis iseenesest põhjendatult, et K. Lepiku tegevus esindajana oli mitterahuldav ja tema töö oli ebakvaliteetne, pidas kohus võimalikuks võtta tema koostatud hagiavaldus menetlusse. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud arvestada osaliselt hageja õigusabikuluna hagiavalduse koostamise kulu, kuid seda menetluskulude hüvitamise avalduses märgitust väiksemas ulatuses. Arvestades esindaja töö halba kvaliteeti, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik hüvitamisele kuuluv ajakulu 4 tundi. Arvestades tunnihinda 50 eurot, on hagiavalduse koostamise kulu 200 eurot, millest kuulub kostja poolt hüvitamisele 17,09%, s.o 34,18 eurot, mida tuleb arvestada täiendavalt põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna ning kostjalt täiendavalt välja mõista lisaks maakohtu määratud 685,31 eurole, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 719,49 eurot.
24.Kostja avalduse kohaselt on lepingulise esindaja kulu 44,5 tundi hinnaga 120 eurot tunnis, kokku 5340 eurot ilma käibemaksuta. Seega kostja ei taotlenud käibemaksu hüvitamist. Maakohus vähendas esindaja tasu 100 eurole, põhjendades sellega, et tegemist ei ole advokaadiga. Samas lisas maakohus kostja esindaja 100 euro suurusele tunnihinnale ekslikult juurde käibemaksu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja esindajal kulus toimingute tegemiseks 44,5 tundi. Arvestades esindaja ajakulu ja tunnihinda on kostja põhjendatud menetluskuluks õigusabikulu suurusega 4450 eurot, millest tal on õigus saada hagejalt 82,91%, s.o 3689,50 eurot.
25.Eeltoodu tõttu muutub ka maakohtu otsuses tehtud tasaarvestus. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1668,97 eurot (3689,50-719,49-1301,04).
26.Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse võimaldada tal menetluskulude tasumist maksegraafiku alusel. Hageja ei ole esile toonud taotluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja ta ei ole välja toonud isegi seda, millise sisuga maksegraafikut ta soovib.
27.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja vastus apellatsioonkaebusele ei sisalda tema seisukohta menetluskulude jaotamise küsimuses, ei ole kostjal hüvitamisele kuuluvaid õigusabikulusid.
28.TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid, st menetluskulud jäävad selles osas poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.