Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv
Tsiviilasi
Thai Rose Spa OÜ hagi Thai Rose Massage OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja domeeninime üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Thai Rose Spa OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Thai Rose Spa OÜ (registrikood 11460785), esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach Kostja (vastustaja) Thai Rose Massage OÜ (registrikood 14140986), esindajad juhatuse liige AT ja lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 09.04.2018 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus määras AD menetluskulude rahaliseks suuruseks 220 eurot ning mõistis selle summa hagejalt AD kasuks koos viivisega välja.
3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja, Thai Rose Spa OÜ kanda. 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-179
4.Rahuldada Thai Rose Massage OÜ taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
5.Määrata kindlaks Thai Rose Spa OÜ poolt Thai Rose Massage OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Thai Rose Spa OÜ-lt Thai Rose Massage OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (esindaja kulu) 285 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Thai Rose Spa OÜ-l tasuda Thai Rose Massage OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Thai Rose Spa OÜ (hageja) esitas 04.01.2017 Harju Maakohtule hagi AD (algne kostja) vastu, paludes kohustada kostjat hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks esitama tippdomeeni "ee" haldajale Eesti Interneti Sihtasutusele taotlus domeeninime üleandmiseks hagejale ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 08.02.2017 võõrandas algne kostja domeeni www.thairose.ee äriühingule Thai Rose Massage OÜ (kostja). Sellest tulenevalt taotles hageja 27.02.2017 algse kostja asendamist. 28.02.2017 määrusega rahuldas maakohus hageja taotluse. 28.02.2017 määrusega rahuldas maakohus hageja hagi tagamise taotluse ning keelas kostjal hagi tagamiseks domeeninime thairose.ee käsutamise kuni käesolevas asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja 18.01.2008 ning ta kasutas domeeni www.thairose.ee. Algne kostja registreeris omavoliliselt domeeni enda nimele augustis 2015. Kostja ainuvalduses on pahauskselt thairose.ee internetilehe haldamise paroolid. Käesoleval juhul tuli vastavalt VÕS § 1039 sätestatule pahausksust tõlgendada kui olukorda, mil internetilehe paroolide valdaja teadis või vähemalt pidi teadma, et tal puudus õigustus paroolide hoidmiseks või et kellelgi teisel olid internetilehe paroolide hoidmiseks suuremad õigused kui temal.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-179 Domeeni thairose.ee seostati hageja äritegevusega. Hagejale kuulus "THAI ROSE SPA" kaubamärk. Domeen oli registreeritud hageja nimele kuni augustini 2015. Domeeni ümberregistreerimiseks ei ole hageja nõusolekut andnud. Hageja leidis, et kostja peab hageja õiguste rikkumise lõpetama, andes domeeni thairose.ee ja sellega seonduva kodulehe ja meiliaadresside haldamiseks vajalikud paroolid üle hagejale. Hageja tegevusalaks oli massaažiteenused. Võrrelda tuli hageja kaubamärki "THAI ROSE SPA" ja domeeninime thairose.ee. Need olid sõnaliselt sarnased. Kostja pakkus massaažiteenuseid Tallinnas Telliskivi 60 asuvas büroohoones ON-Hoone. Kostja väide, et sõnad "thai" ja "rose" eraldi võetuna olid inimestele üldtuntud, ei välistanud sõnaühendi kaitset tervikuna. Sõnaühend "thai rose" on hagejale kuuluva kaubamärgiga kaitstud ja sellele laieneb seadusest tulenev kaubamärgi kaitse. Kostja vastuväide, et ühendiga "thai rose" on nii kohvikuid kui ka restorane, oli põhjendamatu. Tegemist oli teise klassi kuuluvate teenustega. Õige ei olnud ka kostja väide, et eristatavaks tunnuseks võiks olla sõna spa. Kaubamärki tuli vaadelda tervikuna ja analüüsida selle eristusvõimet.
Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
Kostja hinnangul ei olnud tõendatud hageja väited domeeni kasutamise või selle vajalikkuse kohta. Muu hulgas ei tõendanud hageja, et domeen oli seotud hageja igapäevase tegevusega. Erineva nimega kaubamärgist ei tulenenud hagejale õigust internetilehekülje aadressile. Hageja kodulehe aadress on www.trs.ee. Sellelt ei olnud leitav hageja koduleht, vaid sealt suunatakse Thai Lotus Spa kodulehele. Sõnaühend "thai rose" ei ole unikaalne ega eristuv. Selle ühendiga eksisteerib kohvikuid, restorane jne. Eristavaks tunnuseks hageja ärinime ja kaubamärgi puhul on sõnas spa, mis domeeninimes ei kajastu. Eristav tunnus spa seondus veeprotseduuriga ja muu sarnasega, mis ei olnud seotud massaažiga. See viitas taas, et domeeninimi thairose.ee ei saa kahjustada hagejat ega kaubamärki. Kostja ei ole massaažiteenuse pakkumisega tegelenud ega rentinud ruume hoones asukohaga Telliskivi 60. Kostja peamiseks majandustegevuseks on kaubavedu maanteel. Varasemalt oli kostja peamiseks tegevusalaks olnud kinnisvara ost ja müük. Kostjal oli domeen thairose.ee ja kaubamärki kostja kunagi registreerinud ei ole. Domeen ei olnud hagejale vajalik, mida tõendab hageja kodulehe aadress www.trs.ee. Domeeninimi thairose.ee ei sisaldanud hageja kaubamärki "THAI ROSE SPA".
Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 09.04.2018 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda. Algse kostja kasuks mõistis maakohus hagejalt välja 220 eurot ning kostja kasuks 715 eurot menetluskulusid. Lisaks tuli hagejal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS §
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-179 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Poolte vahel oli maakohtu hinnangul vaidlus selles, kas kostjal oli õigus kasutada domeeninime thairose.ee või mitte. Maakohus leidis, et käesolev vaidlus tuli lahendada eelkõige kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 alusel. KaMS § 14 lg-s 1 sätestatud terminit äritegevus, tuli tõlgendada laiendavalt. KaMS § 14 lg-s 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab selliste tegevuste loetelu avatuna. Äritegevuseks võis pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Kostja registreeritud domeeninimi sisaldas sõnu "thairose" kokkukirjutatult, hageja kaubamärk koosnes sõnadest "THAI ROSE SPA" ja kujunduselemendist sõnade kohal. Kostja domeeninimi ja hageja kaubamärgi sõnaline osa ei olnud maakohtu hinnangul äravahetamiseni sarnased ning ei olnud tõenäoline hageja kaubamärgi ja kostja domeeninime äravahetamine tarbija poolt. Hageja kaubamärk ja kostja domeeninimi erinevad visuaalselt, foneetiliselt ja tähenduslikult. Hageja kaubamärgis oli sõna spa, mis puudus kostja domeeninimes. Tulenevalt asjaolust, et hageja kaubamärk koosnes kolmest lühikesest võõrkeelsest sõnast, jäi tarbijale tervikuna meelde kaubamärk. Massaažiteenuse osutamine kostja tegevusalana ei olnud maakohtu hinnangul tõendatud. Hageja ärinimi on (Thai Rose SPA OÜ) ning hageja kaubamärk "THAI ROSE SPA" on registreeritud klassi 44 teenustele - aroomiteraapiateenused, ilussalongoid, jumestuskunstniku ja stilisti teenused, juuksurisalongid, juuste siirdamine, maniküür, massaaž, puhkekodud, sanatooriumid, sanatooriumiteenused, avalikud saunad hügieeniotstarbeks, Türgi saunad, saunateenused, solaariumiteenused, tätoveerimine. Hageja ja kostja osutatavad teenused olid seega maakohtu hinnangul täiesti erinevad. Neid ei olnud võimalik lugeda sarnasteks. Seega ei olnud kostja tegevus vaidlusaluse domeeninime registreerimisel vastuolus KaMS § 14 lg 1 p-ga 1. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg-st 4 tühistas maakohus 28.02.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise.
