Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Pankrotihaldur Peeter Sepp ́i poolt P E N ́i (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitab haldur pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 esimene lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad P E N ́il (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 09.01.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded P E N ́i (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 800 eurot tähtajaga kuni 23.01.2019 alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis leiab, et P E N ́i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruande kohaselt pankrotivarasse vara ei laekunud. Pankrotivõlgnik töötab enda sõnul Riias asuvas restoranis kokana, saades miinimumpalka. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud on kokku 2 195,22 eurot. Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Pankrotivaras pandivara ei olnud. Müümata on järgmine pankrotivara: x OÜ osa, ettevõte ei tegutse alates 2014 (väärtus 0 eurot), xOÜ (pankrotis) osa (väärtus 0 eurot) ning x OÜ osa, ühingul riiklike maksude võlg koos intressidega üle 100 000 euro (väärtus 0 eurot). Pankrotivara materiaalses mõttes puudus, raha ei laekunud. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja esitada ei ole alust. Pankrotivõlgniku suhtes on algatatud kriminaalasi ning selle raames on talle 16.02.2017 esitatud kahtlustus muuhulgas KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 ja Kars § 344 lg 1; 345 lg 1 tunnustel kokkuvõtvalt selles, et 25. mail 2015 sõlmiti AS x ja x OÜ (momendil pankrotis) vahel faktooringuleping nr F-05/2015. Lepingu raames esitas x OÜ pangale faktoorimiseks x arveid, mille tulemusena läks arvete alusel tarnitud kaupade eest tasumise nõue AS-ile x. Arvete tasumist faktiliselt ei toimunud. Selgus, et x AB ei saanud kaupa kätte, maksed x poolt olid suunatud teisele isikule. xOÜ ja selle juhatuse liige P N ́i tegevuse tulemusena maksis AS x vähemalt 553 148 eurot x OÜ-le nii, et vastu sai väärtusetu nõudeõiguse ostjate vastu. Andmete esitamisel võltsis P-E N arveid. Menetluskulusid ei olnud. Kuigi kriminaalasjas ei ole jõutud süüdistuse esitamiseni, annavad tehiolud tunnistust sellest, et alalise maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega teo toimepanemine. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu pankrotiseaduse tähenduses.

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväidet esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus P E N ́i (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. P E N ́i (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus jäänud rahuldamata järgmiselt: kohtutäitur K. Põlts 1 597,47 eurot; kohtutäitur K. Põlts 997,76 eurot; OÜ Legal Financial Services 13 000 eurot; Nap Konsult OÜ (pankrotis) 616 043,09 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 45 738,96 eurot; AS PALADOS 150 000 eurot ning AS Trasta Komercbanka (pankrotis) 686 218,72 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepp tuleb vabastada P E N ́i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 1 esimese lause kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Pankrotihaldur teostas menetluses järgmised toimingud: pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele; võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine); nõudeavaldusega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine); pangas internetipangalepingu vormistamine; jaotusettepaneku koostamine; suhtlemine võlausaldajatega; tutvumine võlgniku suhtes algatatud kuriteoasja sisuga ning pankrotiseaduses sätestatud aruannete ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 9,8 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 882 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Haldur taotles tasu väljamaksmist Bürooteenused ja Õigusabi OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 882 eurot, mis sisaldab käibemaksu, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö

mahuga ja halduri kutseoskustega. Halduri aruande kohaselt teatasid absoluutse häälteenamusega võlausaldajad Nap Konsult OÜ (pankrotis) ja AS Trasta Kommercbanka (likvideerimisel), et nendel ei ole vastuväiteid halduri tasu suhtes summas 882 eurot koos käibemaksuga. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Peeter Sepp ́i töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 882 eurot, mis sisaldab käibemaksu, väljamaksmise büroole, mille kaudu ta tegutseb. Pankrotihalduri vajalike kulutuste suuruseks on 124,22 eurot koos käibemaksuga. 22.10.2018 määrusega kinnitas kohus (massikohustused) summas 124,22 eurot.

