Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1561,37 9906,58 12 135,46

PankrS § 153 lg 1 p 2 PankrS § 153 lg 1 p 2

12,87 81,63 100,00

III järk Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. --Vabastada Oliver Ennok pankrotihalduri kohustustest M Si pankrotimenetluses käesoleva määruse jõustumisel. --Dokumentide hoidjaks nimetada M S. --Algatada füüsilisest isikust võlgniku M Si kohustustest vabastamise menetlus. --Usaldusisiku kohustusi täidab M S. --Usaldusisik on kohustatud esitama Viru Maakohtule 1 kord aastas andmed oma kohustuste täitmise kohta ja ülevaate võlgniku tegevusest. Esimene aruanne tuleb esitada 01.03.2020. -- PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab Pankr S § 172 kohaselt võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Määrus saata võlgnikule, haldurile, jõustumisel reg.osakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud 18.01.2019 esitas haldur PankrS §-le 162 lg 1 p 2 tuginedes kohtule allpool esitatud menetluse raugemise taotluse koos taotlusega aruande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks: Võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid. 29.11.2018 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 4 nõudeavaldust kogusummas 12 135,46 eurot. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja nõudeid ei vaidlustanud. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 4 võlanõuet kogusummas 12 135,46 eurot järgmiselt: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 12 135,46 eurot järgmiselt: Nõude esitaja 1) Xxx AS 2) Xxxx AS 3) Xxxx AS 4) Xxxx AS

Nõude summa 613,15 eurot 54,36 eurot 1 561,37 eurot 9 906,58 eurot

III järk PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades:

613,15 eurot 54,36 eurot 1 561,37 eurot 9 906,58 eurot

Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud kulutused puuduvad. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud tulenevalt oma tervislikust seisundist, mis ei ole võimaldanud võlgnikul regulaarset sissetulekut teenida. Võlgnik oli 1996 kuni 2008 füüsilisest isikust ettevõtja ning tegevusaladeks olid metsatöö teenused ja puidu ost-müük. Võlgnik on selgitanud, et võlgnevused eraisikute ees on tekkinud seoses metsamaterjali ostu-müügi tehingutega. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus hakanud välja kujunema 2001, kui on alustatud esimesed kuni pankroti

väljakuulutamiseni menetluses olevad täitemenetlused võlgniku suhtes, mida võlgnik ei ole olnud suuteline 17 aasta jooksul likvideerima. Võlgnik on esitanud vastavalt PankrS § 169 jj avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus kokku 15.01.2019 võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks, kuid koosolekule ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. Pankrotihaldurile on esitatud võlgniku nõusolek iseenda usaldusisikuks olemise kohta, ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta haldurile esitatud ei ole. PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama, kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Käesolevas pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks ning pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Lähtudes eelpool toodust ja juhindudes PankrS § 158 lg 4, § 171 ja § 172 lg 6, haldur palub: Lõpetada M Si pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 500 eurot. Algatada M Si suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustada teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Õiguslik põhjendus PankrS § 158 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, teatab haldur sellest kohtule viivitamatult, esitades kohtule aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus on küsinud PankrS § 158 lg 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiidisummat. Teadaolevad võlausaldajad, võimalikud kolmandad isikut ei ole makset teinud. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande esitatud kujul. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Võlgnikule on selgitatud järgneva menetlusega seotud kohustusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse.

Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 651.

Halduri taotletud tasu 810 eurot + käibemaks, kokku 972 eurot on menetluse mahtu arvestades mõistlik ja kuulub esitatud suuruses kinnitamisele. Pankrotimenetluses vahendite puudumise tõttu kuulub tasust hüvitamisele osaliselt riigivahendite arvel menetlusabina 476,40 eurot ja ülejäänud osas võlgniku poolt 6- kuulise perioodi jooksul igakuiste maksetena summas 88,12 eurot. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik M S. PankrS § 164 lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.