Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
18.märtsil 2019.a, Tallinnas
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-18-3769 OÜ M.P-Puurimine hagi Santex Pluss OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1 504 euro, viivise 95,27 euro ja täiendava viivise nõudes 1 719,59 eurot
nende Hageja: OÜ M.P-Puurimine (registrikood 12139387, asukoht Pihlaka, Prangli saar, Idaotsa küla, Viimsi vald, 74005 Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Jüri Urb (e- post: [email protected]) Kostja: Santex Pluss OÜ (registrikood 12880868, asukoht Haava tee 4, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond) Kostja lepinguline esindaja Hannes Kink (e- post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.02.2019.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja M P Hageja lepinguline esindaja Jüri Urb Kostja seaduslik esindaja A H Kostja lepinguline esindaja Hannes Kink
Resolutsioon
1.Lõpetada tsiviilasjas nr. 2-18-3769 menetlus OÜ M.P-Puurimine hagis Santex Pluss OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 50 eurot osas seoses hagist osalise loobumisega.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista Santex Pluss OÜ-lt OÜ M.P-Puurimine kasuks põhivõlgnevus summas 1 454 eurot ja viivis summas 95,27 eurot.
4.Välja mõista Santex Pluss OÜ-lt OÜ M.P-Puurimine kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt, s.o 1 454 eurolt alates 19.04.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
5.Jätta poolte menetluskulud kostja Santex Pluss OÜ kanda.
6.Välja mõista Santex Pluss OÜ-lt OÜ M.P-Puurimine kasuks menetluskulu summas 1 105 eurot.
7.Välja mõista Santex Pluss OÜ-lt OÜ M.P-Puurimine kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 105 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ M.P-Puurimine esitas 09.03.2018.a kohtule hagi Santex Pluss OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 1 504 euro, viivise 95,27 euro ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.03.2018.a kuni põhinõude täitmiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu ehitustööde läbiviimiseks. Hageja teostas kostjale töid objektil xxx ning esitas vastavalt arve nr. 020 summas 1 454 eurot maksetähtajaga 16.05.2017.a. Hageja teostas kostjale töid objektil xxx ning esitas vastavalt arve nr. 059 summas 50 eurot maksetähtajaga 12.12.2017.a. Mõlemad arved on kostja jätnud tasumata. Hageja arvestab seadusjärgset viivist tasumata jäänud summadelt ja seega on kostja arve nr. 020 tasumisega viivituses seisuga 08.03.2018.a k.a 296 päeva ning viivise suurus on seega vastavalt 94,33 eurot. Arve nr 059 tasumisega on kostja olnud seisuga 08.03.2018 k.a. viivituses 86 päeva ning viivise suuruses on seega vastavalt 0,94 eurot. Kostja koguvõlgnevus hageja ees on seisuga 08.03.2018.a 1 599,27 eurot, millest viivisvõlgnevus moodustab 95,27 eurot. Kostja ei ole hageja teostatud tööde osas esitanud ühtegi pretensiooni. Hageja on esitanud 11.05.2018.a kohtule avalduse võlgnevuse summas 50 eurot loobumiseks, kuivõrd kostja on nimetatud võlgnevuse tasunud peale hagiavalduse kohtule esitamist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 225 eurot ja esindajakulu summas 880 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja ja kostja on olnud lepingulises suhtes ning varasem koostöö on kulgenud probleemideta. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et hageja teostas kostja tellimusel töid objektil xxx, mille eest esitatud arve nr 059 on kostja tasunud. Kostja ei nõustu väitega, et hageja ja kostja olid sõlminud töövõtulepingu arvel nr 020 kajastatud puurimistööde tegemiseks. Arvel nr 020 kajastatud puurimistööde kohta küsis hageja kostjalt, kas kostja soovib nende tööde tegemise hagejalt tellida, kuid kostja sõnaselge vastus oli, et kuna nende tööde tegemine ei ole seotud kostja lepinguliste töödega sel objektil, siis võib hageja nende tööde tegemise suhtes sõlmida eraldi kokkuleppe peatöövõtjaga. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hageja võis kõnealused tööd teostada, kuid seda mitte kostja tellimusel. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 990 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 1 719,59 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel (t/l 24-25). TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 20.06.2018.a kohtumääruses (t/l 46).
6.Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on teinud arvel nr. 020 kajastatud töid kokkuleppel kostjaga ning kas kostja on kohustatud tasuma nimetatud arve alusel hagejale 1 454 eurot. Kostja leiab, et ei ole sõlminud hagejaga töövõtulepingut arvel nr. 020 märgitud tööde teostamiseks. Hageja vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
8.Kostja poolt avaldatu kohaselt oli vaidlusaluste tööde teostamise asukohaks oleva ehitusobjekti xxx peatöövõtja OÜ Ehitusvahendaja ning kostja sõlmis peatöövõtjaga lepingu ehitusobjektil vee- ja kanalisatsioonitööde tegemiseks ja selle raames tegi omakorda suulise kokkuleppe hagejaga kui alltöövõtjaga aukude puurimiseks seintele (t/l 55 punkt 4).
