Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: Osaühing Küttepartner (likvideerimisel, esindajad, ajutine pankrotihaldur registrikood xxx, asukoht Artelli 10a, 10621, Tallinn); Võlgniku seaduslik esindaja: likvideerija T K (e-post: xxx); Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Osaühing Küttepartner (likvideerimisel, registrikood xxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Terje Eiprel likvideerida Osaühing Küttepartner (likvideerimisel) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre alates Osaühing Küttepartner (likvideerimisel) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Osaühing Küttepartner (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks T K (isikukood xxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasu suuruseks 1620 eurot (sh käibemaks 270) ning vajalike kulude katteks 45 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882) kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr XXX AS-is SEB Pank.
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda. 1 (5)
2-19-480
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Osaühing Küttepartner (likvideerimisel) likvideerija T K esitas 11.01.2019 võlgniku nimel Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt seiskus ettevõtte majandustegevus 2015. aastal ning ärikahjum moodustas 11 022 eurot, mistõttu võttis osanik 01.12.2015 vastu otsuse ettevõtte tegevuse lõpetamiseks ja likvideerija määramiseks. Kuna ettevõttel eksisteerib kehtiv maksuvõlg, ei ole võimalik äriühingut ka likvideerida. Ettevõttel tegevus ja vara kohustuste täitmiseks aga puudub ning tegemist on maksejõuetusega, mis ei ole ajutist laadi. Likvideerija palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ning kuulutada välja pankrot. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot.
2.23.01.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 18.02.2019.
3.14.02.2019 esitas Terje Eipre kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks peamiselt kütteseadmete paigaldamine. Töid teostati Tallinna korteriühistutele ja Soome riigi territooriumil. Äriühing asutati 26.10.2012.a. Alates 06.09.2013 omandas 100% osaluse T A, kes oli ka viimaseks juhatuse liikmeks enne likvideerimismenetluse alustamist. Küttepartner OÜ esimene tegevusaasta oli edukas. 2013. aruandeaasta müügituluks kujunes 220,5 tuhat eurot. Ettevõttes oli keskmiselt 2 töötajat. 2013. aasta lõppes ettevõtte jaoks kahjumiga kogusummas 21,1 tuhat eurot. Teise tegevusaasta müügituluks kujunes 150 tuhat eurot. Ettevõttes oli keskmiselt 1 töötaja. 2014. aasta lõppes ettevõtte jaoks kahjumiga kogusummas 17,8 tuhat eurot. Likvideerija vastuse kohaselt ei suutnud ettevõtte nn. ühemehe-ettevõttena ellu viia oma laienemisplaane Soome ja äritegevus jäi Eestis kahjuks kiratsema. Puudusid vahendid investeerimiseks, polnud võimalik leida usaldusväärset ja lojaalset töötajaskonda, tekkisid võlad ning suure konkurentsi tõttu ei saanud tasuvaid ehitusobjekte. Seega otsustas juhatus 2015 aasta lõpus tegevuse üldse lõpetada. 2 (5)
2-19-480 Ajutine haldur on oma töö tulemusel tuvastanud, et võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 68 067,44 eurot, sh maksuvõlg 20 862,41 eurot, millele on juurde arvestatud arvestuslik intress 15 367,97 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid kanda. Võlgnik on seega maksejõuetu. Tervendamise võimalusi ajutine haldur käesoleval ajal ei näe. Ei esine võimalusi vara tagasi võita ega nõuda. Ajutise halduri hinnangul pole püsiv maksejõuetuse tekkimise aega võimalik täpselt määrata. Likvideerijal pole olnud võimalik halduri poolt antud tähtaja jooksul esitada andmeid ja koostada tehingute nimekirja, mis on teostatud viimase 5 aasta jooksul, kuna võlgnikul väidetavalt puudub raamatupidaja, kes suudaks need andmed kokku panna. Likvideerija pole aastate jooksul pankrotiavaldust esitanud ning oma kohustust täitnud. Maksejõuetus põhjuseks on ilmselt ebaõnnestunud äriplaan. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas töötajaskonna puudumine, mis takistas laienemisplaanide ellu viimist. Lisaks survestas ettevõtte tegevust suur konkurets, mistõttu jäi ettevõtte tasuvatest ehitusobjektidest ilma. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohtul lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 3000 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 15 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1350 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks taotleb ajutine haldur vajalike kulude hüvitamist summas 45 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb raugemise korral ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista osaliselt menetlusabina riigi vahenditest.
5.18.02.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse ning ajutine haldur aruande juurde. Võlgnik selgitas, et ei saanud varem võlgniku nimel pankrotiavaldust esitada, kuna ta ei teadnud, kas võlgniku pangakontol on raha. Kontod olid Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 3000 eurot hiljemalt kuue kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.02.2019. Seisuga 18.02.201925.02.2019 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, 3 (5)
2-19-480 sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on kokku vähemalt 68 067,44 eurot. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei saa ajutises pankrotimenetluses kogutud andmetele tuginedes pidada rasket juhtimisviga. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud järeldustega ning märgib vastavalt ajutise halduri järeldustele, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus on seisukohal, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele määrata võlgniku likvideerija T K (isikukood xxx).
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise 4 (5)
2-19-480 taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1620 eurot (sh käibemaks 270) ning vajalike kulude katteks 45 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood xxx) kasuks.
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
16.PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr XXX AS-is SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jäävad võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.