L. R. pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer hagi Kalle Roio, Külli Ojasaar, Kaili Roio, Kaimo Roio ja Kalvi Roio vastu ühisomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: L. R. pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer (telefon: 7333591, 5043679; e-post: [email protected]); Kostja 1: Kalle Roio (ik XXX; elukoht: XXX; e-post:
Lõpetada M. R. pärandvara ühisuse ja L. R. pärandvara (pankrotis) ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr. XXX) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2.Määrata, et enampakkumise viib läbi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur ning kohtutäituri valib ja avaliku enampakkumise läbiviimiseks vastava avalduse kohtutäiturile esitab hageja.
3.Kinnisasja (registriosa nr. XXX) müügist saadud rahasumma arvel katta esimeses järjekorras kohtutäituri kulud ja tasu seoses avaliku enampakkumise läbiviimisega ning järele jääv rahasumma jagada võrdsetes osades L. R. pärandvara (pankrotis) ja M. R. pärandvara ühisuse vahel.
4.Tagastada kalle Roio’le 12.02.2019 esitataud dokumendid. Kuna need on esitatud elektrooniliselt, lugeda dokumendid tagastatuks käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisega.
5.Jätta rahuldamata kostja Kalle Roio taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.
Tsiviilasi nr 2-18-16123
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Mõista välja kostjatelt Kalle Roiolt, Külli Ojasaarelt, Kaili Roiolt, Kaimo Roiolt ja Kalvi Roiolt solidaarselt L. R. pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer kasuks menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv summas 300 eurot (kolmsada eurot ja 0 senti). Edasikaebamise kord Pool saab esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.L. R. pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer (hageja) esitas kohtusse hagi Kalle Roio, Külli Ojasaar, Kaili Roio, Kaimo Roio ja Kalvi Roio (kostjad) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli L. R. abielus M. R. ’ga alates 22.09.1970 kuni L. R. surmani 22.06.2011. Pärimistunnistuse kohaselt on L. R. pärijad M. R. ja kostjad. Kalle Roio avalduse alusel kuulutas Tartu Maakohus 03.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr. 2-15-13916 välja L. R. pärandvara pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. M. R. suri XXX . Kostjad ei ole algatanud tema pärimismenetlust, kuid on M. R. seadusjärgseteks pärijateks ega ole pärandist loobunud. L. R. ja M. R. ühisomandis oli Tartu maakonnas XXX asuv kinnisasi. L. R. ja M. R. varaühisus lõppes 22.06.2011, kui L. R. suri, mille järel kuulus kinnisasi PKS § 35 p 1 ja § 39 kohaselt M. R. ning L. R. pärandvara ühisuse ühisomandisse. Pärast M. R. surma XXX on kinnisasi M. R. pärandvara ühisuse ja L. R. pärandvara ühisuse ühisomandis. Pankroti väljakuulutamisega moodustus L. R. pärandvarast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). Hageja soovib L. R. pärandvara pankrotihaldurina kinnisasja jagada nii, et see müüakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning saadud raha jagatakse pärast täitekulude mahaarvamist M. R. pärandvara ühisuse ja L. R. pärandvara (pankrotis) vahel võrdselt. Hageja tegi kostjatele ettepaneku kinnisasja jagamiseks kohtuväliselt poolte kokkuleppel nii, et kinnisasi jääb kostjatele ning pankrotivara hulka tasutakse hüvitisena kas 5000 või 4500 eurot, kuid kokkulepet ei saavutatud. Olukorras, kus ükski M. R. pärijatest ei ole enam kui kolme aasta jooksul esitanud avaldust pärimismenetluse algatamiseks, on hageja arvates ainus mõistlik võimalus kinnisasja jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi jagamine.
