Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Kaisa Margus 12.11.2024, Tallinn 2-19-1064 K V kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik: K V (isikukood xxx) Usaldusisik: S P (e-post xxx) Võlausaldajad: kohtutäitur xxx xxx AS (reg. kood xxx) kohtutäitur xxx OÜ xxx (reg. kood xxx) xxx AS (reg. kood xxx) xxx OÜ (reg. kood xxx) xxx OÜ (reg. kood xxx) xxx OÜ (reg. kood xxx) xxx OÜ (reg. kood xxx)
4.Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.01.03.2019 kohtumäärusega kuulutas kohus V K V (endine P, edaspidi võlgnik) pankroti.
15.10.2019 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel: kohtutäitur xxx, xxx OÜ (nõue loovutatud xxx OÜ-le), xxx AS (praegune xxx AS), kohtutäitur xxx, OÜ xxx, xxx AS, xxxOÜ, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ (praegune xxx OÜ). Võlgniku usaldusisikuks määras kohus S Pa.
3.23.09.2024 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas, sh võla jääki. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad: a) Kohtutäitur xxx märkis, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võla jääk on 196,86 eurot (dtl 469). b) xxx OÜ vaidles vastu võlgniku kohustustest vabastamisele. Võla jääk on 1092,84 eurot (dtl 475). c) xxx OÜ vaidles vastu võlgniku kohustustest vabastamisele, sest võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtegi makset. Võlgnik on enda käitumisega näidanud V ükskõiksust enda kohustuste osas ega ole menetluse jooksul käitunud heauskselt. Võla jääk on 850,88 eurot (dtl 488). d) Kohtutäitur xxx vaidles vastu võlgniku kohustustest vabastamisele, sest võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtegi makset (dtl 499). e) xxx OÜ vaidles vastu võlgniku kohustustest vabastamisele, sest võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtegi makset (dtl 505). f) xxx OÜ vaidles vastu võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks otsinud tulutoovamat tööd. Võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele, ning võlgnik ei ole teinud pingutusi, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtegi makset (dtl 534-536). g) xxx AS märkis, et nõude jääk on 2120,17 eurot (dtl 543). h) xxx OÜ märkis, et võla jääk on 359,61 eurot (dtl 546, dtl 607). i) xxx AS vaidles vastu võlgniku kohustustest vabastamisele. Võla jääk on 1670,72 eurot (dtl 547, dtl 553-554).
4.Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks. Võlgniku usaldusisik esitas 15.10.2024 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2).
6.PankrS1 § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.
Siin ja edaspidi, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon.
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).
8.Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse.
9.Kohtule esitatud aruannetest ja muudest dokumentidest nähtub, et võlgnikul sündis vahetult enne kohustustest vabastamise menetluse algust laps ning menetluse kestel teine laps, mistõttu viibis võlgnik ka vanemapuhkusel. Kuigi võlgnik on menetluse kestel tegelenud kahe väikese lapse kasvatamisega, on võlgnik vahepealsetel perioodidel teinud ka tööd. Võlgniku igakuise sissetuleku suurus on menetluse kestel olnud erinev (suurusjärgus ja vahemikus 200 – 700 eurot), jäädes alla arestimisele kuuluva määra (PankrS § 173 lg 5, TMS § 132 lg 1, 2). Lisaks töötasule on võlgnik saanud peretoetust ja väljamakseid töötukassalt. Sissenõuet ei saa pöörata riiklikele peretoetustele, töövõimetoetustele ega Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele (TMS § 131 lg 1 p 1, 5 ja 61). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et perioodil, mil võlgnik tegi tööd, oleks võlgnikult mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist, arvestades mh, et võlgnikul oli kaks väikest last. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et võlgnik oleks vara raisanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul loovutamiskohustust tekkinud ja võlgnikule ei saa põhjendatult ette heita, et ta ei ole võlausaldajatele makseid teinud.
10.Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja koostöös usaldusisikuga esitanud asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega.
11.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kuigi võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud (süüliselt) oma seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
12.Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus ka usaldusisiku võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (PankrS § 172 lg 4 teine lause).
13.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2).
14.Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus
menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.