J. L.i hagi Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vastu töövaidluses (Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ taotlus J. L.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-11315/18)
Kohtuistungi toimumise aeg
18. märts 2019.a.
Hagihind
648, 06 eurot, TsMS § 134 lg 3 (tuvastusnõue + rahaline nõue) Hageja: J. L. (IK xxx, elukoht: xxx)
Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ (RK 80396851, aadress: Jaama 40-15, Jõhvi; asukoht: Keskväljak 1 a, Jõhvi; e-post [email protected]) Juhatuse liige A.S. (e-post: xxx xxx)
Kostja seaduslik esindaja:
RESOLUTSIOON
1.J. L.i hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Tuvastada J. L.i ja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vahel 16.03.2017.a. sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 20.06.2018.a. ülesütlemise tühisus.
Lõpetada J. L.i ja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vahel 16.03.2017.a. sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.07.2018.a.
4.Välja mõista Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ-lt J. L.i kasuks saamata töötasu 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 23 senti.
5.Välja mõista Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ-lt J. L.i kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 190 (ükssada ühekakümmend) eurot 08 senti.
6.Välja mõista Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ-lt J. L.i kasuks puhkusehüvitis 79 (seitsekümmend üheksa) eurot 51 senti.
7.Menetluskulud jätta kostja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ kanda.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; EE062200221059223099 Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.J. L. esitas Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ vastu, milles palus tunnistada tühiseks 16.03.2017.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemine tööandja poolt 20.06.2018.a. TLS § 88 lg 1 p 3 alusel; lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel ; välja mõista tööandjalt hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 30 päeva töötasu suuruses so 63, 36 eurot etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest; 3 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis so 190, 08 eurot TLS § 107 lg 2 alusel; 2(5)
-
Välja mõista saamata jäänud puhkusetasu (16 kuud) 79, 51 eurot; Välja mõista saamata jäänud töötasu 315, 11 eurot (bruto).
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 15.10.2018.a. otsusega J. L.i avalduse osaliselt: tuvastas poolte vahel 16.03.2017.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 20.06.2018.a. tühisuse; lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.07.2018.a.; mõistis tööandjalt välja J. L.i kasuks a) hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 190, 08 eurot (bruto); b) saamata töötasu 292, 23 eurot (bruto); c) puhkusehüvitise 79, 51 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata J. L.i nõude mõista tööandjalt välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest 63, 36 eurot.
3.Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ esitas 14.11.2018.a. maakohtule taotluse J. L.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas. J. L. ei ole esitanud maakohtule hagi osas, milles töövaidluskomisjon jättis töötaja avalduse rahuldamata. Selles (st rahuldamata jäetud osas) osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud.
4.Maakohus luges 07.01.2019.a. määrusega J. L.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks, võttis hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Menetlusse võtmise määrus on kostja seaduslikule esindajale A. S.ile isiklikult kätte toimetatud 16.01.2019.a. (tl 70) Kostja kirjalikke vastuväiteid ega täiendavaid tõendeid maakohtule ei esitanud.
5.18.03.2019.a. määratud kohtuistungile kostja seaduslik esindaja ei ilmunud. Mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks kohut ei teavitanud. Kuna kostja seaduslik esindaja kohtukutse kättetoimetamist e-posti teel ei kinnitanud, informeeris kohtuistungi sekretär A. S.it istungi toimumise ajast täiendavalt telefoni xxx teel. A. S. kinnitas, et on istungi ajast teadlik ning lubas kohale ilmuda (tl 80). Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde ning palus hagi rahuldada TsMS § 410 alusel tagaseljaotsusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidlusasja nr 4-1/1315/18 (töövaidluskomisjoni) materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 2 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hageja J. L. ei ole maakohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas. Vastavalt TvLS § 58 lg 4 kui töövaidluskomisjon avalduse osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus lg 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 15.10.2018.a. otsusega J. L.i avalduse osaliselt (tl 5-8): 3(5)
tuvastas poolte vahel 16.03.2017.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 20.06.2018.a. tühiseks; lõpetas poolte vahel 16.03.2017.a. sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.07.2018.a.; mõistis tööandjalt välja J. L.i kasuks a) hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 190, 08 eurot (bruto); b) saamata töötasu 292, 23 eurot (bruto); c) puhkusehüvitise 79, 51 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata J. L.i nõude mõista tööandjalt välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest 63, 36 eurot.