Tsiviilasi nr 2-18-16123
KOSTJATE VASTUVÄITED
2.Kostja Kaili Roio palus hagile vastamistähtaega pikendada (tlk 28). Kohus rahuldas taotluse. Kalle Roio esitas kohtule 2.01.2019 vastuse, mis oli vastuse päisest tulenevalt esitatud kõigi kostjate nimel, kuid allkirjastatud oli ainult Kalle Roio poolt. Vastuse kohaselt on alust jätta hagi läbi vaatamata kuna M. R. seadusjärgsed pärijad on teadlikult valinud M. R. pärandvara valdamiseks seadusest tuleneva pärimise teel moodustunud ühisuse (PärS § 118 lg. 1 kohaselt loetakse pärija pärandi vastu võtnuks, kui ta käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu). Kostjad on M. R. pärandi vastu võtnud ja valdavad seda ühisusena, kuna see seab toimingutele nõude, et kõik tehingud tehakse koos. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Menetluskulud paluti jätta hageja kanda. Vastusest nähtus ka, et kostja(d) soovivad esitada vastuhagi. Vastuhagi aga käesoleva menetluse jooksul kohtusse ei esitatud.
KOHTUISTUNGID
3.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 12.02.2019. Kohtuistungil kompromissi kaasomandi võimaliku lõpetamise viisi ega makstava hüvitise suuruse osas ei saavutatud. Pooled vaidlesid selle üle, kas L. R. sai sõlmida Swedbankiga kohustuse aluseks oleva lepingu. Hageja selgitas, et Swedbanki esialgsele nõudele on juurde lisandunud 1500 eurot pankrotimenetluse katteks makstud tagatise arvelt. Samuti ei ole võimalik panna kinnistut kaasomanikevahelisele enampakkumisele, kuna osa on pankrotivara. Hageja täpsustas veel, et menetluskuludena palub ta üksnes riigilõivu väljamõistmist. Kostjatest osales kohtuistungil isiklikult ainult Kalle Roio, ülejäänud kostjad olid volitanud teda ennast esindama (tlk 41-44). Kalle Roio selgitas, et kostjad ei ole nõus kinnistu müügiga , huvi oleks kinnistut säilitada, kuna kaks kostjat tahavad sinna minna. Kostjad ei ole aga nõus maksma nõutud 4500 eurot, võlausaldaja Swedbank ise oli varem nõus 2200 euroga. Kostjad on pakkunud, et ostavad kinnistu välja pärandvara väärtusega. 2015. aastal on hinnatud pärandvara mõtteliseks osaks 1700 eurot see on selle poole kinnistu väärtus. Kogu kinnistu väärtus oleks sellisel juhul 3400 eurot. Samuti peaks pärandvara müügist saama matusekulusid. Kostjad ei ole praegu saanud ei isa ega ema matusekulusid.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsusega kõik seni lahendamata taotlused. Kostja esitas 12.02.2019 kohtule e-maili teel mitmeid dokumente, mis puudutasid lepingu sõlmimist L. R. ja pankrotimenetluse võlausaldaja Swedbank AS vahel ning sellele järgnenud vaidlusi. Kohus leiab, et nimetatud dokumentide vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel, kuna need on esitatud hilinemisega. TsMS § 329 lg 1 kohaselt menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt
Tsiviilasi nr 2-18-16123
kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Teise menetlusosalise vastuavaldus ning sellega seotud taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada kohtule selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Praegusel juhul edastati nimetatud dokumendid kohtule pärast seda, kui kohus oli 12.02.2019 istungil asja sisulise arutamise lõpetanud ja määranud kindlaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Seega olid dokumendid esitatud hilinenult. Samuti ei ole esitatud dokumendid käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohased ning tuleb seetõttu kostjale tagastada. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Küsimus sellest, kas ja millise sisuga lepingu L. R. võlausaldaja Swedbank AS-ga sõlmis, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Lepingu kehtivuse ja sõlmimise asjaoludega seonduvad vastuväited oleks tulnud esitada hiljemalt L. R. pärandvara pankrotimenetluses. Praeguseks on L. R. pärandvara pankrot välja kuulutatud ning jaotusettepanek kinnitatud (tlk 10), seega nimetatud asjaolude üle enam vaielda ei saa.
