Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse teatavaks tegemise aeg
30. oktoober 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-17278
Tsiviilasi
Kopli tn 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) hagi AS-i V.A.O. Invest vastu omandi ülekandmiseks (alternatiivselt võla nõudes)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. märtsi 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kopli tn 46/48 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
43 324,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Kopli tn 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) (registrikood 01828474), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Kostja AS V.A.O. Invest (registrikood 10699716), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak
Asja läbivaatamine
20. september 2019, kohtuistung
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Kostja esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak
garaažiühistu
(likvideerimisel)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. märtsi 2019. a otsus muutmata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Kopli tn 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) kanda.
4.Määrata kindlaks AS-i V.A.O. Invest hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Kopli tn 46/48 garaažiühistult (likvideerimisel) AS-i V.A.O. Invest kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 882,17 eurot. Nimetatud menetluskuludest 773,50 eurot kuuluvad hüvitamisele ringkonnakohtu 21. mai 2019. a määruse alusel kohtu deposiitkontole tasutud tagatise arvel.
5.Kohustada Kopli tn 46/48 garaažiühistut (likvideerimisel) tasuma väljamõistetud menetluskuludelt AS-ile V.A.O. Invest viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Kopli tn 46/48 garaažiühistu (likvideerimisel) (hageja, garaažiühistu) esitas
17.novembril 2017 Harju Maakohtule AS-i V.A.O. Invest (kostja) vastu hagi. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 5411250 kantud kinnisasja omandi üleandmiseks ning vajalike tahteavalduse andmisele kohustamiseks või alternatiivselt põhivõla 30 677,59 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 9847,51 euro ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,025% päevas viivise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt registreeriti garaažiühistu 26. oktoobril 1995 ettevõtteregistris registreerimisnumbriga 01828474 ja kanti 1999. a sundlõpetatud mittetulundusühingute nimekirja. Tallinna Linnakohtu 7. mai 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 2/19-2496/04 algatati sundlõpetatuks loetud garaažiühistu likvideerimismenetlus Tallinnas Kopli tn 48A asuva 16 boksiga garaaži (kinnisasja) likvideerimiseks. Hageja, keda esindas likvideerija KN, ja kostja sõlmisid 28. veebruaril 2006. a notariaalse kinnisasja müügilepingu (müügileping), mille p 2.1 kohaselt tuli kostjal tasuda kinnisasja ostuhind 480 000 krooni kahes osas Osaühingu Advokaadibüroo Consensus (advokaadibüroo) pangakontole. Kostja seda kohustust täitnud ei täitnud. Asjaolu, et hagejale ei ole tasutud müügilepingus kokkulepitud ostuhinda, tõendab Harju Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-10735 (maakohtu 22. veebruari 2013. a otsus). Alles pärast selle kohtuvaidluse lõppu sai hageja teada, et kostja küll tasus advokaadibüroo pangakontole müügilepingus kokkulepitud ostuhinna, kuid advokaadibüroo tagastas selle hiljem kostjale nende omavahelisest õigussuhtest tulenevalt.
10.veebruaril 2017 edastas hageja kostjale müügilepingust taganemise avalduse, milles palus 5 päeva jooksul alates taganemisavalduse kättesaamisest leppida kokku aeg kinnisasja omandiõiguse tagasikandmiseks. Kostja vaidles taganemisavaldusele põhjendamatult vastu ega võtnud hagejaga ühendust, mistõttu tuleb kostja tahtevaldused omanikukannete muutmiseks asendada kohtuotsusega. Alternatiivselt tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja müügilepingus kokkulepitud kinnisasja ostuhind 30 677,59 eurot ja sellelt arvestatud viivised. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja taganemise avaldus ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Müügilepingu p 2.1 kohaselt tasus kostja 240 000 krooni enne lepingu sõlmimist ja p 2.2 kohaselt 240 000 krooni 24. aprillil 2006. Müügilepingu alusel tasutud summasid kostja tagasi saanud ei ole. Seejuures nähtub maakohtu
22.veebruari 2013. a otsuse p-st 19, et osadele endistele garaažiühistu liikmetele on nende osa 2 (5)
ostuhinnast jaotusettepaneku alusel välja makstud. Taganemisavalduse oleks hageja pidanud esitama mõistliku aja jooksul alates müügilepingu p-s 2.2 sätestatud tähtajast.
