Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-18-15742
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. märts 2019. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Ž. T.i hagi Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vastu töövaidluses (Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ taotlus Ž. T.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-11134/18)
Kohtuistungi toimumise aeg
18. märts 2019.a.
Hagihind
Menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja: Kostja:
Kostja seaduslik esindaja:
Ž. T. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Jaanek Pahka [email protected])
(e-post:
Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ (RK xxx, aadress: Jaama 40-15, Jõhvi; asukoht: Keskväljak 1 a, Jõhvi; e-post [email protected]) Juhatuse liige A. S.. (e-post: xxx; xxx)
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; EE062200221059223099 Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
jättis rahuldamata Ž. T.i nõude lapsepuhkuse tasu 70, 86 euro väljamõistmiseks tööandjalt.
jättis rahuldamata Ž. T.i nõude hüvitise 127 euro TLS § 100 lg 4 alusel väljamõistmiseks; jättis rahuldamata Ž. T.i nõude lapsepuhkuse tasu 70, 86 euro väljamõistmiseks tööandjalt.
Vastavalt TLS § 71 on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tööandja ei ole esitanud puhkusetasu arvestust ei töövaidluskomisjonile ega kohtule ega esitanud keskmise töötasu arvestamise aluseks olevaid andmeid. Eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud lähtuda arvestuste tegemise hageja esitatud andmetest. Hageja töösuhe kestis 12.12.2016 kuni 13.06.2018 so 549 päeva. Puhkusepäevade arvestus kujuneb järgmiselt: 549 x 0,0959 (ehk 35 kalendripäeva puhkust / 365-ga) = 52, 64 eurot Vastavalt TLS § 70 lg 1 on töötajal õigus saada TLS § 29 lg 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab Vabariigi Valitsuse määrusele nr 91 11.06.2009.a. “Keskmise töötasu arvestamise tingimused ja kord”, mille § 4 lg 3 kohaselt liidetakse keskmise kalendripäeva tasu arvestamisel määruse § 2 lg 2 või 3 vahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kaelndripäevade arvuga. Hageja keskmine kalendripäeva tasu on 2, 56 eurot (298, 38 : 115). Puhkusetasu suurus kujuneb 52, 64 x 2, 56 eurot = 134, 76 eurot. Hageja nõue on 122, 95 eurot. Kohus ei ületa haginõude piire (vt TsMS § 439) ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks puhkusetasu 122, 95 eurot (bruto).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.