A K ́i hagi AS All Media Eesti vastu kostja kohustamiseks arvutivõrgus avaldatud saatest lõigu ning arvutivõrgust intervjuu eemaldamiseks ja hageja nime ning kujutist sisaldavate ülesvõtete avaldamisest hoidumiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A K (isikukood xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja advokaat Evelin Prunt Kostja: AS All Media Eesti (registrikood 10014747), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Merlin Liis
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.01.2019
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Jätta hagi rahuldamata hageja nõudes kohustada kostjat AS All Media Eesti eemaldama arvutivõrgus aadressil xxxx avaldatud 26. märtsi 2018 „xxxx“ saatest lõik minutitel 17:33 kuni 18:10 ning hageja nõudes kohustada kostjat AS All Media Eesti eemaldama arvutivõrgust aadressil xxxxx 23. märtsil 2018 salvestatud intervjuu Xxxx OÜ laenuhalduri A Kiga.
Ülejäänud osas hagi rahuldada ja kohustada kostjat AS All Media Eesti hoiduma
23.märtsil 2018 salvestatud A Ki nime ja kujutist sisaldavate heli– ja pildiülesvõtete mis tahes viisil ja kohas avalikustamisest.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
2-18-9519 Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 4 510 eurot. Mõista AS-ilt All Media Eesti (registrikood 10014747) A Ki (isikukood xxxx) kasuks välja menetluskulu summas 4 510 eurot. Kohustada AS-i All Media Eesti (registrikood 10014747) tasuma punktis 4.3 väljamõistetud menetluskuludelt A Ki (isikukood xxxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tühistada kohtu poolt 02.07.2018. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kohustada kostjat AS All Media Eesti (registrikood 10014747) hägustama ja/või kinni katma kõikidel arvutivõrgus aadressil xxxx avaldatud 23. märtsi 2018 A Ki (isikukood xxxx) nime ja kujutist sisaldavatel heli– ja pildiülesvõtetel A Ki nimi ja kujutis kolme päeva jooksul alates hagi tagamise määruse kättesaamisest.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
1.A K (hageja) esitas 20.06.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse AS All Media Eesti (kostja) vastu nõudega: (1) kohustada kostjat AS All Media Eesti eemaldama arvutivõrgus aadressil xxxx avaldatud 26. märtsi 2018 „xxxx“ saatest lõik minutitel 17:33 kuni 18:10; (2) kohustada kostjat AS All Media Eesti eemaldama arvutivõrgust aadressil xxxx 23. märtsil 2018 salvestatud intervjuu Xxxx OÜ laenuhalduri A Kiga; (3) kohustada kostjat AS All Media Eesti hoiduma 23. märtsil 2018 salvestatud A Ki nime ja kujutist sisaldavate heli– ja pildiülesvõtete mis tahes viisil ja kohas avalikustamisest.
2.Hageja on laenuhaldur ettevõttes Xxxx OÜ. 31. märtsil 2017. a sõlmisid Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ krediidilepingu nr KV-2017033001 (edaspidi Krediidileping). Krediidilepingu tagatiseks on S. V andnud N. L volituse alusel nõusoleku N. Lle kuuluvale kinnisasjale aadressil xxxx hüpoteegi seadmiseks. Pooled sõlmisid samal päeval hüpoteegi loovutamise ja üleandmise ning hüpoteegi seadmise lepingu (edaspidi Tagatisleping).
3.1. augusti 2017. a seisuga oli Xxxx OÜ Krediidilepingust tulenevate maksekohustuste täitmisega viivituses. Xxxx OÜ edastas sel põhjusel nii Xxxx OÜ juhatuse liikmele S.Vle kui ka N. Lle nõudekirja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.
4.2018. a märtsi alguses pöördus Xxxx OÜ poole esmakordselt AS-ile All Media Eesti kuuluva telekanali xxxx ajakirjanik K L. K. L soovis teada Krediidi- ja Tagatislepinguga seotud asjaolusid. 07. märtsil 2018. a edastas K. Li järelepärimisele vastuse hageja, kuivõrd Xxxx OÜ-ga Krediidilepingu sõlmimist nõustanud laenuhaldur ei töötanud enam Xxxx OÜ-s.
2 (9)
2-18-9519
5.23. märtsi 2018. a pärastlõunal kell 13.25 ilmus K. L ilma ette teatamata hageja töökohta xxxx. Hagiavaldusele lisatud turvakaamera salvestusest nähtub, et kokku sisenes Xxxx OÜ äriruumidesse seitse isikut. K. L soovis hagejalt saada Krediidi- ja Tagatislepingu kohta kommentaare ning see heli- ja pildiülesvõttega jäädvustada.
