Menetlusosalised ja nende Võlgnik: esindajad Võlausaldaja/usaldusisik: YY (isikukood määruskaebemenetluses XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 13. novembri 2018 määrus muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta XX kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
Harju Maakohus lõpetas 21.12.2012 määrusega XX (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks võlausaldaja YY.
2.Võlgnik esitas 19.12.2017 avalduse, milles palus lõpetada tema kohustustest vabastamise menetluse. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul kinnisvara, väärtpabereid, mootor-, mere-
või õhusõidukeid, osalust äri- või mittetulundusühingutes või ühistutes ega muud olulist vara. 2012.a sai võlgnik kokku 324,10 eurot töötuskindlustushüvitist ja elas suhtelises vaesuses. Alates aprillist 2013 töötab võlgnik C OÜ-s. 2013.a teenis võlgnik töötasuna 284,38 eurot kuus, 2014.a 312,18 eurot kuus, 2015.a 344,04 eurot kuus, 2016.a 379,38 eurot kuus ja 2017.a 413,50 eurot kuus. Võlgniku sissetulek ei ole ületanud ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära. Sellest tuli kanda mõistlikud eluasemekulud, transpordikulu, kulutused toidule ja ravimitele. Võlgnikul ei ole olnud üleantavaid sissetulekuid.
3.Usaldusisik leidis, et võlgniku võlgadest vabastamiseks puudub alus. Võlgnik töötab alates aprillist 2013 ühe tööandja juures miinimumpalgaga. Ta ei tõendanud tasuvama töö otsimist. Kuna võlgnik ei selgitanud, mis tööd ta teeb, ei saa hinnata, kas saadav töötasu on õiglane. C OÜ-l on arvestatav käive, samas on ettevõttel ainult kaks töötajat. Ei ole usutav, et sellist tööd tasustatakse üksnes alammääras. Ilmselt makstakse osa töötasust ilma seda deklareerimata. Võlgnikul on arvestatav töö-, sh juhtimiskogemus. Ta hoiab ennast teadlikult miinimumpalgal, et vältida kohustuste täitmist. Ei ole teada, kus võlgnik elab. Kuna ta osaleb aktiivselt mittetulundusühingute tegevuses, on tal piisavalt vahendeid, et tegeleda hobidega. Maakohtu määrus
4.Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus teda vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus vabastas usaldusisiku tema kohustustest. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda.
5.Määruse kohaselt rikkus võlgnik tahtlikult pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 nimetatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Võlga (90 145,15 eurot) ei ole üldse vähendatud.
6.Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud. Ta töötas kogu kohustustest vabastamise perioodi samal töökohal C OÜ-s XXX ametikohal, brutopalgaga hetkel 500 eurot. Esitatud ei ole tõendeid tulutoovama töö otsimise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole tasuvamat tööd olemas.
7.Võlgnik ei täitnud kohustust teatada oma elukohast ja mitte varjata andmeid. Kuigi nii kohus kui ka võlausaldaja küsisid võlgnikult andmeid tema elukoha ja eluasemega seotud kulutuste kohta, ei ole ta kohustustest vabastamise perioodil nõutud andmeid andnud. Võlgnik väidab, et tasub töötasust mõistlikud eluasemekulud, kuid ei esitanud selle kohta ühtegi tõendit.
8.Võlgnik tegi ebamõistlikke kulutusi varale, mis ei kuulu talle ja ta varjab oma sissetulekuid. Ta kandis menetluse ajal sõiduauto (KKKKKK) kindlustamise kulud, kuigi talle ei kuulu ühtegi sõidukit. Samuti on võlgnik teinud kontole igal aastal sularaha sissemakseid, selgitamata raha päritolu.
9.Võlgnik tekitas menetluse ajal juurde mitmeid uusi võlausaldajaid ja tasus neile oma töötasust. Võlgnik tegi igas kuus peaaegu kogu töötasu ulatuses ülekandeid QQ-le selgitusega „võlg“ (nt 2013.a kokku 2565,68 eurot, samas kui töötasu oli kokku 2223,84 eurot) ja võttis järelmaksu Cofi AS-lt (hiljem nimega Inbank AS), Kaupmehe AS-lt ja AS-lt LHV. Pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldaja nõude vähendamiseks ei tehtud ühtegi makset. Võlgnik eelistas põhjendamatult uusi võlausaldajaid.
10.Võlgnik varjab oma tulusid. Kuigi ta eitab seotust usaldusisiku nimetatud mittetulundusühingutega, on ta osalenud MTÜ-de RRR, MMM ja LLL tegevustes.
Tegevust mittetulundusühingus ei saa pidada mõistlikult tulutoovaks. Võlgnik sai nendelt ühingutelt rahalisi ülekandeid (2013.a 410 eurot; 2014.-2015.a 642 eurot, 280 eurot ja 1319,11 eurot; 2016.a 669,74 eurot). Lisaks tegi võlgnik sularaha sissemakseid, mille kohta puudub selgitus (2013.a 1190 eurot, 2014.a 75 eurot; 2015.a 2830 eurot; 2016.a 885 eurot; 2017.a 2215 eurot). Väidetav kehv tervis ja väike sissetulek ei takistanud võlgnikul käia mitmetel reisidel ning külastada kohvikuid ja restorane. Ei ole usutav, et võlgnikule tekitab isegi kontoritöö raskusi. Ta on väga aktiivse ja pillava eluviisiga. Raha kasutamine pillavaks eluviisiks on võlausaldajaid kahjustav.
