Kopli 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) hagi AS V.A.O. Invest vastu omandi ülekandmiseks (alternatiivselt võla nõudes) 43 324,43 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Kopli 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) (registrikood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Kostja: AS V.A.O. Invest (registrikood 10699716), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta Kopli 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) hagi AS V.A.O. Invest vastu omandi ülekandmiseks (alternatiivselt võla nõudes) rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1746,18 eurot. Mõista Kopli 46/48 garaažiühistult (likvideerimisel) (registrikood xxx) AS V.A.O. Invest (registrikood 10699716) kasuks välja menetluskulu 1746,18 eurot. Kohustada Kopli 46/48 garaažiühistut (likvideerimisel) (registrikood xxx) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt AS V.A.O. Invest (registrikood 10699716) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-17-17278 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
1.Kopli 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) (hageja) esitas hagi AS V.A.O. Invest vastu omandi ülekandmiseks (alternatiivselt võla nõudes). Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx kantud kinnisasja omandi ülekandmiseks hagejale ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Alternatiivselt mõista kostjalt välja võlg (põhinõue) summas 30 677,59 EUR, viivis seisuga 29.11.2017 summas 9847,51 EUR ning sellele järgnevalt 0,025% põhinõudelt päevas kuni kohustuse täitmiseni.
2.Kopli tn 46/48 garaažiühistu registreeriti 26.10.1995 ettevõtteregistris registreerimisnumbriga xxx. 1999. a-l kanti garaažiühistu sundlõpetatud mittetulundusühingute nimekirja ning Tallinna Linnakohtu 07.05.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/19-2496/04 algatati sundlõpetatuks loetud Kopli tn 46/48 garaažiühistu likvideerimismenetlus.
3.Likvideerimismenetluse läbiviimise eesmärgiks oli likvideerida ühistu vara, milleks oli 16 boksiga garaaž asukohaga Kopli tn 48A, Tallinn.
4.Hageja, kelle esindajana tegutses likvideerija K N ja kostja sõlmisid 28.02.2006 notariaalse ehitise müügilepingu (edaspidi 28.02.2006 müügileping). 28.02.2006 müügilepingu punkti
1.1.kohaselt on lepingu esemeks riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud Tallinnas, Kopli 48A asuv ehitis, mille koosseisus on ühekorruseline 16 boksiga garaaž (ehitisregistri kood xxx) suletud netopinnaga 287,2 m2, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Ostuhinnaks oli 28.02.2006 müügilepingu punkti 2.1. kohaselt 480 000 krooni, mis tuli tasuda kahes osas Advokaadibüroo Consensus pangakontole.
5.05.05.2006 esitasid Kopli tn 46/48 garaažiühistu liikmed Harju Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-06-10735), paludes tuvastada 28.02.2006 müügilepingu tühisus. Riigikohtu 26.05.2014 määrusega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2014 otsus, millega ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 22.02.2013 otsuse kõnealuses tsiviilasjas. Seega on tsiviilasjas nr 2-06-10735 olemas jõustunud kohtuotsus, milles kohtud jätsid garaažiühistu endiste liikmete hagi Kopli tn 46/48 garaažiühistu ja AS V.A.O Invest vahelise 28.02.2006 müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
6.Harju Maakohus märkis tsiviilasjas nr 2-06-10735 tehtud otsuses, et Kopli tn 46/48 garaažiühistu endistel liikmetel on igal juhul võimalik teatada Kopli tn 46/48 garaažiühistu ja AS V.A.O Invest lepingulisele esindajale oma pangarekvisiitide andmed ja saada neile kuuluv osa ühistu varast. Seega on jõustunud kohtuotsusega leidnud kinnitust asjaolu, et ostumüügilepingu järgsed summad ei ole senini müüjani jõudnud.
2 (7)
2-17-17278
7.Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole ei hageja ega ka garaažiühistu endised liikmed kui Kopli 46/48 garaažide endised omanikud ja õigustatud isikud saanud mistahes tasu 28.02.2006 müügilepingu alusel võõrandatud garaažibokside eest.
8.10.02.2017 edastas likvideerija kostjale 28.02.2006 sõlmitud ehitise müügilepingu taganemisavalduse. Müüja taganes lepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 pde 1-4 alusel, sest ostja on lepingut oluliselt rikkunud. Hagejale ei ole käesoleva ajani tasutud ostuhinda.