6.26. märtsil 2018. a avaldas kostja telekanalis xxxx saate „xxxx“ viienda hooaja üheksanda osa, milles osaliselt on avalikustatud intervjuu, sh hageja nimi, kujutis ja andmed hageja töökoha kohta.
7.Hageja nime, kujutist ja isikuandmeid sisaldav saade ja intervjuu on avalikult kättesaadavad ja järele vaadatavad kostja arvutivõrgus aadressil xxxx. Kostja jätkab käesolevast menetlusest olenemata hageja nime ja kujutise avalikustamist kontekstis, millega riivatakse hageja au ja head mainet. Nimelt on kostja arvutivõrgus aadressil xxxxx jätkuvalt leitavad hageja kujutist sisaldavad kuvatõmmised saatest ning intervjuust. Samuti on kostja ajakirjanik K. L avaldanud saate sisu kohta artikli.
8.Hageja kujutise ja isikuandmete avalikustamine on õigustamatu ning rikub hageja enesekujutamise õigust. Hageja ei ole soovinud ega soovi ka edaspidi enda isikuandmete avalikustamist saates esitatud kontekstis.
9.Saates ja intervjuus on püstitatud küsimus, kas hageja oli teadlik, et S. V poolt N. L nimel sõlmitud Tagatisleping on N. L huvisid kahjustav. Saate sihtgrupile on loodud kujutlus, et hageja, notar M. P ning S. V on ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud N. Lle väidetavalt kahjulike tehingute sõlmimise eesmärgil. Järelikult on hageja nimi, kujutis ja isikuandmed avalikustatud kontekstis, millest võiks järeldada hageja poolt kuriteotunnustele vastava teo toimepanemisele kaasaaitamist.
10.Hageja ei ole enda nõusolekut kujutise jäädvustamiseks ega avalikustamiseks kostjale andnud.
11.Hageja nõusolek tema jäädvustamiseks heli- ja pildimaterjalina ning isikuandmete avalikustamiseks on antud sundolukorras. Üksinda isikute grupi poolt piiratuna ja survestatuna kommentaaride andmisel ei ole isik enda otsuste tegemisel vaba.
12.Alternatiivselt eelöeldule võtab hageja nõusoleku enda nime ja kujutise jäädvustamiseks ning avalikustamiseks käesoleva hagiavalduse esitamisega tagasi.
13.Kuivõrd hageja näol ei ole tegemist igapäevaselt ajakirjanduse huviorbiidis oleva avaliku elu tegelasega, siis on hageja meediaga suhtlemisel ilmselgelt kogenematu. Seega oli vältimatult vajalik selgitada hagejale meediaga suhtlemise tagajärgi ning teavitada hagejat tema nime ja kujutise meedias avalikustamise eesmärgist ja kontekstist. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud.
14.Hagejaga seotud aktuaalne päevasündmus puudub. Hageja ei nõustanud Xxxx OÜ laenutaotluse esitamist. Saate eesmärgiks oli käsitleda S. V poolt N. L nimel esindatavale väidetavalt kahjulike tehingute sõlmimist ning võimaliku süüteo toimepanemist. Kostja vastuväited
15.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
16.Saade ja intervjuu ei saa rikkuda hageja isiklikke õigusi, sest hageja esines saates Xxxx OÜ esindajana ehk juriidilise isiku esindajana.
3 (9)
2-18-9519
17.Kostjal oli hageja nõusolek. Saatematerjalist on näha, et hageja läheb koos kostja ja kostjaga kaasas olnud isikutega ise ja vabatahtlikult hageja tööandja Xxxx OÜ nõupidamiste ruumi intervjuud andma. Hageja viibis enda töökoha ruumides. Saates ja intervjuus selgitas hageja enda tööülesandeid ja tööandja tööpõhimõtteid.
18.Kui hageja ei oleks intervjuu andmisega nõus olnud oleks hageja saanud igal ajal paluda kostja võttemeeskonnal lahkuda.
19.Kuna nõusoleku tagasivõtmise hetkeks oli hageja juba kostjale intervjuu andnud, ei ole võimalik intervjuu andmist tagasi pöörata.
20.Meediaga suhtlemisel kogenematud inimesed, kes vajavad tulenevalt ajakirjanduseetika koodeksist suuremat kaitset on eelkõige vanurid, lapsed või vaimupuudega inimesed. Kostjale teadaolevalt ei kuulu hageja nimetatud isikute ringi, mistõttu polnud kostjal vajadust selgitada hagejale suhtlemise eesmärki.
