Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-17-17493 1.2 Hageja loobub kompromissi allkirjastamisega kõikidest tal kostja vastu olevatest nõuetest ja pretensioonidest, sealhulgas hagis esitatud nõuetest ja omandab käesoleva kompromissi alusel kostja vastu uue nõude (kompromissi summa). 1.3 Kostja loobub käesoleva kompromisslepingu allkirjastamisega kõikidest nõuetest ja pretensioonidest hageja vastu, sealhulgas kostja vastunõudes nimetatud nõuetest. 1.4 Pooled on leppinud kokku, et kompromissi kohase täitmisega puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded, mis tulenevad või võivad tuleneda vaidlusalusest võlasuhtest, hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest ja tsiviilasja menetlusest, välja arvatud käesoleva kompromissi tingimustest tulenevad nõuded. 1.5 Pooled kinnitavad, et nad on loobunud neil teineteise vastu olevates kõikidest oma nõuetest v.a hagejal kostja vastu käesoleva p-st 1.1 tulenevast nõudest. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kompromissi kinnitamisega tunnistab kostja vastuvaidlematult tasumisele kuuluvat kompromissi summat 1000 (üks tuhat) eurot. Pooled loobuvad selles osas edasikaebamise ja vaidlustamise õigusest. 1.6 Juhul kui kostja ei tasu kompromissi summat tähtaegselt ja täielikult on hagejal õigus nõuda kostja poolt tasumisele kuuluva makse summalt iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist seaduses sätestatud määras. Viivise arvestamine lõppeb tasumisele kuuluvate summade täielikul tasumise päeval. 1.7 Juhul kui kostja ei tasu kompromissi summat tähtaegselt on hagejal kohene õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

2-17-17493 22.02.2019 esitas pooled kohtule kirjalikult sõlmitud kompromissilepingu ning palusid selle kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus märgib, et määruse resolutsiooni ei kanta sõlmitud kompromissi p-des 1-3 kajastatut, mistõttu kohus muutis ka kompromissi enda sõnastust osas, mis viitab nimetatud punktidele. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 3 päevale. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega saab määruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled pole kokku leppinud teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 250 eurot. Hageja oleks

2-17-17493 hagi esitamisel pidanud tasuma riigilõivu 225 eurot. Hageja tasus riigilõivu seega 25 eurot rohkem. Hageja on taotlenud ka enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 112,50 eurot hagejale tagastada ning lisaks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõiv summas 25 eurot, kokku seega 137,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.