Apellatsioonkaebus ja selle vastus
5.Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, v.a osas, milles maakohus otsustas jätta algse kostja menetluskulud 220 eurot ja viivise hageja kanda, ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi kostja vastu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja kokkuvõtvalt järgmistele väidetele. Domeen thairose.ee on seotud hageja äritegevusega. Hagejale kuulusid kaubamärk "THAI ROSE SPA" ning domeen kuni nende ümberregistreerimiseni algse kostja poolt. Hagejale on tähtis internetilehekülg thairose.ee. See on seotud äriühingu igapäevase tegevusega ning vajab pidevat haldamist. Kostja takistab haldamist, kuna tema ebaseaduslikus valduses on paroolid. Domeeniga seotud kodulehe ja meiliaadresside paroolide kohene üleandmine on vajalik, kuna
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-179 meiliaadressile tulid klientide tellimused ja tarnijate arved ning internetileht vajab uuendamist seoses hooajaliste reklaamikampaaniatega. Kostjal puuduvad Eestis ja välismaal õigused, mis seonduvad sõnadega "thai rose". Seega on domeen thairose.ee kostja valduses pahauskselt. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et ei ole tõendatud kostja massaažiteenuste osutamine ning seetõttu ei ole kostja tegevus vaidlusaluse domeeninime registreerimisel vastuolus KaMS § 14 lg 1 p-ga 1. Praegusel juhul ei oma tähtsust, millega kostja tegeleb ja kas ta reaalselt osutab massaažiteenuseid. Nõude rahuldamiseks piisab domeeninime registreerimisest ning vajalik ei ole selle tegelik kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Hageja tugineb oma õiguste kaitsmisel KaMS § 14 lg 1 p-le 3. Tähised "thai rose spa" ja "thairose" on sõnaliselt sarnased. Kohus ei ole visuaalset, foneetilist ja tähenduslikku analüüsi teinud. Kostja väide, et "thai rose" koosneb üldkasutatavatest sõnadest ja neid ei ole võimalik kaubamärgiga kaitsta, ei põhine seadusel. Seaduse loogika kohaselt on kaubamärgi registreerimise eesmärk kaitsta sõnade eristatavaid ühendeid. Vastasel juhul ei oleks võimalik enamust kaubamärke kaitsta, sest enamus sõnu on üldtuntud inimestele. Kostja väide, et sõnad eraldi võetuna on üldtuntud, ei välista sõnaühendi kaitset tervikuna.
Kostja ei nõustu apellatsioonkaebusega ja palub jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
7.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega määrati algse kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 220 eurot ning mõisteti see summa hagejalt koos viivisega algse kostja kasuks välja. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Hageja on palunud kohustada kostjat hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks esitama tippdomeeni "ee" haldajale Eesti Interneti Sihtasutusele taotluse domeeninime üleandmiseks hagejale ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega (tl 5 pöördel ja tl 72 pöördel).
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue tuleb lahendada eelkõige kaubamärgiseaduse alusel. Kaubamärgiomanikul on KaMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes kaubamärk on kaitstud. Sama lõike p 2 kohaselt laieneb kaubamärgiomaniku ainuõigus ka õiguskaitse saanud kaubamärgiga identsete või sarnaste tähiste kasutamisele kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt,
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-179 sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. KaMS § 14 lg 1 p-st 3 tulenevalt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. Kaubamärgiomanikul KaMS § 57 lg 1 p 1 järgi mh õigus esitada oma ainuõiguse kaitseks hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu mh õigusrikkumise lõpetamiseks. Kostja saab esitada rikkumisele KaMS-ist tulenevaid vastuväiteid. Maakohus on tuvastanud mh järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud:
kostja nimele on registreeritud domeeninimi thairose.ee, domeeninimi on registreeritud 04.07.2010 (kostja on omandanud selle domeeninime käesoleva asja menetluse ajal AD-lt);
hageja nimele on registreeritud klassis 44 kaubamärk "THAI ROSE SPA" (kujundmärk, pruuni ja oranži värviga, taotluse esitamise kuupäev 18.02.2011, avaldamise kuupäev 02.05.2012).
Nimetatud asjaolude üle kolleegiumi hinnangul apellatsioonimenetluses ei vaielda ning ringkonnakohus võtab need apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg-d 1 ja 5).
10.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kohtupraktika põhjal sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Selliselt on domeeninimel ka varaline väärtus ning see võib olla põhimõtteliselt intellektuaalse omandi objektiks. Kaubamärgiseadusest tuleneb registreeritud kaubamärgi omanikule õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes KaMS § 14 lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu 30.03.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p-d 49 ja 50). Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et KaMS § 14 lg 1 sätestatud terminit äritegevus, tuleb tõlgendada laiendavalt ning KaMS § 14 lg-s 2 esitatud loetelu keelatud tegevustest ei ole ammendav. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. (vt ka Riigikohtu 13.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-166665, p-d 13–16 koos seal viidatud praktikaga).
