3.Vabastada Andrus Ănnik vĂ”lgniku usaldusisiku ĂŒlesannete tĂ€itmise kohustustest.
4.KĂ€esoleva mÀÀruse jĂ”ustumisel tĂŒhistada 25.04.2025 kohtumÀÀrusega Z.T-le seatud kĂ€sutuskeeld ning avaldada vastav teade vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.TĂŒhistada 25.04.2025 kohtumÀÀrusega kohaldatud vĂ”lgniku vara suhtes toimuvate sundtĂ€itmiste peatamine.
6.MÀÀrata usaldusisiku Andrus Ănniku tasuks 1080,92 eurot (kĂ€ibemaksuga).
7.Anda Z.T-le menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks ning hĂŒvitada usaldusisikule Andrus Ănnik usaldusisiku tasu 1080,92 eurot (kĂ€ibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hĂŒvitatav summa OĂ Andrus Ănniku ĂigusbĂŒroo arvelduskontole nr XXX SEB Pank AS-is.
8.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta. Edasikaebamise kord MaksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamise kohta tehtud mÀÀruse peale vĂ”ib vĂ”lgnik vĂ”i maksejĂ”uetusavalduse esitanud vĂ”lausaldaja esitada mÀÀruskaebuse. Usaldusisikule tasu mÀÀramise ja vajalike kulutuste hĂŒvitamise kohta tehtud mÀÀruse peale vĂ”ib usaldusisik, vĂ”lgnik vĂ”i vĂ”lausaldaja esitada mÀÀruskaebuse. MÀÀruskaebus tuleb esitada 15 pĂ€eva jooksul kohtumÀÀruse kĂ€ttesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule PĂ€rnu Maakohtu kaudu.
1
2-25-5763
ASJAOLUD
1.Z.T esitas PÀrnu Maakohtule maksejÔuetusavalduse milles taotleb pankroti vÀljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus vĂ”ttis 25.04.2025 mÀÀrusega maksejĂ”uetusavalduse menetlusse, nimetas vĂ”lgniku usaldusisikuks Andrus Ănniku, keelas vĂ”lgnikul usaldusisiku nĂ”usolekuta vara kĂ€sutamise ning peatas vĂ”lgniku vara suhtes toimuvad sundtĂ€itmised kuni pankroti vĂ€ljakuulutamiseni vĂ”i menetluse lĂ”ppemiseni.
3.23.05.2025 esitas usaldusisik FIMS §-is 17 ettenĂ€htud dokumendid, sh. vara- ja vĂ”lanimekirja koos lisadega ja usaldusisiku tasu taotluse. Esitatud aruande kohaselt on vĂ”lgnik usaldusisiku hinnangul maksejĂ”uetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenĂ”utavaks muutunud kohustuste tasumiseks. 2025 jaanuar-mĂ€rts sai vĂ”lgnik pensioni a Ì 763,64 eurot kuus, millest pĂ€rast kohtutĂ€iturite kinnipidamisi laekub vĂ”lgniku kontole 639,75 eurot. Z.T teadaolevad kohustused on 10-ne vĂ”lausaldaja ees kokku kuni 72 347,72 eurot, mis on kĂ”ik muutunud sissenĂ”utavaks. Igasugune realiseeritav vara puudub. Z.T maksejĂ”uetuse peamiseks pĂ”hjuseks on kuriteo toimepanek, millega tekitas suures ulatuses varalise kahju. VĂ”lgnik muutus maksejĂ”uetuks hiljemalt 26.05.2017, kui jĂ”ustus kohtuotsus kriminaalasjas 117-4258 ja temalt mĂ”isteti vĂ€lja tsiviilhagidena kokku 67 120,82 eurot, millest ta kĂ€esolevaks ajaks on tĂ€itemenetlustes hĂŒvitanud ca 2000 eurot. Usaldusisiku hinnangul ei ole vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse lĂ€biviimine perspektiivne, kuna FIMS § 50 lĂ”ikele 2 tuginedes ei ole vĂ”imalik