Muud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 23.mai 2025 maksejõuetusavalduse, milles sisaldus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldus ja andmed võlgade ja vara kohta. Kohus kuulas võlgniku ära samal päeval telefoni teel. Võlgnik selgitas, et käesolevalt on trauma tõttu haiguslehel, töövõime on vähenenud. On asunud ümberõppele ja loodab tervise paranedes leida jõukohast tööd. Sissetulek on käesolevalt ca 900 eurot kuus, mis peagi väheneb haigushüvitise äralangemise tõttu. Kohustusi on ca 25 tuhande euro ulatuses, sh Soome Vabariigis võlad. Varana kuulub võlgnikule kaasomandi osa garaaziboksist asukohaga Tartus, kuid kinnistusraamatust see ei nähtu. Võlgnik on valaline, ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist. Võlgnik avaldas valmisolekut täita seadusest tulenevaid eeldusi kohustustest vabanemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kuna võlgnik avaldas selget soovi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning kohus kuulas võlgniku ära, puudub sisuline vajadus usaldusisiku nimetamiseks FIMS § 15 kohaselt. Kohus on seotud võlgniku tahtega FIMS § 18 lg 3 alusel, seega on pankrotimenetlus antud juhul ainuvõimalik, samuti ei anna alust kaaluda võlgade ümberkujundamist võlgniku suhteliselt madal sissetulek ja ülalpeetavate arv. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti FIMS § 15 lg 9 kohaset ja algatab samas kohustustest vabastamise enetluse FIMS § 45 kohaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 eesmärgks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et avaldus ja võlgniku seletus ärakuulamisel tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku igakuise sissetuleku näol. Võlgade kogusumma ületab võlgniku maksevõime, seega on tegemist püsiva maksejõuetusega ning tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletus ei anna alust eeldada võlgniku sissetulekute kiiret ja märgatavat suurenemist, millega oleks võimalik võlgnevuste tasumine väljaspool pankrotimenelust. Isik on soovinud võlgadest vabastamise menetlust. Avaldaja pankrotistumise põhjuseks on ülemäärane laenude võtmine ja oskamatus oma eelarvet juhtida ja planeerida, samuti sissetulekuu järsk langus haigestumise tõttu. Võlgnik on teadlik, et eesmärgi saavutamiseks tuleb täita FiMS § 47 nõudeid, st tegeleda mõistliku tulutoova tegevusega, eelkõige töötada. Kohus leiab, et Vladimir Kutšmei vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, tuleb pankrot koheselt välja kuulutada, kuna võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole mõsitlik teha täiendavaid kulutusi selle asjaolu kindlakstegemiseks või asjaolude selgitamiseks FIMS § 17 kohaselt, kuna võlgniku lõplik varaline seis ja kohustuste suurus selgub pankrotimenetluses. Kohus avaldab viivitamatuwlt pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.