8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgnike nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgnike kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 26.05.2026.
9.Võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgnike varale.
10.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
11.K. E. ja E. E. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgnike vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
12.Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile K. E. tuludeklaratsioonid.
ja E. E.
13.Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud menetluskulud võlgnike kanda.
14.Määrata usaldusisiku Y.S tasu suuruseks 2275 eurot, millele lisandub käibemaks 500,50 eurot, kokku 2775,50 eurot.
Anda K. E.-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 577,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 127,05 eurot, s.o kokku 704,55 eurot ning maksta see välja riigi vahenditest OÜ Advokaadibüroo Y.S & Partnerid (registrikood 10872882) arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank.
Usaldusisiku tasust 683,20 eurot (sh käibemaks) jätta K. E. kanda. 2
Anda E. E.-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 577,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 127,05 eurot, s.o kokku 704,55 eurot ning maksta see välja riigi vahenditest OÜ Advokaadibüroo Y.S & Partnerid (registrikood 10872882) arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank.
Usaldusisiku tasust 683,20 eurot (sh käibemaks) jätta E. E. kanda.
15.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Sisulised asjaolud
1.K. E. ja E. E. esitasid 03.04.2025 Pärnu Maakohtule ühise maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on maksejõuetusavalduse esitamise põhjuseks erinevad laenud, mis olid võetud ajal, mil võlgnikel oli sissetulekuks lisaks pensionile ka töötasu. Peale töösuhte lõppu muutus majanduslik seisund raskeks ja perekonnas tekkis raske seis. Praegu on mõlemad abikaasad pensionärid ja ei tööta. Võlgnike sissetulekuks on pensionid, K. E.-l 772 eurot ja E. E.-l 635 eurot, kokku 1407 eurot. Võlgnikel puudub kinnisvara, neile kuulub mootorsõiduk Toyota Rav4, registreerimismärgiga 769MKJ, väärtusega 1000 eurot, ning RESPO haagis, registreerimismärk 389YHF, väärtusega 600 eurot. Võlgnikel on arvelduskontod AS-s Swedbank ja AS SEB Pank. Võlgnike nõuete suhtes on algatatud kaks täitemenetlust viie kohtutäitur Õnne Pajuri juures, võlgniku märgitud kohustuste summa kokku 59 148,38 eurot
2.Kohus võttis avalduse menetlusse 14.03.2025 määrusega ja määras K. E. ja E. E. usaldusisikuks Y.S .
3.Usaldusisik esitas aruande 14.05.2025. Aruandest nähtuvalt on K. E. ja E. E. sissetulekuteks vanaduspension, K. E. sissetulekuks on igakuine brutosumma 959,24 eurot, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks 40,31 ja arest 106,72 eurot kuus ning E. E. sissetulekuks on igakuine brutosumma 748,86 eurot, millest kuulub kinnipidamisele arest 72,53 eurot kuus. Teisi sissetulekuid võlgnikel ei ole. Võlgnikel on kohustusi vähemalt 66 920,94 eurot, vara maksimaalselt 1600 eurot. K. E. ja E. E. on püsivalt maksejõuetud. Nad ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgnike majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse tekkimise põhjusena on välja toodud liigne laenude võtmine, kuid võlgnike suhtes on tehtud ka mitmed jõustunud kohtulahendid, sh tagaseljaotsused. Kohtulahendite aluseks olevate nõuete tekkimise aluste kohta võlgnikud usaldusisikule selgitusi esitanud ei ole. Usaldusisikuga võttis ühendust ühe võlausaldaja tütar, kelle väitel petsid võlgnikud tema emalt raha välja. Võlgnikele on kuulunud mitmed kinnistud, mis on tänaseks võõrandatud, sh on kaks kinnistut võõrandatud lähikondsetele. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnike pankrot tuleks välja kuulutada ja algatada nende kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis oleks aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. 3
Määruse põhjendused
4.Kohus leiab, et võlgnikud on püsivalt maksejõuetud ja nende maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikel rahalisi kohustusi vähemalt 66 920,94 eurot, mis ületavad olulises määras nende vara ja sissetulekuid ning see olukord ei ole avalduses toodu ja usaldusisiku aruande kohaselt ajutise iseloomuga.
5.Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnikud, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgnike varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgnike kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus on seisukohal, võlgnikke tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FiMS § 18 lg 8).
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Y.S , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
7.FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgnike kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgnike kohustustest vabastamise menetluse.
9.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku
4
ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
10.Kohus on seisukohal, et Y.S on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 26.05.2026.
11.Kohus selgitab: PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS §-d 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9).
12.PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
13.Menetluskulud. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta 5
tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgnike kantud menetluskulud võlgnike kanda.
14.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot (ilma käibemaksuta).
16.Usaldusisik on teinud mõlema võlgniku osas tööd kokku 17,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisik on tasu arvestamisel aluseks võtnud tunnitasu ülemmäära 177,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei ole usaldusisiku tasu arvestamisel käesoleval juhul põhjendatud lähtuda tunnitasu ülemmäärast. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 teisele lausele arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et senist menetlust ei saa pidada keskmisest oluliselt mahukamaks ega keerulisemaks. Usaldusisiku aruandest ei nähtu, et võlgnikud oleksid usaldusisikuga suhtlemisest kõrvale hoidunud või muul viisil usaldusisiku ülesannete täitmist raskendanud. Samuti ei nähtu usaldusisiku aruandest muid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et käesolev menetlus on keskmisest mahukam ja/või keerukam. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks usaldusisiku tunnitasu määra 130 eurot (ilma käibemaksuta) tunnis, mis mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 2275 eurot (17,5 x 130), millele lisandub käibemaks 22% summas 500,50 eurot, kokku 2775,50 eurot.
17.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuigi antud juhul 6
pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes FiMS § 45 g-s 2 sätestatu, s.t kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
18.Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
19.Kuna menetluses ei jätku võlgnike varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
20.Käesoleval juhul on usaldusisik esitanud tasuarvestuse mõlema võlgniku osas ühiselt, võttes arvestuse aluseks kokku 17,5 töötundi. Kuna usaldusisik ei ole välja toonud, milline oli tööajakulu kummagi võlgniku osas eraldi, siis eeldab kohus, et tehtud toimingute ajakulu jagunes võlgnike vahel võrdselt, s.t kummagi võlgniku osas tehtud toimingute ajakulu oli 8,75 tundi (17,5 : 2). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 2 x 8,75 tunni eest (pooltunde 2 x 17,5 x 33 eurot) kokku 1155 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasu 1155 eurot, millele lisandub käibemaks (22%), s.o kokku 1409,10 eurot, hüvitada riigi vahenditest. Kõnealune summa jaguneb võlgnike vahel võrdselt, s.t kumbki võlgnik saab menetlusabi 704,55 euro ulatuses (sh käibemaks). Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgnike pankrotivarast. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.