21.Saade ja intervjuu käsitlesid teemat selle kohta, kuidas vanaproualt peteti üldvolikirja alusel välja suur summa raha, mille tulemusena pandi tema kodu sundmüüki. Intervjuu hagejaga tõstatas küsimuse vastutustundlikust laenamisest ja saates ning intervjuus uuriti, kas laenukontorid järgivad vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hagejat intervjueeriti kui Xxxx OÜ töötajat ja uuriti ettevõtte Xxxx OÜ tegutsemispõhimõtete kohta. Saates ja intervjuus ei käsitleta hageja eraelulisi küsimusi.
22.Kostja on juba eemaldanud arvutivõrgus aadressil xxxx avaldatud 26. märtsi 2018 „xxxx“ saate lõigu minutitel 17:33 kuni 18:10. Kostja on juba eemaldanud xxxx keskkonnast 23. märtsil 2018 salvetatud intervjuu hagejaga. Hageja poolt esitatud pildilt hagejast video ei avane.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
Hageja on laenuhaldur ettevõttes Xxxx OÜ.
-
2018. märtsi alguses pöördus Xxxx poole esmakordselt AS-ile All Media Eesti kuuluva telekanali xxxx ajakirjanik K L. K. L soovis teada Krediidi- ja Tagatislepinguga seotud asjaolusid.
-
07.märtsil 2018. a edastas K. Li järelepärimisele vastuse hageja, kuivõrd Xxxx OÜ-ga Krediidilepingu sõlmimist nõustanud laenuhaldur ei töötanud enam Xxxx OÜ-s.
-
23.märtsi 2018. a pärastlõunal kell 13.25 ilmus K. L ilma ette teatamata hageja töökohta xxxx aadressil xxxx. Kokku sisenes Xxxx OÜ äriruumidesse seitse isikut.
-
K. L soovis hagejalt saada Krediidi- ja Tagatislepingu kohta kommentaare ning see helija pildiülesvõttega jäädvustada.
-
26.märtsil 2018. a avaldas kostja telekanalis xxxx saate „xxxx“ viienda hooaja üheksanda osa, milles osaliselt on avalikustatud intervjuu, sh hageja nimi, kujutis ja andmed hageja töökoha kohta.
4 (9)
2-18-9519
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja isikuandmete (nimi, kujutis ja töökoht) avaldamine oli põhjendatud.
26.Hageja nõude aluseks on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1, mille eelduseks peab olema tuvastatud, et hageja õigusi on rikutud ja õiguste rikkumine on kestev. Hageja peab tõendama, et õiguste rikkumine on kestev. Rikkumisest hoidumise nõude aluseks on samuti VÕS § 1055 lg 1, mille eelduseks peab olema tuvastatud, et on alus eeldada hageja õiguste rikkumist. Hageja peab tõendama, et esineb oht hageja jätkuvaks õiguste rikkumiseks.
27.VÕS § 1055 lg 1 nimetatud õiguste rikkumine võib seisneda isikuandmete lubamatus avaldamises VÕS § 1047 lg 1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) alusel. Kuni 14.01.2019. a kehtinud IKS § 10 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuni 14.01.2019. a kehtinud IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kehtiv IKS § 4 (jõustus 15.01.2019. a) sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Kohus peab vaidluse lahendamisel lähtuma hageja kujutist, nime ja töökohta sisaldava saate ning intervjuu avaldamise ajal kehtinud seadusest, samuti kehtivast seadusest.