9.Hageja taotles kinnisasja omaniku nõusolekut kinnisasja omandi ülekandmiseks ning palus kostjal viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva möödumisel alates taganemisavalduse kättesaamisest, võtta notari aja kooskõlastamisega seoses ühendust hageja likvideerija U P e-posti- või telefoni teel. Kostja seda ei teinud.
10.Kostja on taganemisavalduse kätte saanud ning esindaja kaudu avaldanud eitavat seisukohta hageja nõude osas.
11.Alternatiivselt juhul, kui kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja nõuet tuvastada kostja kohustus nõusoleku andmiseks, palub hageja mõista kostjalt välja 28.02.2006.a müügilepingu järgse ostusumma 480 000 Eesti krooni, mis on 30 677,59 EUR koos viivisega, mis 29.11.2017 aasta seisuga moodustab 9847,51 EUR. Hageja arvestab viivist alates Harju Maakohtu otsuse jõustumisest 26.05.2014 lepingus fikseeritud päevamääras 0,025%.
12.Hageja ei usu, et OÜ Advokaadibüroo Consensus oleks jätnud garaažiühistu liikmetele nende saadaolevad summad üle kandmata. Hagejale teadaolevalt on advokaadibüroo nimetatud summad tulenevalt poolte varasemast tehinguvaidlusest hagejale viimase palvel tagastanud, mistõttu on kostja kohustus jätkuvalt täitmata.
13.Asjaolu, et Advokaadibüroo Consensus arvele tasutu (lepingu kohane täitmine) on tagastatud, sai hagejale teatavaks saanud alles pärast eelneva kohtuvaidluse lõppu, kus hageja liikmed taotlesid kohtult tehingu tühisuse tuvastamist. Kostja vastuväited hagile
14.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
15.Kostja täitis lepingu vastavalt hagejaga kokkulepitule. 28.02.2006 müügilepingu punkti 2.1 kohaselt oli kostja tasunud 240 000 krooni enne lepingu sõlmimist, täpsemalt 27.02.2006 ning punkti 2.2 kohaselt tasus kostja 240 000 krooni 24.04.2006.
16.Kostja ei ole mitte mingil viisil saanud tagasi 28.02.2006 müügilepingu alusel hagejale kuulunud kinnistu eest tasutud raha. Hageja tugineb suvalisele spekulatsioonile. Seejuures ei selgita hageja, mis põhjusel oleks Advokaadibüroo Consensus pidanud raha kostjale tagastama ja millal selline tehing olevat toimunud. Harju Maakohtu 22.02.2013 otsuse punktist 19 nähtuvalt oli viidatud otsuse tegemise ajaks osadele endistele ühistu liikmetele nende osa rahast välja makstud. Mis iganes hageja liikmed rahaga otsustasid toona teha, ei saa sellest kostja vastu tuleneda ühtki nõuet.
17.28.02.2006 müügilepingust taganemiseks puudub õiguslik alus.
18.Igal juhul oleks isegi hageja väidete tõelevastavuse korral taganemine antud juhul VÕS § 118 lg 1 alusel lubamatu. Kui hageja arvates jättis kostja 28.02.2006 müügilepingu täitmata, oleks ta pidanud taganemisavalduse esitama mõistliku aja jooksul arvates 28.02.2006
3 (7)
2-17-17278 müügilepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajast 28.04.2006. Hageja poolt 17.11.2017 hagiavalduse esitamise ajaks oli lepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajast möödunud juba üle 11,5 aasta.
19.Kõikvõimalikud 28.02.2006 müügilepingust tulenevate kohustuste, eelkõige tasumiskohustus, täitmise nõuded on aegunud, mistõttu 28.02.2006 lepingust taganemine hageja poolt oleks igal juhul tühine.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: -
Hageja ja kostja sõlmisid 28.02.2006 müügilepingu.
-
28.02.2006 müügilepingu punkti 1.1. kohaselt on lepingu esemeks riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud Tallinnas, Kopli 48A asuv ehitis, mille koosseisus on ühekorruseline 16 boksiga garaaž (ehitisregistri kood xxx) suletud netopinnaga 287,2 m2, koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
-
Ostuhinnaks oli 28.02.2006 müügilepingu punkti 2.1. kohaselt 480 000 krooni, mis tuli tasuda kahes osas Advokaadibüroo Consensus pangakontole.