10.1.Eelmärgitut arvestades on õige ka maakohtu lähtekoht, et asja lahendamiseks tuleb võrrelda kostja domeeninime ja hageja kaubamärki sarnaselt kaubamärkide analüüsimise reeglitele. Samas ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et kostja domeeninimi ja hageja kaubamärgi sõnaline osa ei ole äravahetamiseni sarnased. Kostja domeeninimi sisaldab sõnu „thairose“ kokku kirjutatult, hageja kaubamärk sisaldab sõnu "thai" ja "rose" lahku kirjutatult. Kostja domeeninimes erinevalt hageja kaubamärgist puudub ainult sõna "spa". Muid erinevusi kostja domeeninime ja hageja kaubamärgi sõnalise osa vahel ei ole.
10.2.Samas on ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamisel oluline, et hageja kaubamärk on registreeritud (ja kaitstud) kujundmärgina (tl 14). KaMS § 9 lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt ei saa õiguskaitset mh tähised, millel puudub eristusvõime, või mis koosneb üksnes kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-179 ole oluliselt muudetud. Selliste tähiste kasutamisel kaubamärgi koosseisus loetakse see tähis KaMS § 9 lg 3 järgi kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. KaMS § 16 lg 1 p 5 kohaselt ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides kaubamärgi mittekaitstavaid osi.
10.3.Hageja kaubamärgi sõnaline osa "THAI ROSE SPA" ei ole kolleegiumi arvates eristusvõimeline KaMS § 9 lg 1 p 2 mõttes. Eristusvõimeliseks muudab märgi üksnes selle graafiline kujundus. Kolleegium märgib, et eristusvõime on tähise omadus näidata kaubamärgiregistreeringus hõlmatud kaupade või teenuste päritolu või kuuluvust kindlale ettevõtjale ja seeläbi eristada neid kaupu/teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Eristusvõime hindamisel tuleb vaadelda kaubamärki tervikuna. See, kas tähis on registreerimistaotluses nimetatud kaupade ja teenuste suhtes kaitstav kaubamärgina, kas ta on eristusvõimetu, kirjeldav või eksitav, sõltub sageli sellest, kuidas tajub tähist kaubamärgitaotluses märgitud toodete/teenustega tegelev ärisektor. Milline ärisektor on relevantne, sõltub vastavatest kaupadest või teenustest. Kui kaubamärk on suunatud, nagu käesoleval juhul, lisaks ärisektorile ka lõpptarbijale, tuleb arvestada ka normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija vaatepunktiga. Tegemist on normatiivse tarbija mõistega ehk kaubamärki tuleb hinnata normatiivselt väärtustades, tegemist on õigusliku, mitte faktiküsimusega (vt ka Harju Maakohtu 26.03.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-28468, lk 7).
10.4.Hageja kaubamärgi sõnaline osa koosneb kolmest inglisekeelsest sõnast. Tänu inglise keele laialdasele levikule ei jää need sõnad Eesti tarbijatele arusaamatuks. Kolleegium nõustub kostjaga, et sõnaühend "thai rose" (eesti k. "tai roos") ei ole unikaalne ega eristuv. Tegu ei ole uuendusliku või originaalse keelekasutusega. Sellist ingliskeelset sõnaühendit kasutavad vähemalt teistes riikides oma äritegevuses mitmed teised ettevõtjad, sh nt toitlustusasutused (tl 60).
10.5.Kolleegium lisab, et hageja kaubamärgis sisalduv sõna "spa" (eesti k. "spaa") tähistab tervistusasutust. Hageja kaubamärk on registreeritud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi (KaMS § 12 lg 3) klassis 44 – aroomiteraapiateenused, ilusalongid, jumestuskunstniku ja stilisti teenused, juuksurisalongid, juuste siirdamine, maniküür, massaaž, puhkekodud, sanatooriumid, sanatooriumiteenused, avalikud saunad hügieeniotstarbeks, Türgi saunad, saunateenused, solaariumiteenused, tätoveerimine. Sellesse kaubamärgiklassi kuuluvate kaupade ja teenuste puhul on sõna "spa" kolleegiumi hinnangul üldjuhul kirjeldav tähis (KaMS § 9 lg 1 p 3), st see kirjeldab asjassepuutuvaid klassi 44 kuuluvaid teenuseid tervikuna. Sellise kirjeldava tähise eristusvõimelisust saaks jaatada vaid juhul, kui see olnuks omandanud registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks eristusvõime kasutamise teel KaMS § 9 lg 2 järgi (vt ka Riigikohtu 13.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-166665, p 24 ja selle alapunktid). Taolised asjaolud käesolevas asja materjalide põhjal tuvastatavad ei ole. Isegi kui sõna "spa" saaks (hüpoteetiliselt) lugeda hageja kaubamärgi eristavaks osaks, ei sisaldu see sõna kostja domeeninimes.
