16. oktoober 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-109972
Tsiviilasi
OÜ Pro Beauté hagiavaldus N B vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
1324,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OÜ Pro Beauté (registrikood 11034284, aadress Türi tn 10c, Tallinn) Lepinguline esindaja J K (elektronpost xxx)
Kostja
N B (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 25.09.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista N Blt (B, isikukood xxx) OÜ Pro Beauté (registrikood 11034284) kasuks 1234,09 (üks tuhat kakssada kolmkümmend neli koma null üheksa) eurot.
3.Välja mõista N Blt (B, isikukood xxx) OÜ Pro Beauté (registrikood 11034284) kasuks viivis põhinõude 1131,84 (üks tuhat ükssada kolmkümmend üks koma kaheksakümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.06.2018.a (kahekümne üheksandast juunist kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 (kaks) nimetatud nõuete osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud N B (isikukood xxx) kanda.
6.Välja mõista N Blt (B, isikukood xxx) OÜ Pro Beauté (registrikood 11034284) kasuks menetluskulud riigilõiv 200 (kakssada) eurot ja lepingulise esindaja tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.
7.Jätta rahuldamata OÜ Pro Beauté (registrikood 11034284) taotlus menetluskulude (lepingulise esindaja kulu) 630 (kuussada kolmkümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja N Blt (B, isikukood xxx) väljamõistmiseks.
8.Välja mõista N Blt (B, isikukood xxx) OÜ Pro Beauté (registrikood 11034284) kasuks viivis menetluskulude 1160 (üks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot tasumata osalt
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja toob kohtuotsuse kirjeldavas osas välja TsMS § 444 lg 1 kohaselt üksnes hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja kostja sõlmisid 03.08.2015 töölepingu. Pooled sõlmisid kokkuleppe, et hageja soetab sülearvuti, mille soetusmaksumuse hüvitab kostja osamaksetena. Pooled leppisid kokku, et kui töölepingu kehtivuse ajal tekib kostjal õigus tulemustasule, on kostjal tulemustasu arvel õigus osamakseid tasaarvestada. Tööleping lõppes 10.05.2017. Hageja palus kostjal arvuti tagastada. Kostja ei ole arvutit tagastanud ega tasunud arvuti soetusmaksumust. Töötaja ei teeninud tulemustasu, mille arvel soetusmaksumust tasaarvestada. Hageja nõuab kostjalt soetusmaksumuse 1131,84 eurot ja sellelt arvestatud viivise tasumist.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiselt. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel oli kokkulepe sülearvuti ostmise kohta ja et kostja kohustus sülearvuti eest osamaksetena tasuma 1131,84 eurot. Kostja on välja teeninud boonustasu, samuti on kostjal õigus saada töölepinguseaduse § 100 lg 4 alusel hagejalt hüvitist. Arvuti tuleb välja osta amortisatsiooni arvestava hinnaga. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
5.Pooled ei vaidle asjaolu üle, mille kohaselt sõlmisid pooled kokkuleppe sülearvuti väljaostmise kohta kostja poolt soetusmaksumusega 1131,84 eurot, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja on avaldanud, et ta ei vaidle sellise kokkuleppe 2 (5)
sõlmimise väitele vastu (I kd, tl 56, p 7). Poolte kokkulepe nähtub ka poolte e-kirjavahetusest (I kd, tl-d 26-27).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et kui kostja ei täida raha tasumise kohustust, on hagejal õigus kostjalt nõuda sellise kohustuse täitmist. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas hageja õigus nõuda kostjalt raha tasumise kohustuse täitmist, on lõppenud või välistab mõni kostja vastuväide hageja õiguse nõuda kohustuse täitmist.
7.Kostja on tuginenud sellele, et tal on hageja vastu boonustasu maksmise nõude ja TLS § 100 lõikest 4 tulenev nõue. Kohus saab aru, et kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Seetõttu on vaja kontrollida kostja väidetud nõude olemasolu. Kohus leiab, et Harju Maakohtu 21.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2018 otsustega tsiviilasjas nr 2-17-17615 jäeti rahuldamata kostja nõue tulemustasu saamiseks ja osaliselt TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 3.3). Kohtuotsused on jõustunud. Harju Maakohtu 21.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2018 otsustega tsiviilasjas nr 2-17-17615 rahuldati kostja TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise 1096,74 eurot tasumise nõue hageja vastu (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 3.2) ning tasaarvestati täies ulatuses hageja menetluskulude hüvitamise nõudega (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3.8-3.9). Harju Maakohtu 21.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2018 otsustega tsiviilasjas nr 2-17-17615 lahendatud tulemustasu maksmise nõue ja TLS § 100 lg 4 nimetatud hüvitise nõue on samad nõuded, mille olemasolule tuginedes vaidleb kostja käesolevas asjas vastu sülearvuti soetusmaksumuse hüvitamise nõudele (II kd, tl-d 1-13). TsMS § 457 lg 1 järgi on Harju Maakohtu 21.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2018 otsused tsiviilasjas nr 2-17-17615 pooltele kohustuslikud. Nimetatud otsusest tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu täitmata raha tasumise nõudeid tulenevalt töölepingust ja selle ülesütlemisest. Seetõttu ei ole kostjal võimalik tugineda käesolevas asjas nõude olemasolule, sest nõude puudumine on teises kohtuasjas tehtud otsuse resolutsioonis tuvastatud. Kohus leiab, et kostjal puuduvad boonustasu ja TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise maksmise nõuded, mille kostja saaks hageja nõudega tasaarvestada. Seetõttu ei anna kostja esitatud vastuväide alust hagi rahuldamata jätmiseks.