nĂ”uetest summas 65 412,76 eurot (90,4%) menetluses vabaneda kuna vĂ”lgniku kohustustest vabastamisega ei lĂ”pe Ă”igusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hĂŒvitamise kohustus. Ăiguslikult ei ole vĂ€listatud tĂ€itekulude ja kriminaalmenetluse kulude hĂŒvitamisest vabastamine kohustustest vabastamise menetluse kĂ€igus. KĂ€esoleval juhul on vĂ”lgniku kohustuste struktuur jĂ€rgmine 65 412,76 ⏠on Ă”igusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nĂ”uded, 6 570,27 ⏠on kohtutĂ€iturite tasu (tĂ€itekulud) nĂ”uded ja 364,69 ⏠on kriminaalmenetluse kulude nĂ”ue. On tĂ”enĂ€oline, et pĂ€rast vĂ”imaliku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lĂ”ppemist avatakse uuesti tĂ€itetoimikud kahju hĂŒvitamise nĂ”uete sissenĂ”udmiseks, millega tekivad uuesti tĂ€itekulud. Sisuliselt tekivad sellisel juhul samade summade sissenĂ”udmiseks tĂ€itekulud kaks korda. Eeltoodust lĂ€htuvalt ei ole Z.T puhul vĂ”imalik pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse lĂ€biviimisega saavutada menetluse eesmĂ€rki- anda fĂŒĂŒsiliselt isikust vĂ”lgnikule vĂ”imalus vabaneda oma kohustustest. Usaldusisiku hinnangul ei ole kĂ€esoleval juhul vĂ”imalik tĂ€ita ka vĂ”lgniku poolt soovitud (sealjuures vastandlikke) eesmĂ€rke, st pole vĂ”imalik jĂ€tta vĂ”lgnikule igakuiseks kasutamiseks praegusest suuremat summat ja samaaegselt tasuda kohustusi vĂ”imalikult suures ulatuses. Nimelt toimub pankrotimenetluses vĂ”lgniku sissetuleku arestimine TMS sĂ€testatud viisil. Seega kuuluks ka pankrotimenetluses arestimisele sama summa, mis praegu tĂ€itemenetluste raames ning vĂ”lausaldajatele tasumiseks jÀÀv summa ei saa olla suurem, kui praegu. Arvestades asjaoluga, et vĂ”lgnik on maksejĂ”uetu, kuid tema pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse lĂ€biviimisega pole vĂ”imalik saavutada soovitud eesmĂ€rki, siis tuleb usaldusisiku hinnangul lĂ”petada Z.T maksejĂ”uetusavalduse menetlus pankrotti vĂ€lja kuulutamata raugemise tĂ”ttu, jĂ€tta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, vabastada usaldusisik ning mÀÀrata kindlaks ja mĂ”ista vĂ€lja usaldusisiku tasu vastavalt lisatud taotlusele.
4.Kohus kuulas vĂ”lgniku Ă€ra 26.05.2025 telefoni teel. VĂ”lgnik selgitas, et ta on usaldusisiku taotlusega tutvunud ja saab aru ja nĂ”ustub usaldusisikuga, et kohustusest vabastamise menetluse algatamine on perspektiivitu. Kohus selgitas vĂ”lgnikule, et Ă”igusvastaselt tekitatud kahju hĂŒvitamisest tulenevatest kohustustest vĂ”lgnikku vabastada ei saa (FIMS § 50 lg 2) ning kohustustest vabastamise menetlus ei ole vĂ”lgniku jaoks ka majanduslikult mĂ”ttekas. VĂ”lgnik 2
2-25-5763 nĂ”ustus sellega ja palus kohustustest vabastamise menetlus algatamata jĂ€tta. Samuti selgitas kohus, et Julianus Inkasso OĂ ei ole vĂ”lgniku vĂ”lausaldajaks, mida Ă€riĂŒhing on usaldusisikule avaldanud ning igakuiseid makseid Julianus Inkasso OĂ-le edaspidi vĂ”lgnik tegema ei pea.