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-179
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et hageja väited massaažiteenuse osutamise kohta kostja poolt ei ole tõendatud ning et hageja ja kostja osutatavad teenuseid ei ole võimalik lugeda sarnasteks ja segiaetavateks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse vastavate põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuse põhjendustest ka ei selgu, miks tuleks hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või milliste tõendite põhjal oleks võimalik jõuda maakohtust erinevale järeldusele.
12.Kokkuvõttes tuleb hagi jätta kolleegiumi arvates rahuldamata eelkõige põhjusel, et hageja kaubamärgi sõnaline osa "thai rose" ei ole eristusvõimeline ning on seetõttu kaubamärgi mittekaitstav osa (KaMS § 9 lg 3). Hagejal ei ole õigus keelata kostjal kasutada oma äritegevuses, sh domeeninimes, kaubamärgi mittekaitstavaid osi (KaMS § 16 lg 1 p 5).
13.Hageja väidab, et kostja ei ole käitunud domeeninime omandades heauskselt ja häid äritavasid järgides. Kolleegiumi hinnangul sellist järeldust vähemalt käesolevas asjas esitatud ja kogutud tõendite pinnal teha ei saa. Algse kostja, hageja juhatuse liikme võimalikud rikkumised õigussuhetes hagejaga domeeninime thairose.ee ümberregistreerimisel ei ole tuvastatud asjaoludel omistatavad kostjale. Hageja ei ole lisaks ka tõendanud väidet, et ta domeeninime thairose.ee enne ümberregistreerimist kasutas.
14.Iseenesest võib nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, et asja lahendamise seisukohalt ei oleks määravat tähtusust sellel, kas kostja domeeninime thairose.ee tegelikult kasutab või mitte. Mõlemal juhul takistab kostjale kuuluva domeeninime registreering hagejal endal vastava domeeni registreerimist. Teisalt ei anna märgitud apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
15.Hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette ka hageja 18.08.2017 menetlusdokumendis esitatud ekspertiisitaotluse (tl 72) rahuldamata jätmist. Hageja taotles semiootilise ekspertiis läbiviimist hageja kaubamärgi ja kostja domeeninime võrdlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme ei rikkunud. Sellele, kas kaubamärk (praegusel juhul selle sõnaline osa) ja domeeninimi on äravahetamiseni sarnased ning kas on tõenäoline nende äravahetamine tarbija poolt, peab andma hinnangu kohus. Tegu on õigusliku hinnanguga, mitte muid eriteadmisi eeldava asjaolu selgitamisega (TsMS § 293 lg 1). Nagu eelnevalt märgitud, on maakohus mainitud hinnangu andmisel kolleegiumi arvates praegusel juhul küll eksinud, kuid see iseenesest ei anna alust maakohtu resolutsiooni muutmiseks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Esitatud apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes maakohtu määratud kulude jaotust eraldi vaidlustanud.
17.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-179
18.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.1.Kostja esindaja poolt 12.02.2019 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 134) on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid (lepingulise esindaja kulud) kokku 285 eurot (käibemaksuta). Esindaja poolt osutatud õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises ja sellele vastuse koostamises (kokku 2,6 tundi) ning kohtu 29.01.2019 määrusega ja kirjaga tutvumises (kokku 0,25 tundi). Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tund (käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
18.2.Hageja ei ole kostja apellatsioonimenetluse kulude kohta tähtaegselt seisukohta esitanud.
18.3.TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluse toimingutele on olnud asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalik. Kolleegiumi hinnangul on ka hageja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
18.4.Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud esindaja kulu 285 eurot.
19.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Arrak
Ele Liiv
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.