22.Vaidluse all on kas kostja on oma 28.02.2006 müügilepingu järgse ostuhinna tasumise kohustuse täitnud ning kas hagejal oli õigus müügilepingust taganemiseks.
23.Hageja leiab, et kuna hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, on müügileping VÕS § 188 lg 2 järgi lõppenud ning hagejal on õigus müüdud ese VÕS § 1028 lg 1 alusel saajalt välja nõuda. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et müügilepingust taganemiseks alust ei olnud kuna kostja on müügilepingust tulenevad kohustused täitnud.
24.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1-4 alusel võib pool lepingust taganeda juhul, kui ostja on lepingut oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lõike 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.
4 (7)
2-17-17278
26.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud asjaolu, et kostja on oma 28.02.2006 müügilepingu järgse ostuhinna tasumise kohustuse kohaselt täitnud. 27.02.2006 maksekorralduse kohaselt tasus V.A.O. INVEST AS Advokaadibüroo Consensus OÜ arvelduskontole nr xxx selgitusega „Garaažibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“ 240 000 Eesti krooni. (tl 67). 24.04.2006 maksekorralduse kohaselt tasus V.A.O.INVEST AS Advokaadibüroo Consensus OÜ arvelduskontole nr xxx selgitusega „Garaažibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“ 240 000 Eesti krooni. (tl 68). Ostuhinnaks oli 28.02.2006 müügilepingu punkti 2.1. kohaselt 480 000 krooni, mis tuli tasuda kahes osas Advokaadibüroo Consensus pangakontole. Viimane makse tuli 28.02.2006 müügilepingu p 2.2 kohaselt teha 28.04.2006. (tl 9-11). Seega on kostja tasunud kahes osas kokkulepitud ostuhinna kokkulepitud isiku pangakontole kokkulepitud tähtajaks. Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita seda, mil viisil käitus saadud rahaga Advokaadibüroo Consensus.
27.Isegi kui pidada kostja poolseks lepingurikkumiseks seda, et Advokaadibüroo Consensus tagastas makstud ostuhinna kostjale, ei ole hageja väide nimetatud summade kostjale tagastamise osas tulenevalt poolte varasemast tehinguvaidlusest millegagi põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei selgita, mis põhjusel oleks Advokaadibüroo Consensus pidanud raha kostjale tagastama ja millal selline tehing olevat toimunud. AS SEB Pank vastuse kohaselt kinnitab AS SEB Pank, et V.A.O. INVEST AS arvelduskontole ei ole perioodil 01.01.2006 kuni 16.08.2018 toimunud laekumisi Advokaadibüroo Consensus OÜ-lt. (tl 100). Swedbank AS vastuse kohaselt kinnitab Swedbank AS, et V.A.O. INVEST AS arvelduskontol ei ole perioodil 01.01.2006 kuni 17.08.2018 toimunud tehinguid Advokaadibüroo Consensus OÜ-ga. (tl 101). Samuti kinnitab Swedbank AS, et V.A.O. INVEST AS arvelduskontole ei ole perioodil 01.01.2006 kuni 16.08.2018 toimunud laekumisi Advokaadibüroo Consensus OÜ-lt. (tl 102). Seega ei ole kostja pangakontodele toimunud pärast advokaadibüroole ostuhinna tasumist mingeid tagasimakseid.
28.Harju Maakohtu 22.02.2013 tsiviilasjas nr 2-06-10735 tehtud otsuse p 19 on märgitud, et „Müügilepingu kohaselt võõrandas ühistu ehitise kostjale II hinnaga 480 000 krooni. Nimetatud summa on deponeeritud kostjate esindaja advokaadibüroo kontole ning sellest on osadele endistele ühistu liikmetele välja makstud jaotusettepaneku alusel a' 30 000 krooni.“ (tl 5-8). Vaidlust ei ole selles, et antud kohtuotsus on jõustunud. Kohus on seega tsiviilasjas nr 206-10735 tuvastanud asjaolu, et advokaadibüroole ülekantud rahasummast on osadele ühistu liikmetele raha välja makstud. Lähtudes AS SEB Pank ja Swedbank AS vastusest ja eelpoolviidatud maakohtu lahendist jääb selgusetuks, miks hageja endiselt leiab, et rahasumma tagastati advokaadibüroo poolt kostjale.
