Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

3.5 hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3099,60 eurot. 3.6 alates 17.11.2018 kuni 18.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivised summas 4526,04 eurot. 3.7 viivised kohtuotsuse resolutsioonis p-des 3.1-3.4 nimetatud nõuetelt alates 19.03.2019 kuni nõuete täitmiseni määras 0,2% päevas.

Asjaolud ja menetluse käik OÜ Brytta (edaspidi: hageja) esitas 16.11.2018 Tartu Maakohtusse hagi MARIVESKI OÜ (edaspidi: kostja) vastu valduse väljaandmise, võlgnevuse tasumise ja kahju hüvitamise nõuetes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas osaliselt 19.11.2018 määrusega ning arestis kostja arvelduskontod Eesti krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste Eesti filiaalides 5000 euro ulatuses hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna XX.XX.XXXX üürilepingu, mille esemeks olid lepingu p 1.1.7 kohaselt kinnistul asukohaga XXX (varasem aadress XXX) asuvas ärihoones paiknevad ruumid üldpinnaga 704,5 m2. Kostja oli kogu lepingu kehtivuse jooksul olnud probleemse maksekäitumisega. 17.09.2018 seisuga oli kostja võlg 10 570,36 eurot, varaseim arve oli võlas veebruarist 2018. Võlgnevusele lisandusid ka viivised summas 1882,85 eurot. Vastavalt lepingu punktidele 5.4 ja 11.1.2 (i) ja 11.1.2 (ii) andis hageja kostjale 19.09.2018 teatega 14-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks, märkides, et võlgnevuse tasumata jätmisel lõpeb leping 30 päeva möödumisel, s.o 19.10.2018. Kostja vastas 30.09.2018, et kavatseb võlgnevuse likvideerida alles 2019. aasta jooksul. Kuna kostja teatas, et ei kavatse ka hageja antud täiendava tähtaja jooksul oma võlgnevust likvideerida ja seda ka ei teinud, lõppes leping selliselt, et lepingu kehtivuse viimane päev oli 19.10.2018. Hageja esitas kostjale advokaadi vahendusel 26.10.2018 teate lepingu lõppemisest ning andis täiendava tähtaja kuni 1.11.2018 valduse vabastamiseks, võlgnevuse tasumiseks ja kahju hüvitamiseks. Kostja ei vastanud hageja 26.10.2018 teatele, mispeale pöördus hageja 31.10.2018 kostja poole telefonitsi, et leppida kokku valduse üleandmine. Hageja esindaja käis seejärel 1.11.2018 kostja juures ja proovis veel ka 2.11.2018 helistada, kuid ei saanud mingit adekvaatset tagasisidet ei ruumide vabastamise ega ka võla tasumise osas. Hageja andis 2.11.2018 e-kirjaga kostjale veelkordse tähtaja ruumid vabastada kuni 5.11.2018. Kostja vastas seepeale, et otsib lahendust ja ei pea võimalikuks välja kolida. Pärast viidatud suhtlust ei ole kostja enam kõnedele vastanud ega ise ühendust võtnud. Hageja palub kostjat kohustada välja andma eelnimetatud äriruumide valduse ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 9239,30 eurot; lepingu erakorralise ülesütlemise põhjustatud kahju 4401,60 eurot; kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 685,90 eurot; valduse tagastamisega viivitamisest tuleneva kahju hüvitise hagi esitamise aja seisuga 1517,93 eurot ning edasi saamata jäänud tulu hüvitise 1467,20 eurot kalendrikuus alates 17.11.2018 ja otseste kulude hüvitise 495,49 eurot kalendrikuus alates 1.11.2018 kuni äriruumi valduse hagejale üleandmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui kolme kalendrikuu eest; sissenõutavaks muutunud viivise 3099,60 eurot ning jooksva viivise 0,2% päevas. 8.02.2019 esitas hageja taotlused tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks, hagi tagamise abinõue jõusse jätmiseks ning hagi tagamise taotlemisel tasutud tagatise tagastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostja seaduslikule esindajale Siimar-Tanel Roomale 15.01.2019 elektrooniliselt kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist. Hageja on esitanud perioodilise nõude valduse