KOHTUMĂĂRUSE PĂHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud usaldusisiku ja vĂ”lgniku arvamusega ning uurinud tĂ”endeid, leiab, et vĂ”lgniku pankrotimenetlus tuleb lĂ”petada pankrotti vĂ€lja kuulutamata, raugemise tĂ”ttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning fĂŒĂŒsilise isiku maksejĂ”uetuse seaduse (FIMS) § 45 lg 2 alusel, kuna vĂ”lgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus otsustab jĂ€tta vĂ”lgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
6.FIMS § 43 sĂ€testab, et fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgniku pankroti vĂ€ljakuulutamine ja pankrotimenetluse lĂ€biviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sĂ€testatud korras, kui FIMSs ei ole sĂ€testatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti vĂ€lja, kui vĂ”lgnik on maksejĂ”uetu. PankrS § 1 lg 2 jĂ€rgi on vĂ”lgnik maksejĂ”uetu, kui ta ei suuda rahuldada vĂ”lausaldaja nĂ”uet ja see suutmatus ei ole vĂ”lgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et vĂ”lgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja Z.T on pĂŒsivalt maksejĂ”uetu. VĂ”lgniku maksejĂ”uetus on pĂŒsiva iseloomuga, sest vĂ”lgnikul puudub vara, mille arvelt vĂ”lausaldajate nĂ”udeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 72 347,72 eurot. VĂ”lgniku poolt saadavast pensionist ei ole vĂ”imalik kinnipidamisi teostada suuremas mÀÀras, kui seda hetkel kohtutĂ€iturid on teostanud. Kohus nĂ”ustub usaldusisiku hinnanguga sellest, et maksejĂ”uetuse tekkimise pĂ”hjuseks on kuriteo toimepanek, millega vĂ”lgnik tekitas suures ulatuses varalise kahju.
7.FĂŒĂŒsilise isiku maksejĂ”uetuse seaduse eesmĂ€rk on vĂ”imaldada makseraskustes fĂŒĂŒsilisele isikule (vĂ”lgnik) maksejĂ”uetusavalduse kaudu tema vĂ”lgade ĂŒmberkujundamine vĂ”i kohustustest vabastamine, tagades ĂŒhtlasi vĂ”lausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). MaksejĂ”uetusavalduse alusel kuulutatakse vĂ€lja vĂ”lgniku pankrot vĂ”i kuulutatakse vĂ€lja vĂ”lgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus vĂ”i algatatakse vĂ”lgade ĂŒmberkujundamise menetlus (FIMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmĂ€rk on vabastada fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgnik pankrotimenetluses tĂ€itmata jÀÀnud kohustustest (FIMS § 2 lg ).
8.Pankrotimenetluse eesmĂ€rgid on sĂ€testatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt, pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse vĂ”lausaldajate nĂ”uded vĂ”lgniku vara arvel kĂ€esolevas seaduses ettenĂ€htud korras vĂ”lgniku vara vÔÔrandamise vĂ”i vĂ”lgniku ettevĂ”tte tervendamise kaudu. FĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgnikule, sĂ”ltumata sellest, kas tegemist on ettevĂ”tjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu vĂ”imalus vabaneda oma kohustustest.
9.Avaldusest ja selle lisadest, samuti aruandest ja sellele lisatud tĂ”enditest nĂ€htuvalt on vĂ”lgniku kohustuste struktuur selline, millest 65 412,76 eurot moodustavad Ă”igusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nĂ”uded, 6 570,27 eurot on kohtutĂ€iturite tasu (tĂ€itekulud) nĂ”uded ja 364,69 eurot on kriminaalmenetluse kulude nĂ”ue. Seega moodustavad suurema osa vĂ”lgniku kohustustest Ă”igusvastaselt tekitatud kahju hĂŒvitamise nĂ”uded, millest kohus ei saa vĂ”lgnikku FIMS § 50 lg 2 kohaselt vabastada. JĂ€relikult ei oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral vĂ”imalik saavutada vĂ”lgniku taotletavat eesmĂ€rki kohustustest vabaneda, kuivĂ”rd suurem osa nĂ”uetest ei lĂ”peks ka vĂ”lgniku kohustustest vabastamise korral. Kohus nĂ”ustub usaldusisiku hinnanguga sellest, et iseenesest ei ole vĂ€listatud tĂ€itekulude ja kriminaalmenetluse kulude hĂŒvitamisest vabastamine kohustustest vabastamise menetluse kĂ€igus, kuid pĂ€rast vĂ”imaliku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lĂ”ppemist alustatakse uuesti tĂ€itemenetlustega kahju hĂŒvitamise nĂ”uete sissenĂ”udmiseks, millega tekivad uuesti tĂ€itekulud. Seega tekivad sellisel juhul samade summade sissenĂ”udmiseks tĂ€itekulud kaks korda, mis ei oleks aga vĂ”lgniku huvides. 3
2-25-5763
10.VĂ”lgnik on mĂ€rkinud, et tal ei jĂ€tku pensionist igakuisteks kuludeks, kuna kohtutĂ€iturid peavad sellest kinni 20%. Samuti on vĂ”lgnik teatanud, et suurema sissetuleku teenimine ei ole tema vanust ja tervislikku seisundit arvestades vĂ”imalik, aga ta soovib vĂ”imalikult suures ulatuses oma kohustusi tĂ€ita. KuivĂ”rd vĂ”lgniku pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses tehakse vĂ”lgniku sissetulekust kinnipidamisi samas ulatuses, kui tĂ€itemenetluses ning vĂ”lgnik on ise kinnitanud, et suuremat sissetulekut tal hankida ei ole vĂ”imalik, siis puudub kohtu hinnangul kĂ€esoleval juhul vĂ”imalus PankrS §-s 2 sĂ€testatud pankrotimenetluse eesmĂ€rgi saavutamiseks â vĂ”lausaldajate nĂ”uete rahuldamiseks vĂ”lgniku vara arvelt. Samuti ei tĂ€ida kohustustest vabastamise menetluse algatamine enda eesmĂ€rki anda pankrotimenetluse kaudu vĂ”imalus vĂ”lgnikul vabaneda oma kohustustest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti vĂ€ljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on perspektiivitu.
