Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

KOKKU

Nõude summa Väljamakse 2 702,30

1 300,36

4 002,66

Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 405 EUR (nelisada viis eurot) (lisandub käibemaks 20% summas 81 eurot), kokku 486 EUR (nelisada kaheksakümmend kuus eurot).

Rahuldada pankrotihalduri Eve Selberg ́i taotlus menetlusabi saamiseks ja anda A. T. ́ule menetlusabi kokku summas 476,40 EUR (nelisada seitsekümmend kuus eurot ja 40 senti) (sh käibemaks), pankrotihalduri tasu tasumisel ja hüvitada riigi vahendite arvelt pankrotihalduri tasu summas 476,40 EUR Advokaadibüroole Heringson GLO (registrikood 12150756, arvelduskonto nr EE082200221053124673 AS Swedbank).

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamisest raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse punktis 11 märgitud makse teostamiseks.

Edasikaebamise kord Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva

jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu 30.04.2018 määrusega kuulutati välja A. T. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. 13.12.2018 Viru Maakohtu määrusega kinnitati jaotusettepanek. 12.03.2019 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt palus lõpetada A. T. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 alusel. 12.03.2019 aruande kohaselt:

sissetulekuks

ajavahemikus

30.04.2018

kuni

10.08.2018

oli

Kohtla-Järve

Sotsiaalhoolekandekeskuse poolt makstav toimetulekutoetus 188,83 kuni 213,89 eurot kuus. Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti 30.01.2019 vastusest pankrotihalduri päringule on Võlgnik saanud maksustavat tulu ajavahemikul 01.04-30.04.2018 ASC Ehitus OÜ-lt summas 51 eurot ning ajavahemikul 01.08-30.09.2018 OÜ-lt VEKOOLIS 485,07 eurot, sellest augustikuus 406,50 eurot ja septembrikuus 78,57 eurot. Alates 15.10.2018 töötab Võlgnik OÜ-s Rasmus Ehitus. Ajavahemikul 15.10.1018 – 31.01.2018 on A. T. saanud maksustatavat tulu OÜ-lt Rasmus Ehitus kokku 633,13 eurot, sellest novembris 125 eurot ja detsembris 508,13 eurot. Täitemenetlustiku seaduse § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2018. aastal oli palga alammääraks kuus 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt on pankrotivarasse laekunud Võlgniku sissetulekust 2018.a. detsembrikuus 8,13 eurot. Muu vara Võlgnikul pankrotihaldurile teadaolevalt puudub. Pankrotivarasse on laekunud 8,13 eurot.

Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. 2.2 Massikohustused vastavalt pankrotiseaduse § 148 lg 1 Viru Maakohtu 30.04.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4123 määrati ajutise halduri tasuks koos käibemaksuga 486 eurot, ajutise pankrotihalduri tasu on tasutud osaliselt summas 397 eurot, millele lisandus käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest ning summas 8,13 eurot pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu väljamaksmiseks täies mahus pankrotivaras vahendid puuduvad. Pankrotimenetlusega seotud kulud A. T.u pankrotimenetluses (postikulud ja bürookulud) on kantud pankrotihalduri vahenditest.

Järk III

Nõudeavalduse esitaja OÜ Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants

KOKKU

Nõude summa 2 702,30 1 300,36 4 002,66

Väljamakse

Nõudeavalduse esitaja VKG Soojus AS

Nõude summa 874,84

Väljamakse

6.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast pankrotiseadusest ning A. T. võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Seoses pankrotivara puudumisega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Pankrotihaldur on suhelnud võlgnikuga,

viinud läbi nõuete

kaitsmise koosoleku ning koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on selgitanud usaldusisiku kandidaadile pankrotiseadust.

7.Iga võlausaldaja nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud Järk II II

Järk III

Nõudeavalduse esitaja OÜ Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants

KOKKU

Nõude summa 2 702,30 1 300,36 4 002,66

Rahuldamata osa 2 702,30 1 300,36 4 002,66

Nõudeavalduse esitaja VKG Soojus AS

Nõude summa 874,84

Väljamakse 874,84

8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb esitada Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.

ajutise pankrotihalduri tasu

väljamaksmiseks täies ulatuses, samuti pankrotihalduri tasuks ja bürookuludeks, mistõttu tuleks pankrotimenetlus vastavalt PankrS § 158 lõpetada raugemise tõttu. 10.2 Maksejõuetuse põhjused Pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmist, mida Võlgnik ei olnud suuteline tasuma stabiilse töökoha puudumise tõttu. Tulenevalt ülaltoodust on A. T.u maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. 10.3 Võlgniku kohustustest vabastamise avaldus A. T. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on A. T. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. A.

T. on otsinud tööd, töötanud erinevatel töökohtadel ning alates 15.10.2018 töötab OÜ-s Rasmus Ehitus. Võlgnik on palunud määrata usaldusisiku kohustusi täitma I. S.. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: -

Lõpetada A. T. (isikukood xxx) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist; Juhul, kui kohus algatab A. T.u võlgadest vabastamise menetluse, määrata A. T.u usaldusisikuks I. S. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx, telefon xxx); Määrata A. T. pankrotimenetluses pankrotihalduri Eve Selbergi (ik xxx) tasuks 405,00 eurot, tasu määramisel büroole lisandub käibemaks 81,00 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 486,00 eurot, sellest menetlusabina riigi vahenditest 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mis kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb - Advokaadibüroole Heringson GLO (registrikood 12150756, arvelduskonto nr EE082200221053124673 AS Swedbank).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et A. T. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmisest, mida Võlgnik ei olnud suuteline tasuma stabiilse töökoha puudumise tõttu. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

A. T. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud OÜ Aktiva Finants nõue summas 2702,30 eurot ja OÜ Aktiva Finants nõue summas 1300,36 eurot. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selber halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes PankrS §-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 16.03.2018 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab PankrS § 170 lg 1. PankrS § 171 lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. PankrS § 171 lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku A. T. ́u võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele. PankrS § 172 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldur tegi ettepaneku määrata usaldusisikuks I. S., kes on 27.02.2019 esitanud nõusoleku. Kohus nõustub taotlusega algatada A. T. ́u suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad A. T. ́u suhtes PankrS § 171 lg 11, 21 võlgadest vabastamise menetlust välistavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku A. T. ́u usaldusisikuks I. S., kuna kohus on veendunud, et I. S. suudab täita usaldusisiku kohustusi.

Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel PankrS § 173 sätestatud kohustustest. Halduri tasu ja kulude kinnitamine ja menetlusabi taotlus PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 405 eurot (lisandub käibemaks summas 81 eurot), kokku 486 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 65 lg 1 määrab kohus pankrotihalduri tasuks 486 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur Eve Selberg esitas 12.03.2019 kohtule taotluse menetlusabi andmiseks. Haldur palub rahuldada menetlusabi taotluse summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu tasumisel (397 eurot (lisandub käibemaks) kokku 476,40 eurot. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.