29.Harju Maakohus märkis tsiviilasjas nr 2-06-10735 tehtud otsuses, et Kopli tn 46/48 garaažiühistu endistel liikmetel on võimalik teatada Kopli tn 46/48 garaažiühistu ja AS V.A.O Invest esindajatele oma pangarekvisiitide andmed ja saada neile kuuluv osa ühistu varast. (tl 5-8). Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtuotsusega oleks tuvastatud asjaolu, et hagejani ei ole ostu-müügilepingu järgsed summad jõudnud. Viidatud kohtuotsusest sellist järeldust teha ei saa. Kohtuotsuses on viidatud, et summad maksti osadele ühistu liikmetele välja jaotusettepaneku kohaselt. Jaotusettepaneku koostab mittetulundusühingute seaduse § 45 lg 2 alusel mittetulundusühingu likvideerija. Seega ei saa väita, et jõustunud kohtuotsusega oleks leidnud kinnitust asjaolu, et ostu-müügilepingu järgsed summad ei ole senini müüjani jõudnud.
5 (7)
2-17-17278
30.VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lõike 2 kohaselt juhul kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral toimub tagasitäitmine ehk kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu (VÕS 189 lg 1). Antud juhul ei ole kohtu hinnangul hagejal õigust 28.02.2006 müügilepingust taganemiseks tekkinud kostja poolse kohustuse täitmise tõttu ja hageja poolne müügilepingust taganemine 10.02.2017 on aluse puudumise tõttu tühine. Kohus ei pea vajalikuks antud juhul hinnata, kas hageja nõuded tulenevalt 28.02.2006 lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks võivad olla aegunud.
31.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõuet omandiõiguse üleandmiseks hagejale.
32.Hageja alternatiivse nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eelpool tuvastatud asjaoludel ei ole kostja rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu ka hageja alternatiivse nõude rahuldamiseks alust ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
35.Kostja esitas menetluskuludena määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 1696,18 eurot, kokku 1746,18 eurot.
36.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sealhulgas on menetluskuluks määruskaebuselt tasutud riigilõiv ja menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.
37.Kohtu hinnangul on kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ning nendeks kulunud aeg põhjendatud: Hagiavaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, asjaolude selgitamine, edasise tegevuse arutamine 1,5 tundi; 30.11.2017 hagi tagamise määrusele 15.12.2017 määruskaebuse koostamine 5 tundi; Kostja 15.12.2017 kirjaliku vastuse koostamine hagile 3,75 tundi; Tutvumine hageja 02.05.2018 taotlustega, taotlustele, kostja 14.05.2018 kirjaliku seisukoha ja vaheotsuse taotluse koostamine 2,5 tundi; Kohtu 16.08.2018 määrusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kohtunõudele kostja 30.08.2018 vastuse koostamine (tõendite esitamine) 1 tund; Hageja 16.09.2018 seisukohaga tutvumine, hageja seisukohale kostja 24.09.2018 seisukoha koostamine 1 tund; Kostja 11.01.2019 seisukoha koostamine hageja 09.01.2019 taotlusele 0,5 tundi; Tutvumine kohtu 14.01.2019 määrusega (kirjalik menetlus, istungi tühistamine), korrespondents kliendiga 0,1 tundi. Tegemist on vajalike menetlustoimingutega. Ehkki kostja vaheotsuse taotlus jäi
6 (7)
2-17-17278 rahuldamata, ei oma see mõju antud menetlustoimingu ajalisele kulule. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 15,35 tunni ulatuses.
38.Kostja lepinguliste esindajate tunnitasumääraks on märgitud 110,5 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja märgib, et kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu käibemaksu nimekirjas ei kajastata. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäär vastab asja vähesele keerukusele ja vähesele mahule. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kostja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnitasumääraks 110,5 eurot (ilma käibemaksuta).
39.Arvestades eeltoodut ja kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1696,18 eurot. Koos määruskaebuselt tasutud riigilõivuga moodustab kostja menetluskulu kokku 1746,18 eurot.
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.