17.novembril 2017 (s.o rohkem kui 11,5 aastat hiljem) esitatud taganemisavaldus ei ole ilmselgelt esitatud mõistliku aja jooksul. Lisaks on hageja kohustuse täitmise nõue aegunud, mistõttu on müügilepingust taganemine tühine. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 20. märtsi 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1746,18 eurot koos seadusjärgse viivisega. Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste oluliste asjaolude üle: pooled sõlmisid 28. veebruaril 2006. a müügilepingu; müügilepingu p 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud Tallinnas, Kopli tn 48A asuv ehitis, mille koosseisus on ühekorruseline 16 boksiga garaaž (ehitistregistri kood 101027643) suletud netopinnaga 287,2 m2, koos selle oluliste osadega ja päraldistega; ostuhinnaks oli müügilepingu p 2.1 kohaselt 480 000 krooni, mis tuli tasuda kahes osas advokaadibüroo pangakontole. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas kostja on müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitnud ning kas hagejal oli õigus müügilepingust taganeda. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg-le 2, § 1028 lg-le 1, § 116 lg-le 1 ja lg 2 p-tele 1–4 ja § 108 lg-le 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-le 1. Maakohus tuvastas 27. veebruari 2006. a ja 24. aprilli 2006. a maksekorralduste alusel, et kostja tasus advokaadibüroo pangakontole nr 221019346398 vastavalt müügilepingu p-dele 2.1 ja 2.2 kahe osamaksena kokku 480 000 krooni selgitusega „Garaazibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“, mistõttu on kostja oma müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse kohaselt täitnud. AS-i SEB Pank ja Swedbank AS-i vastused tõendavad, et advokaadibüroo pangakontolt ei ole ajavahemikul 1. jaanuarist 2006 kuni 16. augustini 2018 kostja pangakontole makseid tehtud. Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsuse kohaselt on advokaadibüroole kantud ostusummast osadele garaažiühistu liikmetele jaotusettepaneku alusel ca 30 000 krooni välja makstud, mistõttu kohtuotsusega ei ole leidnud kinnitust asjaolu, et müügilepingujärgsed summad ei ole hagejani jõudnud. Kostjale ei saa ette heita seda, mil viisil käitus saadud rahaga advokaadibüroo. Isegi kui pidada kostja lepingurikkumiseks seda, et advokaadibüroo tagastas talle ostuhinna, ei ole hageja selgitanud, millal ja mis põhjusel oleks advokaadibüroo pidanud raha kostjale tagastama. Maakohus leidis, et kostja ei ole müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust rikkunud, mistõttu on hageja müügilepingust taganemise avaldus aluse puudumise tõttu tühine. Hageja nõuded omandi üleandmiseks ning alternatiivselt ostuhinna tasumiseks koos viivistega tuleb jätta rahuldamata. Kostja aegumise vastuväidet ei ole vaja hinnata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale maakohtule uuesti läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus valesti, et kostja on müügilepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud. Hageja selgitas maakohtule piisavas ulatuses, miks ta arvab, et advokaadibüroo tagastas kostjale ostuhinna ning millal ta sellest teada sai. Ühtlasi selgitas hageja, et ostuhinna tagastamine võis toimuda sularahas või vastastikuste nõuete tasaarvestamise teel. Maakohus ei lubanud aga hagejal oma väiteid tõendada, sest jättis taotluse tunnistaja LL (advokaadibüroo juhatuse liige ja likvideerija) ülekuulamiseks 3 (5)
põhjendamatult rahuldamata. Hageja vastuväite kohtu tegevusele jättis maakohus samuti rahuldamata. Kuna hageja saab hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada üksnes tunnistaja ütlustega, tuleb asi menetlusnormide olulise rikkumise tõttu samale maakohtule uuesti läbivaatamiseks tagasi saata. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6). Hageja tugines apellatsioonkaebuses menetlusnormi rikkumisele, mis seisnes maakohtus tunnistaja LL üle kuulamata jätmises. Kuna sellise menetlusõiguse normi rikkumise saab ringkonnakohus tunnistaja üle kuulates ise kõrvaldada, siis andis ringkonnakohus hagejale võimaluse vastavasisulise tõendi kogumise taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus jättis hageja poolt 20. septembri 2019. a kohtuistungil esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse samuti rahuldamata, nõustudes maakohtu 25. septembri 2018. a määruses toodud põhjendustega (tl-d 109 ja pöördel). