Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Asjaolud 04.02.2019 esitas haldur PankrS §-le 162 lg 1 p 2 tuginedes kohtule allpool esitatud menetluse lõpparuande kinnitamise taotluse, taotlused menetluse lõpetamiseks, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks: Võlgnikul teadaolev pankrotivara, mida müüa, puudub. Pankrotimenetluses on toimunud laekumised võlgniku töötasude pankrotihalduri poolt pankrotivarasse arvatud kokku 2 352,02 eurot.

näol,

millest

on

Pankrotimääruse alusel määras kohus ajutisele haldurile tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks vastavalt esitatud aruandele summas 720 eurot pluss käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Kohus määras riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotivara arvelt makstakse välja ajutise halduri tasu summas 387,60 eurot. Pankrotihaldur on esitanud kohtule lõpliku tasu taotluse summas 960 eurot (sh käibemaks). Viru Maakohus kinnitas 07.09.2018. a kohtumäärusega järgmise jaotusettepaneku: I Järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded. Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 16 489,85 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa Jaotise % 1) EV Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 962,28 eurot 11,90% 2) Coop Pank AS 13 786,44 eurot 83,61% 3) EV Maksu- ja Tolliameti kaudu 554,85 eurot 3,36% 4) Julianus Inkasso 186,28 eurot 1,13%

KOKKU:

16 489,85 eurot 100,00% III järk PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Pankrotimenetluses on peale pankrotimenetlusega seotud kulude kandmist võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vabasid vahendeid 1 004,42 eurot. Arvestades, et 5 ülekande (4 võlausaldajatele ja 1 pankrotihalduri tasu maksmiseks) tegemiseks on panga teenustasud kokku 1,00 eurot, saab halduri võlausaldajatele teha järgmised väljamaksed kokku summas 1 003,42 eurot järgmiselt: Võlausaldaja Tunnustatud nõude suurus Väljamakstav summa (EUR) EV Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 962,28 eurot 119,41 eurot Coop Pank AS 13 786,44 eurot 838,91 eurot EV Maksu- ja Tolliameti kaudu 554,85 eurot 33,76 eurot Julianus Inkasso OÜ 186,28 eurot 11,34 eurot Käesolevas menetluses puudus pandiese. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.

Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega ning teostanud pankrotivarasse kinnipidamisi võlgnikule laekunud töötasust. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Rahuldamata nõue Jaotise % 1)EV Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 842,87 eurot 11,90% 2)Coop Pank AS 12 947,53 eurot 83,61% 3)EV Maksu- ja Tolliameti kaudu 521,09 eurot 3,36% 4)Julianus Inkasso OÜ 174,94 eurot 1,13% Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ja ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused on välja toodud käesoleva lõpparuandes. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Maksejõuetuse on põhjustanud võetud laenukohustused, millest osa on väidetavalt võetud endise abikaasa poolt võlgniku teadmata ning võlgniku eelnev ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on välja mõistetud kriminaalasja menetluskulud. Pankotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2015. a lõpuks, kui on alustatud suurima nõudega täitemenetlus võlgniku suhtes. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud eelkõige asjaolu, et võlgnik on 2016. a tunnistatud 80% töövõimetuks, mistõttu oli raskendatud tööl käimine ning toetustel põhineva sissetulekuga oli võlausaldajate nõuete rahuldamine raskendatud. Võlgniku maksejõuetus on süvenenud 2016. aastal, mil võlgnik lõpetas tööl käimise. Võlgnik on esitanud vastavalt PankrS § 169jj avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Haldur korraldas 14.08.2018. a võlausaldajate üldkoosoleku võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Võlgnik on suuliselt kinnitanud enda nõusolekut asuda usaldusisikuks. Halduri soovile esitada nõusolek kirjalikult vastas võlgnik, et teeb seda vaid kohtu nõudmisel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes PankrS § 162 lg 1, 163 ja 165 lg 3 haldur palub: 1.kinnitada lõpparuanne ja lõpetada M H pankrotimenetlus; 2.märkida lõpetamise määruses võlausaldajate rahuldamata jäänud nõuded: 3.vabastada pankrotihaldur Oliver Ennok pankrotihalduri kohustustest; 4.määrata pankrotihaldurile lõplik tasu vastavalt esitatud taotlusele; 5.otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Õiguslik põhjendus PankrS § 162 kohaselt on haldur esitanud menetluse lõpetamiseks lõpparuande. Lõpparuandele tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus aruandes võlgniku või võlausaldajate õiguste rikkumisi ei tuvastanud. Võlgnikule on selgitatud järgneva menetlusega seotud kohustusi.

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 65-1. Halduri taotletud tasu 800 eurot + käibemaks, kokku 960 eurot on menetluse mahtu arvestades mõistlik ja kuulub esitatud suuruses kinnitamisele. Tasu hüvitamist taotletakse pankrotivara arvel ja aruande kohaselt on selleks rahalised vahendid olemas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik M H. PankrS § 164 lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.