5.Kostja vastuses esitas Kalle Roio ka taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hagi läbivaatamata jätmiseks puudub seaduslik alus. Kostja esitatud väited puudutavad M. R. pärandvara valdamist pärandvara ühisusena. See ei mõjuta aga L. R. pärandvaral (pankrotis) lasuvaid kohustusi.
6.Järgnevalt lahendab kohus poolte vaidluse sisuliselt. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus nõustub hageja hagiavaldusest nähtuvate põhjendustega ega hakka neid täies ulatuses üle kordama. Puudub vaidlus selle üle, et abikaasade L. R. ja M. R. ühisomandis oli XXX asuv kinnisasi (edaspidi kinnistu). L. R. surma korral läks tema osa ühisvarast perekonnaseaduse (PKS) § 39 alusel tema pärandvara hulka. PKS § 37 lg 3 kohaselt eeldatakse ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsust. Seega kuulub 1⁄2 kinnistust pankrotivarasse. Ülejäänud 1⁄2 kinnitust kuulus M. R. le ning kuulub nüüd tema pärijatele. Hageja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et M. R. pärijateks on kostjad. Kostjate esindaja Kalle Roio on kinnitanud, et kostjad on M. R. pärijad, nad on pärandi vastu võtnud ning valdavad seda pärandvara ühisusena (tlk 31). Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis annaksid alust selles kahelda. Seega on kinnitu käesoleva otsuse tegemise hetkel L. R. pärandvara (pankrotis) ja M. R. pärandvara ühisuse (kostjate) ühisomandis.
7.Kohus kuulutas L. R. pärandvara pankroti välja 3.11.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-13916. Lemmi Roio pärandvarast (sh tema osast kinnistust) moodustus pankroti väljakuulutamisel pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt pankrotivara. PankrS § 108 lg 1 kohaselt kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. See tähendab, et L. R. osa kinnistust tuleb kasutada pankrotimenetluse kulude katmiseks ja pankrotivõlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vastavalt 26.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13916 kinnitatud jaotusettepanekule. Kuna L. R. muust pärandvarast pankrotivõlausaldajate kohustuste täitmiseks ei jätku, on pankrotihaldur taotlenud kinnistu ühisomandi lõpetamist. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning M. R. pärandvara ühisuse ja L. R. pärandvara (pankrotis) ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr. XXX) tuleb lõpetada. PKS § 37 lg 3 ja § 39 kohaselt tuleb kogu ühisvara jagada pärimisseaduse (PärS), mitte perekonnaseaduse alusel. Sama nähtub ka õiguskirjandusest (Asjaõigusseadus I komment. Vljn. 2014, lk 354).
Tsiviilasi nr 2-18-16123
Kuna M. R. pärandvara ühisus (kostjad) ning L. R. pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur ei ole jõudnud kinnistu jagamises kokkuleppele, jagab kinnistu PärS § 152 lg 4 kohaselt kohus. Hageja on taotlenud ühisomandi lõpetamist kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel. PärS § 152 lg 3, § 159 lg 3 ja asjaõigusseaduse § 77 lg 2 alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks mõnel teisel viisil. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei nähtu ka, et L. R. pärandvara (pankrotis) ja M. R. pärandvara ühisuse ühisomandit kinnistule oleks olnud otstarbekam mõnel teisel viisil lõpetada. Vastavalt hageja taotlusele määrab kohus, et enampakkumise viib läbi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur ning kohtutäituri valib ja avaliku enampakkumise läbiviimiseks vastava avalduse kohtutäiturile esitab hageja. Kostjate esindaja Kalle Roio hagile esitatud vastusest nähtub, et Kalle Roio näeb kinnisasja avalikul enampakkumisel müümises põhiõiguste rikkumist. Kohus selgitab, et praegusel juhul ei ole tegemist põhiõiguste rikkumisega. Ehkki enampakkumisel müüakse terve kinnisasi, läheb sellest pankrotimenetluse kulude ja pankrotivõlausaldajate nõuete katteks üksnes L. R. pärandvarasse kuuluv osa. Kinnisasja müügist saadud rahasumma arvel kaetakse esimeses järjekorras kohtutäituri kulud ja tasu seoses avaliku enampakkumise läbiviimisega ning järele jääv rahasumma tuleb jagada võrdsetes osades L. R. pärandvara (pankrotis) ja M. R. pärandvara ühisuse (kostjate) vahel. Seega saavad kostjad endale omandi kaotuse eest rahalise hüvituse. Kuna L. R. pärandvaras muu väärtuslikum vara puudub, ei ole muul viisil ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus selgitab, et ka kostjatel on õigus ja võimalus enampakkumisel osaleda ning saada seeläbi kinnistu omanikuks või omanikeks.