pankrotimenetluses

tehtud

vajalikud

kulutused

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku P E N ́i (pankrotis) kanda. Kuivõrd kohus lõpetab P E N ́i (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu ja võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise haldurit teenindava büroole Bürooteenused ja Õigusabi OÜ-le. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. P E N (pankrotis) on 04.12.2018 esitanud kohtule taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 05.12.2018 teatas pankrotihaldur Peeter Sepp kohtule, et tal vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes ei ole. 28.01.2019 kohtunõudega palus kohus P E N ́i (pankrotis) võlausaldajatel esitada kirjaliku seisukoha P E N ́i (pankrotis) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. 01.02.2019 esitas kohtutäitur Kaire Põlts kohtule vastuse 18.01.2019 kohtunõudele P E N ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Kohtutäitur Kaire Põlts ei poolda võlgniku võlgadest vabastamist. 01.02.2019 esitas AS Trasta Komercbanka (pankrotis) kohtule vastuväite P E N ́i kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. AS Trasta Komercbanka (pankrotis) vaidles vastu võlgniku P E N ́i kohutustest vabastamise menetlusele ning palus jätta see algatamata. 11.02.2019 esitas AS PALADOS kohtule arvamuse, millest nähtuvalt ei pidanud võlausaldaja võlgniku kohustuste vabastamist põhjendatuks.

11.02.2019 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtule kirjaliku seisukoha. Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) puuduvad vastuväited P E N ́i kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. 11.02.2019 esitas Nap Konsult OÜ (pankrotis) vastuväite P E N ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlausaldaja OÜ Nap Konsult (pankrotis) ei nõustu võlgniku P E N ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. 11.02.2019 esitas OÜ Legal Financial Services kohtule seisukoha P E N ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Legal Financial Services OÜ palus kohtul mitte algatada P E N ́i kohustustest vabastamise menetlust, sest võlgniku suhtes on algatatud kriminaalasi ning selle raames on võlgnikule 16.02.2017 esitatud kahtlustus muuhulgas KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 ja Kars § 344 lg 1; 345 lg 1 tunnustel ning kohustustest vabastamist saab otsustada peale kohtulahendi jõustumist eelnimetatud kriminaalasjas. 21.02.2019 esitas P E N kohtule võlgniku seisukoha seoses 28.01.2019 kohtunõudega. P E N märkis seoses eeltooduga esmalt, et ta ei ole ennast süüdi tunnistanud viidatud kuritegude toimepanemises. Teiseks võib kohus PankrS § 171 lg 2 alusel jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata üksnes viidatud sättes nimetatud alustel. Isegi kui võlgnik varemloetletud kuritegude toimepanemises süüdi mõistetaks, siis ei oleks võlgnik pannud toime pankroti- või täitemenetlusalast kuritegu, maksualast kuritegu või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuritegusid PankrS § 171 lg 2 p 1 mõistes. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et tema suhtes puuduvad PankrS § 171 lg 2 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) pooldanud võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Võlausaldajad Kaire Põlts, AS Trasta Komercbanka (pankrotis), OÜ Legal Financial Services, Nap Konsult OÜ (pankrotis) ja AS PALADOS esitasid vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Võlausaldaja Kaire Põlts on oma seisukohas tuginenud PankrS §-ile 175, mis reguleerib võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist. Seega peab kohus olema juba algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Käesoleval juhul otsustab kohus alles võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Riigikohus on selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu

kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohtu arvates kohaldub PankrS § 171 lg 2 p 1 juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud mõnes PankrS § 171 lg 2 punktis 1 märgitud kuriteos. Kohus selgitab, et kohtule võlgniku osas jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust esitatud ei ole. Tulenevalt PankrS § 171 lõikest 1 tulenevalt peab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustama käesoleva määrusega, seega ei saa kohus oodata, kas ja millal jõustub võlgniku osas süüdimõistev kohtuotsus. Küll aga saab kohus võlgniku jätta kohustustest vabastamata PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud tingimustel. Võlausaldaja AS Trasta Komercbanka (pankrotis) on täiendavalt märkinud, et käesoleval juhul on võlgnik Nap Konsult OÜ, x OÜ ja x OÜ juhatuse liikmena õigusvastaselt vältinud maksude maksmist alates 2015. aastast. PankrS § 171 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Kohus märgib, et PankrS § 171 lg 2 punktis 2 toodud eeldused ei ole täidetud. Antud sätte kohaselt peab võlgnik olema viimase 3 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või vältida maksude maksmist. Käesoleval juhul on võlgnikuks füüsiline isik. Seega käivad antud sättes toodud eeldused P E N ́i enda kohta. Võlausaldaja poolt viidatud maksude maksmise vältimise asjaolu ei seondu P E N ́i kui füüsilise isiku poolt märgitud kohustuste rikkumisega. P E N võib seevastu olla rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, milleks seadus näeb eraldi ette õiguskaitsevahendid. Lisaks on võlausaldaja AS Trasta Komercbanka (pankrotis) veel esile toonud, et käesoleval juhul on võlgnik hiljemalt alates 2015. aastast võlausaldajatelt süstemaatiliselt raha välja petnud. Alates 2016. aastast muutis võlgnik ennast kohustuste täitmisest kõrvalehoidumise eesmärgil varatuks. Hiljemalt alates 2017. aastast on võlgnik pannud äriühingute juhtimisel toime raskeid juhtimisvigu, omastanud äriühingute raha ja muutnud need maksejõuetuks ning teadlikult kajastanud äriühingute raamatupidamises ebaõigeid andmeid. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel saab kohus menetluse algatamisest keelduda vaid juhul, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab võlgnik olema esitanud oma varalise seisukorra kohta ebaõigeid või puudulikke andmeid või rikkunud teisi pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Kohus märgib, et PankrS § 171 lg 2 punktis 5 toodud eeldused ei ole täidetud. Võlgnik ei ole esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta. Võlgniku poolt enda varatuks muutmise vastuväide käesoleva sätte kohaldamise eeldusena kõne alla tulla ei saa. Käesoleval juhul on võlgnikuks füüsiline isik. Seega käivad antud sättes toodud eeldused P E N ́i enda kohta. Võlausaldaja poolt viidatud asjaolud ei seondu P E N ́i kui füüsilise isiku poolt märgitud kohustuste rikkumisega. Äriühingute juhtimisel toime pandud vead annavad eraldi aluse võlgniku kui juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks.

Kohtu hinnangul PankrS § 171 lg 2 p 3 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna kohus ei ole viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Nimetatud säte eeldab seega võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlausaldaja AS Trasta Komercbanka (pankrotis) seisukohast nähtuvalt kuulusid võlgnikule Tallinna Halduskohtu 19.08.2016 määrusest haldusasjas nr 3-16-1667, p 2.7 tulenevalt 2016. aasta augustis mh järgmised mootorsõidukid: sõiduk IVECO (ehitusaasta 2002), haagis HUMBAUR (ehitusaasta 2009), sõiduk RENAULT (ehitusaasta 2006), mootorsaan ARCTIC CAT (ehitusaasta 2011), sõiduk CHEVROLET (ehitusaasta 1997), Mercedes-Benz (ehitusaasta 1993), kaubik Volkswagen Crafter (ehitusaasta 2010), sõiduk AMG HUMMER (ehitusaasta 2003), sõiduk GMC Savana 1500 (ehitusaasta 2003), sõiduk CHEVROLET CORVETTE (ehitusaasta 2000), sõiduk Mercedes-Benz (ehitusaasta 2006), sõiduk VOLVO FM7 (ehitusaasta 2001), sõiduk Peugeot 306 (ehitusaasta 1997), sõiduk POLARIS RANGER RZR 800 EFI 4x4 (ehitusaasta 2008), traktor ja liikurmasin KAWASAKI KVF7504X4 (ehitusaasta 2007), sõiduk Honda Accord (ehitusaasta 1999), mootorratas Harley-Davidson (ehitusaasta 2010), sõiduk Chrysler 300C (ehitusaasta 2006) ning sõiduk EXCALIBUR (ehitusaasta 1980). Seisuga 19.03.2017 (so vähem kui poole aasta pärast) võlgniku nimele enam mitte ühtegi sõidukit registreeritud ei olnud. PankrS § 171 lg 2 p 4 eeldab, et võlgnik oleks viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Käesolevas tsiviilasjas nimetati võlgnikule ajutine haldur 06.04.2018 määrusega. Kohus märgib, et eelnimetatud sõidukid kuulusid 19.08.2016 määruse (haldusasi nr 3-16-1667) tegemise ajahetkel võlgniku abikaasale A N ́ile. Seega ei kuulunud eelnimetud sõidukid võlgnikule. Seega ei ole PankrS § 171 lg 2 punktis 4 toodud eeldused täidetud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et tuleb algatada P E N ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgnik on 04.12.2018 nõustunud ise täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt sellest nimetab kohus P E N ́i usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel P E N ́i. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui

tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Sama paragrahvi lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. P E N ́il tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.03.2020. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.