tagastamisega viivitamisest tuleneva kahju hüvitamiseks (saamata jäänud tulu hüvitise puhul alates 17.11.2018 ja otseste kulude hüvitise puhul alates 1.11.2018) kuni valduse tagastamiseni, kuid kokku mitte rohkem kui kolme kalendrikuu eest. Kohtuotsuse tegemise ajaks on kogu kahju hüvitis valduse tagastamisega viivitamisest tervikuna sissenõutavaks muutunud ning kohus mõistab välja kahjuhüvitise valduse tagastamisega viivitamisest kokku summas 7406 eurot (1517,93 eurot + 3 x 1467,20 eurot + 3 x 495,49 eurot). Hageja on esitanud jooksva viivise nõude selliselt, et palub põhivõlalt ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud kahju nõuetelt kogusummas 15 844,73 eurot viivise välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana määras 0,2 % päevas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni määras 0,2% päevas. Perioodilistelt nõuetelt palub hageja jooksva viivise välja mõista alates nõude arvestamise aluseks olevale kalendrikuule järgnevast 10. kuupäevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana määras 0,2% päevas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni määras 0,2% päevas. Sissenõutavaks muutunud viivist on hageja arvestanud kuni 16.11.2018. Nõuetelt summas 15 844,73 eurot on alates 17.11.2018 arvestades viivisemäära 0,2% päevas kohtuotsuse tegemise päevale eelneva päeva, 18.03.2019 seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivised summas 3866,11 eurot (15 844,73 eurot x 122 päeva x 0,2% päevas). Perioodiliste nõuete puhul tuleks arvestada viivist järgmiselt. Valduse tagastamisega viivitamisest tulenevate otseste kulude hüvitise puhul 495,49 eurolt alates 10.12.2018 kuni 9.01.2019 summas 30,72 eurot (495,49 eurot x 31 päeva x 0,2% päevas); 990,98 eurolt (495,49 eurot x 2) alates 10.01.2019 kuni 9.02.2019 summas 61,44 eurot (990,98 x 31 päeva x 0,2% päevas) ja 1486,47 eurolt (495,49 eurot x 3) alates 10.02.2019 kuni 18.03.2019 summas 110 eurot (1486,47 eurot x 37 päeva x 0,2% päevas), kokku 202,16 eurot. Valduse tagastamisega viivitamisest tuleneva saamata jäänud tulu hüvitise puhul 684,69 eurolt (1467,2 eurot : 30 päeva x 14 päeva) alates 10.12.2018 kuni 9.01.2019 summas 42,45 eurot (684,69 eurot x 31 päeva x 0,2% päevas); 2151,89 eurolt (1467,20 eurot + 684,69 eurot) alates 10.01.2019 kuni 9.02.2019 summas 133,42 eurot (2151,89 eurot x 31 päeva x 0,2% päevas); 3619,09 eurolt (1467,20 eurot x 2 + 684,69 eurot) alates 10.02.2019 kuni 9.03.2019 summas 202,67 eurot (3619,09 eurot x 28 päeva x 0,2% päevas); 4401,60 eurolt (1467,20 eurot x 2 + 684,69 eurot + 1467,20 eurot : 30 x 16) alates 10.03.2019 kuni 18.03.2019 summas 79,23 eurot (4401,60 eurot x 9 päeva x 0,2% päevas), kokku 457,77 eurot. Täiendavalt on otsuse tegemisele eelneva päeva, 18.03.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud seega viivised summas 4526,04 eurot. Hagi tagamisega seotud taotlused Hageja taotlusel jätab kohus vastavalt TsMS § 445 lg-le 2 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Hageja on välja toonud, et kostjale ei kuulu kinnistuid ega muud olulist vara ning võlgnevus on pikaajaline. Lisaks on kostjal maksuvõlg. Samuti on kohtuvaidluse alguses muutunud kostja esindusõiguslikud isikud, mis viitavad sellele, et kostja senised juhatuse liikmed on soovinud end probleemse äriühingu juhtimisest distantseerida. Uus juhatuse liige on aga seotud hulga teiste probleemsete ettevõtetega. Neil asjaoludel nõustub kohus hagejaga, et hagi tagamise tühistamisel oleks otsuse täitmine ilmselt oluliselt raskendatud. Hageja tasus hagi tagamise taotluse esitamisel tagatise summas 2034,87 eurot. TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud ajast alates. Vastavalt TsMS § 391 lg 1 p-le 1 peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte

kompromissi kinnitamisega. Arvestades et kohus hagi rahuldas, leiab kohus, et tagatise andmise põhjus on ära langenud ning hagi tagamise tagatis kuulub hagejale tagastamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtukuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1100 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Kohtuväliste kuludena palub hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 4731 eurot (käibemaksuta summa), kinnistusraamatu väljavõtte ja kostja majandusaasta aruande saamise kulud 5 eurot ning hagi tagamise määruse täitmise kulud 160 eurot. Kohus leiab, et riigilõivude, kinnistusraamatu väljavõtete ja kostja majandusaasta aruande saamise kulude ning hagi tagamise määruse täitmise kulude osas on hageja menetluskulud tervikuna põhjendatud. Riigilõivusid on hageja tasunud seaduses sätestatud määras. Kinnistusraamatu väljavõtte ja kostja majandusaasta aruande saamise kulud on hageja kandnud advokaadibüroo arve alusel. Saadud andmeid on kasutatud hagi ja hagi tagamise taotluse koostamisel, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Hagi tagamise määruse täitmise kulud on tõendatud kohtule esitatud kohtutäituri tasu otsusega. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema lepingulise esindaja keskmine tunnitasu 171,41 eurot (käibemaksuta summa) ja osutatud õigusabi maht 27,6 tundi (hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine 24,3 h, hagi tagamisega seotud toimingud 0,8 h, tagaseljaotsuse taotlemise võimaluse väljaselgitamine ja taotluste esitamine 2,5 h). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et hagejat esindas lepinguline esindaja juba kohtueelses menetluses, mistõttu ta oli enne hagi koostamist vaidluse asjaoludega mingil määral juba kursis, ning hagi tagamise taotluse üksnes osalist rahuldamist, hindab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 10 tundi. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3029,10 eurot (1100 eurot + 50 eurot + 5 eurot + 160 eurot + 10 tundi x 171,41 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.