11.FIMS § 18 lg 2 p 5 sĂ€testab, et vaadanud maksejĂ”uetusavalduse lĂ€bi, vĂ”ib kohus lĂ”petada menetluse raugemise tĂ”ttu vastavalt PankrS §-s 29 sĂ€testatule. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lĂ”petab kohus mÀÀrusega menetluse pankrotti vĂ€lja kuulutamata raugemise tĂ”ttu olenemata vĂ”lgniku maksejĂ”uetusest, kui vĂ”lgnikul ei jĂ€tku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole vĂ”imalik vara tagasi vĂ”ita vĂ”i tagasi nĂ”uda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt vĂ”ib kohus lĂ”petada menetluse pankrotti vĂ€lja kuulutamata raugemise tĂ”ttu olenemata vĂ”lgniku maksejĂ”uetusest ka siis, kui vĂ”lgniku vara koosneb peamiselt tagasivĂ”itmise nĂ”uetest ja nĂ”uetest kolmandate isikute vastu ning nende nĂ”uete rahuldamine on vĂ€hetĂ”enĂ€oline. Sama sĂ€tte kolmanda lĂ”ike kohaselt kohus ei lĂ”peta menetlust raugemise tĂ”ttu PankrS § 29 lg 1 vĂ”i 2 sĂ€testatud alusel, kui vĂ”lgnik, vĂ”lausaldaja vĂ”i kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenĂ€htud kontole kohtu mÀÀratud summa. FIMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lĂ”ikes 1 vĂ”i 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja vĂ”lgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti vĂ€lja ĂŒksnes siis, kui ta otsustab ĂŒhtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lÔpeta kohus menetlust raugemise tÔttu PankrS § 29 lg-s 1 vÔi 2 sÀtestatud alusel, kui vÔlgnik, vÔlausaldaja vÔi kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu mÀÀratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui vÔlgnikul ei jÀtku vara pankrotimenetluse kulude katteks, mÀÀrab kohus menetluse raugemise vÀltimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tÀhtaja. Deposiidimakse mÀÀramiseks PankrS § 30 alusel puudub vajadus, kuna pankrotimenetluse raugemise vÀltimine ei ole pÔhjendatud (kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatata).
13.Kohtu hinnangul on kÀesolevas asjas vÔlgnik ka ise selgelt vÀljendanud, et vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, temal puudub ning sissetulekute suurenemist ette nÀha ei ole. Kohus leiab, et kÀesoleval juhul on tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga. Eeltoodust tulenevalt lÔpetab kohus kÀesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti vÀlja kuulutamata raugemise tÔttu.
14.FIMS § 45 lg 2 sĂ€testab, et kui esineb PankrS § 29 lĂ”ikes 1 vĂ”i 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja vĂ”lgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti vĂ€lja ĂŒksnes siis, kui ta otsustab ĂŒhtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jĂ€tab kĂ€esoleva mÀÀrusega kohustustest vabastamise menetluse algatamata, mistĂ”ttu ei takista FIMS § 45 lg 2 pankrotiavalduse menetluse lĂ”petamist raugemisega.
15.Eeltoodust tulenevalt on tÀidetud eeldused, et lÔpetada PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti vÀlja kuulutamata raugemise tÔttu. Kohus avaldab vÀljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4).