9.Tunnistaja A M kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli algselt töökäskude juures kostja seaduslik esindaja ning hiljem kostja töötajad. Tunnistaja ütluste kohaselt olid puurimisele minevad augud ette joonistatud aerosooliga ning augud olid erineva suurusega, suuremad olid ventilatsiooniaugud ning väiksemad oli kanalisatsiooniaugud (t/l 75 pöördel-76, helisalvestis 10:25:33-10:32:54).
10.Hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt näitas algselt puurimisele minevad augud ette kostja seaduslik esindaja ning hiljem kostja töömehed (t/l 76, helisalvestis 10:36:27-10:41:38).
11.Kostja seadusliku esindaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei vaidle viimane vastu, et hageja on esitanud kostjale teostatud tööde eest arveid ning kostja on nimetatud arved ka tasunud (t/l 76, helisalvestis 10:41:38-10:45:00).
12.Nii tunnistaja ütluste kui ka poolte seaduslike esindajate poolt antud seletuste kohaselt puuris hageja ehitusobjektil nii kanalisatsiooniauke kui ka ventisaltsiooniauke ning ventilatsiooniaugud oli suuremad.
13.Kohtule esitatud arvetest nr. 016 ja 018 nähtub, et hageja on need esitanud Ehitusvahendaja OÜ-le ning puuritud on auke läbimõõduga 112 – 350 (t/l 57, 58). Arvel
nr. 020, mis hageja on esitanud kostjale on aukude läbimõõdud 42 – 225 (t/l 5).
14.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arved nii kostjale kui ka Ehitusvahendaja OÜ-le on selgelt eristatavad ning nendel märgitud tööd on olnud erinevad (t/l 5, 57-58). Seega on hageja üheselt saanud aru, milliseid töid ta teostas kostjale ja milliseid Ehitusvahendaja OÜ-le. Tõendeid selle kohta, et arvel nr. 020 märgitud tööd on teostatud Ehitusvahendaja OÜ-le kohtule esitatud ei ole.
15.Hageja on esitanud kostjale arve nr. 020 summas 1 454 eurot, milline on kostja poolt tasumata (t/l 5).
16.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
17.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
18.Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
19.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuivõrd kostja ei ole hagejalt arvel nr. 020 märgitud töid tellinud.
20.Kohus leiab, et antud juhul ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et hageja ja kostja vahel puudub töövõtuleping. Samuti ei ole kostja poolt esitatud etteheiteid, mis tingiks tööde eest mittemaksmise. Ka ei tulene kohtu ette toodud asjaoludest, et hageja poolt teostatud töö lõppsaajad on teinud töö osas etteheiteid kostjale.
21.Kuivõrd tellitud tööd on hageja poolt teostatud, kostja poolt vastu võetud, siis on tasunõue muutunud sissenõutavaks ning tuleb VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kostja poolt ka hagejale tasuda. Seega leiab kohus, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigu alusel mõista kostjalt välja viivise kogusummas 95,27 eurot ja alates 19.04.2018.a viivise summalt 1 454 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras (t/l 41 pöördel).
23.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole.
25.Riigikohus on 12.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-162-12 punktis 20 märkinud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet.
26.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid, mis tingiks hageja viivisenõude vähendamist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et viivise tasumine hageja poolt nõutavas suuruses asetaks kostja majanduslikult raskesse olukorda.
27.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
28.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist alates 19.04.2018.a kuni põhinõude täitmiseni (t/l 41 pöördel). Kooskõlas TsMS § 367 tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.
29.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1 454 eurot, viivis summas 95,27 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1 454 eurot alates 19.04.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
30.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja esitas kohtule 11.05.2018.a ning 07.02.2019.a toimunud kohtuistungil taotluse nõude vähendamiseks summas 50 eurot, kuivõrd kostja on selles osas võlgnevuse tasunud (t/l 41 pöördel, 75 pöördel).
31.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
32.Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest osaliselt TsMS § 429 lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada põhivõlgnevuse summas 50 euro osas, kuivõrd hageja on hagiavaldusest osaliselt loobunud ning asjas ei esine TsMS § 429 lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid.
33.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
34.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Vastavalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 719,59 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
35.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 225 eurot ja esindajakulu summas 880 eurot (t/l 8, 74, 80). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
37.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 225 eurot (t/l 8). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 225 eurot kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
38.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 110 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 110 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
39.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 01.03.2018.a tutvunud hagi esitamiseks vajalike materjalidega, analüüsinud nõuet, konsulteerinud kliendiga 1,5 tundi, 06.08.2018.a koostanud hagiavalduse, tutvunud kohtupraktikaga, esitanud hagiavalduse 1,5 tundi, 11.05.2018.a tutvunud kostja vastusega ja koostanud vastuse 2 tundi, osalenud 30.10.2018.a kohtuistungil 1 tund, 04.02.2019.a tutvunud kostja vastusega ja konsulteerinud kliendiga 1 tund, osalenud 07.02.2019.a kohtuistungil 1 tund. Kokku on hageja esindaja ajakulu 8 tundi.
40.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 880 eurot (8 tundi x 110 eurot).
41.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1 105 eurot, millest riigilõiv summas 225 eurot ja esindajakulu summas 880 eurot.
42.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.