8.Kostja leiab, et arvuti tuleb välja osta amortisatsiooni arvestava hinnaga. Kostja ei ole tuginenud poolte kokkuleppele või seadusele, mis annab kostjale õiguse kokkulepitud summa asemel tasuda asja väärtus arvestades selle amortisatsiooni. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõude, mitte asja väärtuse hüvitamise nõude. Seetõttu ei pea hageja oma nõude esitamisel arvestama amortisatsiooni ega lähtuma sarnase arvuti keskmisest hinnast. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
9.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist ja 1131,84 euro tasumist. Nõue ei ole lõppenud ning kostjal ei ole õigust kohustuse täitmisest keelduda. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1131,84 eurot.
10.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hageja ei nõua kostjalt viivise tasumist alates soetusmaksumuse osamaksete sissenõutavaks muutumise ajast, vaid hilisemast ajast. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates 13.05.2017, kuivõrd hageja andis kostjale võimaluse arvuti kuni 12.05.2017 tagastada. Sellise nõude esitamine nähtub hageja 10.05.2017 e-kirjast (I kd, tl 28). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on VÕS 3 (5)
§ 113 lg 2 järgi põhjendatud viivise nõudmine alates 13.05.2017. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras ajavahemiku 13.05.2017 kuni 28.06.2018 eest viivise 102,25 eurot tasumist. Kohus leiab, et hageja avaldatud viivisenõude 102,25 eurot suurus vastab põhinõudelt 1131,84 eurot VÕS § 113 lg 2 lauses 2 sätestatud määras 412 päeva eest arvestatud viivisenõude suurusele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivisenõude arvestuse õigsusele. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 102,25 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt alates hagi esitamisest viivise tasumist protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1131,84 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.06.2018.a kuni põhinõude täitmiseni.
11.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude ja hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude osas.
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi seega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1590 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 13,25 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis. Kostja on vaielnud hageja menetluskuludele vastu. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 200 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 200 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu ning jälgib, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14; Riigikohtu 08.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.1). Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 1324,89 eurot ning hagihinnast suuremas ulatuses lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Seetõttu ei saa põhjendatud ja vajalikud menetluskulud oluliselt ületada hagihinda. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud ja nendele kulunud aja: asjaolude ja materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, õiguslik analüüs, ajakulu 1 tund; maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamine ja esitamine, ajakulu 0,5 tundi, Pärnu Maakohtu määruse ja kostja vastuväitega maksekäsu kiirmenetluses tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; Harju Maakohtu puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine, ajakulu 0,25 tundi; hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine, ajakulu 4 tundi; kostja kompromissettepanekuga tutvumine, konsultatsioon kliendiga, ajakulu 0,5 tundi; kostja riigi õigusabi taotlusega tutvumine, ajakulu 0,25 tundi; kostja vastusega hagiavaldusele tutvumine, õiguslik analüüs, konsultatsioon kliendiga, ajakulu 1 tund; hageja 04.09.2019 vastuse koostamine, kostja võimalike töökohtade ja sissetulekute kohta uurimine ning kohtule seisukoha esitamine, ajakulu 2,5 tundi; 05.10.2019 riigi õigusabi andmisest keeldumise määrusega tutvumine, ajakulu 0,25 tundi; 4 (5)
Tallinna ringkonnakohtu 11.02.2019 määrusega tutvumine, ajakulu 0,25 tundi; kohtuistungi kutsega tutvumine ning uue kohtuistungi aja määramise taotluse esitamine, ajakulu 0,25 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumine, ajakulu 1 tund; kostja 25.09.2019 seisukohaga tutvumine, ajakulu 0,5 tundi; kohtuistungil osalemine, ajakulu 0,5 tundi. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja vahendusel menetluses osalenud alates hagi esitamisest 28.06.2918. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ega vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 2 tunni ulatuses, mis on tehtud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja ei ole isik, kelle menetlusõigusi kostja riigi õigusabi taotluse lahendamine puudutab. See nähtub muuhulgas sellest, et hagejalt ei küsita arvamust kostja määruskaebuse kohta, mille esitamise õigus on kostjal riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale. Kohus leiab seetõttu, et vajalikud ei olnud hageja esindaja toimingud kokku 3,25 tunni ulatuses seoses kostja riigi õigusabi taotluse menetlemisega. Kohus on seisukohal, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ning nende tegemise ajakulu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 8 tunni ulatuses (13,25-2-3,25=8). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 960 eurot (ajakulu 8 tundi x tunnitasu 120 eurot = 960 eurot). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja kulud tsiviilasja hinda. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja tasu suuruseks 960 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulu 630 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks (1590960=630). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 1160 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.