16.Kuna kohus lĂ”petab maksejĂ”uetusavalduse menetluse, vabastab kohus Andrus Ănniku vĂ”lgniku usaldusisiku ĂŒlesannete tĂ€itmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2). Menetluskulud 4
2-25-5763
17.MaksejĂ”uetusavalduse esitamisele ja lĂ€bivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sĂ€testatut, kui fĂŒĂŒsilise isiku maksejĂ”uetuse seadusest ei tulene teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sĂ€testab, et kui (hagita) menetluse vĂ”ib algatada ĂŒksnes avalduse alusel ja avaldus jÀÀb rahuldamata, jĂ€tab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas usaldusisiku tasu (p 2). Kohus jĂ€tab seetĂ”ttu menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu vĂ”lgniku kanda.
18.Usaldusisik on esitanud taotluse tasu mÀÀramiseks. Usaldusisikul on Ă”igus saada oma ĂŒlesannete tĂ€itmise eest tasu, mille suuruse mÀÀrab kohus, samuti nĂ”uda oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks tehtud vajalike kulutuste hĂŒvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejĂ”uetusavalduse lĂ€bivaatamise lĂ”puni hĂŒvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hĂŒvitamise sĂ€tete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
19.Kohus arvestab tasu suuruse mÀÀramisel ĂŒlesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ĂŒlesannete tĂ€itmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud ĂŒldised kulud, sealhulgas kulud bĂŒroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). HĂŒvitatava tunnitasu ĂŒlemmÀÀr on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
20.Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ĂŒlesannete tĂ€itmiseks kokku 14 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ĂŒlesannete mahtu kĂ€esolevas asjas ning asja keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu pĂ”hjendatud. Tööaja arvestus sisaldab pĂ”hjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmÀÀradesse ning ei ole ebamĂ”istlikult suur. KuivĂ”rd aga menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades vĂ”lgnikul vara puudumist, taotleb usaldusisik tasu vĂ€iksemas mÀÀras. Seega mÀÀrab kohus usaldusisiku tasuks 886 eurot (63,29 Ă 14), koos kĂ€ibemaksuga 1080,92 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt usaldusisiku taotlusele mÀÀrab kohus tasu maksmise bĂŒroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
21.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mĂ”istab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused vĂ€lja vĂ”lgnikult, kuid vĂ”ib mÀÀrata nende hĂŒvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lĂ”petatakse raugemisega pankrotti vĂ€lja kuulutamata ning vĂ”lgniku varast ei jĂ€tku ajutise halduri tasu ja kulutuste hĂŒvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nĂ€htub, et vĂ”lgnikul ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hĂŒvitamiseks. Kohus peab seetĂ”ttu pĂ”hjendatuks mÀÀrata usaldusisiku tasu hĂŒvitamine riigi vahenditest.
22.Riigi vahenditest ei hĂŒvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenĂ€htud maksud, v.a kĂ€ibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hĂŒvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste mÀÀramisel peab kohus lĂ€htuma ka Justiitsministri kehtestatud mÀÀrusest âAjutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hĂŒvitamise kordâ (PankrS § 23 lg 51). MÀÀruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hĂŒvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (mÀÀruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
23.Eelnevat arvesse vĂ”ttes tuleb riigi vahenditest hĂŒvitada usaldusisikule tasu 886 eurot, koos kĂ€ibemaksuga 1080,92 eurot.
VÔlgnikule seatud kÀsutuskeeld
5
2-25-5763
24.25.04.2025 kohtumÀÀrusega keelas kohus vĂ”lgnikul usaldusisiku nĂ”usolekuta oma vara kĂ€sutada. Kuna kohus lĂ”petab kĂ€esoleva mÀÀrusega maksejĂ”uetusmenetluse, on pĂ”hjendatud kĂ€sutuskeeld tĂŒhistada.
25.VĂ”lgnikul on vĂ”imalik kĂ€esolevat mÀÀrust vaidlustada. Kohus peab seetĂ”ttu pĂ”hjendatuks siduda kĂ€sutuskeelu tĂŒhistamine kĂ€esoleva mÀÀruse jĂ”ustumisega. Kui kĂ€esolev mÀÀrus on jĂ”ustunud, avaldab kohus vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate kĂ€sutuskeelu tĂŒhistamise kohta (FIMS § 13 lg 2, PankrS § 21 lg 1 ja lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒĂŒmitud. Andmed on informatiivsed.