11.Statistikaameti andmetel on võlgniku erialal juhataja töötasu märgatavalt kõrgem, mistõttu ei ole vaid töötasu alammäära teenimine usutav. Võlgnik ei näidanud üles initsiatiivi ja reaalset tahet kohustusi täita. Määruskaebus
12.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
13.Võlgnik ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Võlgniku varaline seis on usaldusisikule olnud kogu menetluse vältel teada ja ta on sellest teatanud ka kohtule.
14.Usaldusisik (võlausaldaja) on teadlik ka sellest, et ta ei ole võlgniku käest isiklikult raha saanud ja ta ei ole raha võlgnikule andnud. Maakohtu 20.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 2-04-253 on mitmeti tõlgendatav ja tõendab võlgniku väiteid võla tekkimise kohta.
15.Võlgnik ei ole kunagi temale tehtud väljamakseid varjanud. Töötasu määrab tööandja, mitte võlgnik. Võlgnik on elanud suhtelises vaesuses ja on alates 11.06.2018 töötu. Tulutoova töökoha otsing ei ole tulemusi andnud. Kohus ei märkinud ühtegi lisatulu, mida võlgnikul oleks võimalik saada. Samuti ei selgitanud kohus, millised tõendid tõendavad tasuvama töö otsimist. Arvestades võlgniku vanust ei ole selge, kas tasuvamat tööd on olemas. Võlgnik teatas kohtule andmed selle kohta, mida ta viimase 5 aasta jooksul tegi selleks, et suuremat tulu teenida, mis teda takistas tasuvamat tööd leida ja milline haridus tal on.
16.Võlgniku ainus sissetulek oli tema alammääras töötasu, millest ta kandis mõistlikud kulud. Selline töötasu oli antud sektoris maksimaalne. Töötasu aastate lõikes tõusis. Võlgnik ei ole kunagi töötanud C OÜ-s juhataja ametikohal, nagu märkis kohus. Töötasu alammäär tuleb isikule igal juhul säilitada. Võlgnikul ei ole tulu, mida ta oleks kohustatud üle andma.
17.Usaldusisik ei esitanud määruskaebuse osas oma seisukohta. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast muuhulgas siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2) (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-49-16 ja nr 3-2-1-90-16).
21.Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et võlgnik rikkus tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
22.Asja materjaliga ei ole kooskõlas määruskaebuse väited selle kohta, et võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud. Maakohus tuvastas, et võlgnik sai lisatulu mittetulundusühingutelt ja tegi suures ulatuses sularaha sissemakseid, kuid ei selgitanud kohtule raha päritolu. Ringkonnakohus märgib täiendavalt lisaks maakohtu määruses märgitule, et võlgniku tööandja C OÜ tasus talle 01.07.2016 lisaks igakuisele töötasule ülekandega veel 1627,50 eurot. Määruskaebuse väide, et võlgnikul ei ole olnud tulu, mida ta oleks olnud kohustatud üle andma, on seega vale. Võlgnik ei selgitanud maakohtus ega ka määruskaebuses, milline on tema kontole üle kantud või sisse makstud raha päritolu. Samuti ei tõendanud võlgnik oma igakuiste kulutuste suurust ega avaldanud oma elukohta. Kulutuste suurus ei nähtu ka võlgniku pangakonto väljavõttest, mistõttu on alust arvata, et võlgnik arveldab sularahas. Võlgnik ei lükanud ka ümber maakohtu määruses märgitut, et tal oli piisavalt vahendeid selleks, et käia mitmel välisreisil ja ta kulutab raha restoranides, on võtnud uusi laene ja tasunud pankrotimenetluses tunnustatud nõude asemel oma väidetavalt väikesest sissetulekust hoopis uutele võlausaldajatele.
23.Määruskaebemenetluses ei ole esitatud väiteid, põhistusi ega tõendeid, mis annaksid alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Võlgnik tugineb oma määruskaebuses üksnes sellele, nagu oleks tema ainsaks sissetulekuks olnud alammääras töötasu. Maakohus on tuvastanud, et see ei vasta tõele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et võlgnik ilmselt varjab oma sissetulekuid. Samuti ei ole võlgnik andnud kohtule ega usaldusisikule kohustustest vabastamise menetluses nõutavaid andmeid. Võlgniku soovimatusele täita võlausaldaja nõuet viitab määruskaebuse väide, et ta ei pea võlausaldaja nõuet põhjendatuks.
24.Asjakohatu on etteheide, et maakohus ei selgitanud võlgnikule, millised tõendid saaks tõendada tasuvama töö otsimist. Võlgnik ei vastanud maakohtu päringule selle kohta, mida ta viimase viie aasta jooksul on suurema tulu teenimiseks teinud. Kui ta oleks tasuvamat tööd ka tegelikult otsinud, oleks tal olnud selle kohta tõendid või vähemalt veenev põhistus.
25.Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et võlgnik töötas C juhataja ametikohal. Samas ta ei märgi, millisel ametikohal ta siis tegelikult töötas. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid ega selgitusi oma tööülesannete kohta. Kuna töölepingu kohaselt oli võlgniku ametikoht manager, ei saa maakohtu järeldust pidada valeks.
26.Kuna asja materjali kohaselt ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks, õigemini ei ole ta selleks üldse midagi teinud, on ta minetanud kohustustest vabastamise võimaluse.
27.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuna võlausaldaja määruskaebemenetluses ei osalenud, ei tekkinud tal hüvitatavaid menetluskulusid. Ringkonnakohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Gaida Kivinurm