Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1(3)

2-18-121146 Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna Pärnu Maakohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada. Viru Maakohus jättis 07.02.2019 määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja 14 päeva nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Avaldaja teatas 21.02.2019, et võlgnik on kogu võlgnevuse ära tasunud. Seoses sellega palus avaldaja lõpetada menetlus ja tagastada tasutud riigilõiv. Kohus, tutvunud asja materjalide ja avaldaja taotlusega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p-le 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab, et kuna asi ei olnud veel hagimenetlusse võetud, ei saa kohus ka menetlust lõpetada. Maksekäsu kiirmenetluse on aga lõpetanud Pärnu Maakohus. Kuna võlgnik on võla ära tasunud, asub kohus seisukohale, et avaldajal ei ole enam õigust, mida oleks vaja kohtus kaitsta. Seetõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Eeltoodu alusel keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 104,79 eurot. Muud menetluskulud toimiku materjalidest ei nähtu. Võlgnikul ei saanud seoses menetlusega menetluskulusid tekkida, kuna võlgnik menetluses ei osalenud ning ka maksekäsus ei õnnestunud talle makseettepanekut kätte toimetada. TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Lähtuvalt TsMS § 150 lg 1 p 4 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul. TsMS § 483 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt jätab kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui TsMS § 481 kohaselt ei ole maksekäsu kiirmenetlus lubatud või kui avaldus ei vasta TsMS § 482 sätestatud nõuetele. Kuna seadus ei näe ette maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist muudel juhtudel, kui TsMS § 150 lg 1 p 4 sätestatud juhul, tuleb avaldaja taotlus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata. 2(3)

2-18-121146 Kohus leiab, et antud juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 4, mille alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuigi antud juhul ei ole avaldaja avaldusest loobunud, kuna avaldust ei ole veel menetlusse võetud, palus avaldaja menetluse lõpetamist siiski seoses asjaoluga, et võlgnik on võla ära tasunud. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda. Avaldaja on kandnud seoses menetlusega kulusid summas 104,79 eurot (riigilõiv). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele võlgnikult. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.