Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 03.01.2019 pankrotiavalduse, võlgu on kokku ca 62200 eurot, piisavat vara ei ole. Avaldaja töötab, kuid sissetulekust ei piisa kohustuste täitmiseks. Avaldajal ei ole võimalik võlgnevusi tasuda, avaldaja soovib võlgadest vabaneda. Kohus kuulas võlgniku ära 24.01.19. Võlgnik jäi avalduse juurde ja selgitas, et ülalpidamisel on kaks last, töötasu on ca XXX eurot neto, võlad on võetud pikema aja jooksul, sageli on uue võlaga makstud vana kohustust. Ei suuda võlgade maksetega hakkama saada, soovib võlgadest vabaneda. Kohtuistungil 04.märts 2019.a jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur avaldas, et on nõus jätkama pankrotihaldurina.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja võlgniku enda suuline seletus ärakuulamisel ning ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuivõrd võlgnikul puudub piisav vara, s.h sissetulekud, millest oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku selline seisund ei ole ajutine, puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksevime lähitulevikus oluliselt paraneks. Võlgnik töötab, ülalpidamisel on kaks last, elukorralduse muutmine ja oluliselt suurema sissetuleku leidmine ei ole tõenäolie. Ajutise haldrui kogutud andmetel on võlgniku kohustuste suurus ca 42500 eurot, märkimisväärne vara puudub. Võlgnik on taotlenud võlgadest vabastamise menetlust. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Aleksei Garguli pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 477,60 eurot ja kulude suuruseks 52 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kulud tuleb välja mõista pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.