Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolude kirjeldus

23.01.2019 esitas K P (edaspidi võlgnik) Harju Maakohtule pankrotiavalduse, paludes kuulutada välja võlgniku pankrot, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 31.01.2019 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok ́i (edaspidi ajutine haldur). 12.02.2019 esitas ajutine haldur ajutise halduri aruande. 15.02.2019 kohtuistungil võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K P pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 Oliver Ennok ́i, kes on kohtule andnud oma nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks varaks S AS arvelduskontol olev raha summas 179,98 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 23 165,02 eurot, mis kasvavad pidevalt viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud eelkõige tänu hooletule ning läbimõtlematule finantskäitumisele. Laene võttes ei ole võlgnik suutnud adekvaatselt hinnata oma rahalisi võimalusi ning majanduslikku olukorda. Maksejõuetuse väljakujunemisel on kaasa aidanud ka võlgniku kohatine kehv tervis ning pideva stabiilse sissetuleku puudumine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus hakanud välja kujunema 2014. aastal, kui on võlgniku suhtes alustatud esimene senimaani menetluses olevaid täitemenetlusi. Võlgnik on kohtule avaldanud, et soovib algatada võlgadest vabastamise menetluse ja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, kuna võlgnikul

puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuna võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 01.03.2019 kell 10.00. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Oliver Ennok ́i ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19.03.2019 kell 10.30 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 2004. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 8 töötunni eest 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Sama §-i lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot välja riigi vahenditest Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ

kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on XXX Swedbank AS. Ülejäänud tasu kuulub hüvitamisele pankrotiavara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.