8.Kostja seaduslik esindaja kohtuistungile 18.03.2019.a. ei ilmunud ning mõjuvast põhjusest / takistusest ilmumata jätmiseks maakohut eelnevalt ei teavitanud. Istungi ajast oli kostja seaduslik esindaja teadlik ning kinnitas istungisekretärile, et tuleb kohale (tl 80). Enne kohtuistungi algust helistas istungisekretär A. S.ile. Esmalt ei teadnud A. S. mis päev on, siis väitis, et on haige (häälest ei olnud aru saada, et isik haige) (tl 82). Perearsti tõendi selle kohta, et on haiguslehel, saatis A. S. pärastlõunal, so pärast määratud istungite lõppu (14.15, tl 86-87). Tõendist ei nähtu, mis kuupäevast on A. S. haiguslehel ning et tervislik seisund ei võimalda kohtuistungil osaleda. Kohale ilmunud hageja esindaja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestatule (tl 84). Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tulenevalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 3 sätestatud eelduseid, mis välistavad tagaseljaotsuse tegemise võimaluse, käesoleval juhul ei esine.
9.Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et kostja ei ole ei kirjalikus ega suulises vormis avaldanud vastuväiteid hagile, ei ole põhjendanud, miks töövaidluskomisjoni otsus teda ei rahulda.
10.Tööandja lõpetas töölepingu hagejaga 20.06.2018.a. TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (tl 28) Vastavalt TLS § 88 lg 1 p 3 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist muuhulgas kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Esitatud tõenditest ei nähtu töötaja eelnevat hoiatamist. Kostja ei ole tõendanud ka hagejapoolset töökohustuste rikkumist. TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). 4(5)
Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 09.04.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14; 07.12. 2011. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Käesoleval juhul ei ole tööandja kui töösuhet lõpetada sooviv pool esitanud töötajale mitte töölepingu ülesütlemisavaldust, vaid vormistanud kohe käskkirja. Puudub igasugune asjaolude põhjendus, miks tööleping töötajaga üles öeldakse.
11.Vastavalt TLS § 107 kg 1 kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lõpetab kohus töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Ülesütlemise kehtivuse korral oleks töösuhe lõppenud 20.07.2018 so pärast 30 päevast etteteatamistähtaega (TLS § 97 lg 2 p 2). J. L. töötas kostja juures 16.03.2017-20.07.2018.a. TLS § 109 lg 1 kohane hüvitise nõue on põhjendatud.
12.Kuivõrd kostja ei ole töövaidluskomisjonile ega kohtule esitanud J. L.i keskmise töötasu arvestust, lähtub kohus töötaja esitatud keskmise töötasu arvestusest (tl 31-34). Vastavalt TLS § 84 lg 1 muutuvad töölepingu lõppemisega sissnõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded. J. L.i esitatud pangakonto väljavõttest tulenevalt puhkusetasu ega puhkusehüvitist töötajale makstud ei ole. Kostja ei ole esitanud andmeid töötaja kasutatud puhkuse ja väljamakstud puhkusetasu kohta. TvLS § 45 lg 6 tulenevalt kui pool tõendeid või andmeid põhjuseta ei esita, võib vastaspoole väiteid (käesoleval juhul hageja väiteid) tõendi või andmete sisu kohta lugeda tõendatuks. Puhkusetasu nõue töötatud aja eest (16 kuud) on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja puhkusetasu 79, 51 eurot Kohus nõustub töövaidluskomisjoni arvestusega saamata jäänud töötasu osas. Kostja on jätnud hagejale tasumata 315, 11 eurot – 28, 26 eurot = 292, 23 eurot (bruto) (tl 3135)
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.