8.Kaaskostjate esindaja Kalle Roio hinnangul ei ole L. R. ning suurima nõudega pankrotivõlausaldaja Swedbank AS vahelise lepingu sõlmimise asjaolud selged. On kaheldav, kas L. R. nõude aluseks oleva lepingu üldse sõlmis. Kohus tähelepanuta kostjate väited selle kohta, et L. R. l puudus oskus ja tehniline võimalus pankrotivõlausaldaja Swedbank AS-ga laenulepingu sõlmimisel digiallkirja andmiseks. Praeguse menetluse raames ei ole enam võimalik esitada väiteid 26.07.2016 jaotusettepanekus kindlaks määratud võlausaldajate nõuete olemasolu, suuruse või rahuldamisjärkude kohta. Vastuväited mõne pankrotivõlausaldaja kohustuse olemasolu või kehtivuse osas oleks tulnud esitada hiljemalt pankrotimenetluses.
9.Kalle Roio on soovinud ka L. R. ja M. R. matusekulude hüvitamist kinnistu müügist saadu arvelt. Kohus selgitab, et L. R. matusekulude hüvitamist oli kulud kandnud pärijal õigus nõuda pankrotimenetluse (tsiviilasi nr 2-15-13916) raames. Kui nõue jäi pankrotimenetluses esitamata või kui see küll esitati, aga seda nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, siis L. R. matusekulusid praegu enam nõuda ei saa. M. R. matusekulude hüvitamine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus selgitab siiski, et pärimisseaduse kohaselt on pärandaja matusekulude katmine pärija ülesandeks ning kulud kandnud pärijal on hiljem õigus nõuda nende hüvitamis pärandvara arvel. PärS § 131 lg 1 kohaselt pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kannab iga pärija pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. See tähendab, et pärast seda, kui kinnistu on enampakkumisel müüdud, kantakse ostuhinna arvelt kõigepealt enampakkumise kulud, seejärel jagatakse tulem L. R. pärandvara (pankrotis) ja M. R. pärandvara ühisuse vahel. M. R. matusekulud kandnud pärija(te)l on õigus nõuda matusekulude hüvitamist M. R. pärandvara ühisusele kuuluva tulemiosa arvelt enne, kui M. R. pärandvara ühisuse tulemiosa jagatakse kaaspärijatest kostjate vahel. L. R. pärandvarasse langev osa läheb pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vastavalt pankrotiseaduse sätetele ja 26.07.2016 jaotusettepanekule.
Tsiviilasi nr 2-18-16123
Menetluskulud
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Praegusel juhul kohus rahuldas hagi ning hageja menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse ka rahaliselt kindlaks. Hageja menetluskuludeks on üksnes riigilõiv summas 300 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb see kostjatel solidaarselt hüvitada. Kohus selgitab kostjatele, et võlaõigusseaduse § 65 kohaselt on kostjad riigilõivu tasumise osas hageja suhtes solidaarvõlgnikud. See tähendab, et kostjad peavad kokku tasuma hagejale menetluskulude hüvitisena 300 eurot, kuid hageja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.