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et TsMS § 238 lg 1 järgi ei ole tõend asjakohane, sest asjas ei oma tähtsust, mil viisil käitus saadud rahaga advokaadibüroo. Kolleegium põhjendab seda seisukohta alljärgnevalt. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu p-de 2.1 ja 2.2 järgi tuli ostuhind tasuda hagejale kahe osamaksega advokaadibüroo pangakontole. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus ei vaidle pooled selle üle, et müügilepingu järgi pidi kostja ostuhinna tasuma hageja soovil advokaadibüroo pangakontole. Maakohus tuvastas, et kostja on ostuhinna tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitnud, mis tuleneb sellest, et 27. veebruari 2006. a ja 24. aprilli 2006. a maksekorralduste kohaselt tasus kostja advokaadibüroo pangakontole kokku 480 000 krooni selgitusega „Garaazibokside kasutajatele aadressil Kopli tn 48A“ (maakohtu otsuse p 26). Õige on ka maakohtu hinnang maakohtu 22. veebruari 2013. a otsusele, et see ei tõenda hageja väidet müügilepingus kokkulepitud ostuhinna tasumata jätmise kohta (maakohtu otsuse p-d 28 ja 29). Maakohus ei ole tõendite hindamise reeglite vastu eksinud ega asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hagejal ei olnud alust ostuhinna tasumata jätmise tõttu müügilepingust taganemiseks, mistõttu ei ole müügileping taganemisavalduse alusel lõppenud ning hageja ei saa VÕS § 189 lg 1 alusel nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Maakohus on õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.
8.Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja alternatiivse ostuhinna tasumise nõude. VÕS § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 järgi on kohustuse täitmise nõudmise eelduseks kohustuse rikkumine e ostuhinna tasumata jätmine. Praeguses asjas on tuvastamist leidnud, et kostja on müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitnud.
4 (5)
9.Kuigi hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, ei ole ta menetluskulude jaotuse ega kindlaksmääramise vaidlustamiseks argumente esitanud. Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude jaotust TsMS § 162 lg-le 1 tuginedes muuta.
10.Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja 20. septembri 2019. a menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonimenetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 847,17 eurot (käibemaksuta), sh kulus esindajal toimingutele 7 tundi ja 40 min tunnihinnaga 110,50 eurot (käibemaksuta) (tl-d 169–170). Sellele lisandub 20. septembri 2019. a kohtuistungi ajakulu 19 min tunnihinnaga 110,50 eurot (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingud vajalikud ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades võis vandeadvokaadil sellega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele, menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse ning vastuse koostamisele kuluda kokku 7 tundi ja 40 min (847,17 eurot). Samuti on põhjendatud kohtuistungi ajakulu 19 min (35 eurot). Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kostja esindaja tunnihind 110,50 eurot (käibemaksuta) on praeguse vaidluse puhul põhjendatud tasumäär. Kokku on kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus 882,17 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
11.Hageja on ringkonnakohtu 21. mai 2019. a määruse alusel kohtu deposiitkontole tasunud menetluskulude katteks tagatise 773,50 eurot (tl 158). Kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kuuluvad 773,50 euro ulatuses hüvitamisele nimetatud tagatise arvel. Pärast praeguse otsuse jõustumist tuleb kostjal teatada ringkonnakohtule hageja poolt antud tagatise arvel menetluskulude hüvitamist võimaldavad andmed.
12.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.