28.Kohus peab eelkõige tuvastama, kas hageja isiklikke õigusi on saate ja intervjuu avaldamisega rikutud. Selleks tuleb tuvastada, kas „xxxx“ 26.03.2018. a saates hageja nime, kujutise ja töökoha andmete kasutamiseks oli olemas hageja nõusolek ning kui ei olnud, siis kas seda õigustas avalik huvi ja ajakirjanduslik eesmärk. Samuti kas avalikustamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
29.09.01.2019. a kohtule esitatud turvakaamera salvestisest nähtub kuidas Xxxx OÜ ruumidesse sisenenud võttegrupp koos K Liga liigub koos hagejaga edasi järgmisse ruumi. Liikumise ajal operaator filmib hagejat, kes samal ajal midagi võttegrupiga kaasas olnud inimestele ütleb. (vt hageja 09.01.2019 menetlusdokumendi lisa 3). „xxxx“ 26.03.2018. a saate 29.minutil kuni 31.minutil nähtub videolõik, milles on näha hageja kujutis, mainitakse korduvalt tema nime ja töökohta. Viidatud videolõigus nähtuvast hageja näoilmest on võimalik järeldada, et võttegrupi tulek hageja tööruumidesse on hageja jaoks väga ootamatu. Hagejale esitab küsimusi K L, seejuures ütleb võttegrupiga kaasas olnud N L sugulane hagejale, et räägi kõik ilusti ära. K Li küsimused hõlmavad vastutustundliku laenamise teemat ja küsimuste toon on pealetükkiv, kergelt agressiivne ning hagejat süüdistav. Küsimuste esitamise ajal tuuakse välja, et hageja on osalenud täiendava tagatise lepingu sõlmimisel. Seejärel kaasneb K Li küsimuste laviin hagejale sellest, mis asjaoludel ja miks selline tehing tehti. Küsimused on hagejat süüdistava alatooniga. Seejuures esitab küsimusi ja süüdistusi hageja aadressil ka võttegrupiga kaasas olnud N L. (vt kostja 09.01.2019 menetlusdokumendi lisa 1). Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei ole hageja andnud vabatahtlikult nõusolekut enda nime ja kujutise kasutamiseks, samuti selle seostamiseks töökoha nimega. Nõusoleku andmist peab tõendama andmete avaldaja. Kostja ei ole seda tõendanud. Ühestki Xxxx OÜ kontoris tehtud videosalvestise osast ega muust saateosast seda hageja nõusolekut ei nähtu. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kostjal oli hageja nõusolek tema nime, kujutise ja töökoha kohta olemas kuna hageja läks koos kostja
5 (9)
2-18-9519 ja kostjaga kaasas olnud isikutega ise ja vabatahtlikult hageja tööandja Xxxx OÜ nõupidamiste ruumi intervjuud andma. Saatelõigu videosalvestusest nähtub, et hageja jaoks oli võttegrupi ilmumine ootamatu, ta polnud selleks saanud ette valmistuda. Sellises olukorras on mõistetav hageja poolne videsalvestisest nähtuv käitumine, mille kohaselt ta liikus võttegrupiga koos lihtsalt kaasa ühte ruumi, kus hakkas küsimustele vastama, esitades põhjendusi lepingute osas ja tema osaluse osas Krediidi- ja Tagatislepingute sõlmimisel. Samuti oli järgnev intervjuu oma sisult hagejat ründav. Hageja näoilme ja tema kohmetu olek annab tunnistust sellest, et tegemist on tema jaoks ilmselgelt ootamatu olukorraga. Hagejat ümbritses hageja suhtes vaenulikult käituv inimeste grupp. Sellises olukorras ei saa inimeselt eeldada, et tal on võimalus kõik käitumise alternatiivid korralikult läbi mõelda. Hageja käitumisest antud olukorras ei saa järeldada vabatahtlikku intervjuu andmist ega ka hageja vabatahtlikku nõusolekut tema enda isiku seostamiseks antud lepingutega ning selliselt hageja isikuandmete avaldamiseks.
30.Kuna hageja ei ole enda nime ja kujutise ning töökoha andmete kasutamiseks Krediidi- ja Tagatislepingute sõlmimise konktekstis nõusolekut andnud ei käsitle kohus hageja alternatiivset seisukohta - seda, kas hageja on võtnud nõusoleku tagasi.
31.Leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Riigikohus selgitas samas, et avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Samuti on kolleegium osutanud, et avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt viidatud Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23). Vaidlust ei ole selles, et hageja näol ei ole tegemist igapäevaselt ajakirjanduse huviorbiidis oleva avaliku elu tegelasega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada antud juhul ajakirjanduslikku eesmärki ja avalikku huvi hageja nime, kujutise ja töökoha andmete kasutamiseks. Kohus peab põhjendatuks avaldada artikleid ja saateid vastutustundliku laenamise põhimõtte teemal ning sellest, kas ja kuidas laenukontorid nimetatud põhimõtet järgivad. Sellest ei saa aga järeldada, et ka kõik laenukontori töötajad peaksid olema avalikustatud ning oma nime ja kujutisega olema kaasatud sellesse debatti. Kohtu hinnangul on võimalik antud teemadel rääkida ja arutleda ilma, et konkreetsete töötajate nime ja kujutist kasutatakse. Laenu andvate äriühingute töötajad täidavad oma tööülesandeid tulenevalt äriühingu sisesest tööjaotusest. Kui on alust arvata, et konkreetne töötaja rikkus oma tööülesandeid tahtlikult või hooletusest, võiks olla põhjust ka lisaks tema isikust rääkida. Antud juhul ei nähtu esile toodud asjaoludest ja saates avalikustatud videosalvestusest, et hageja suhtes saaks midagi sellist ette heita. Kostja kinnitab ka ise, et hagejat intervjueeriti kui Xxxx OÜ töötajat ja uuriti ettevõtte Xxxx OÜ tegutsemispõhimõtete kohta. Seega osales hageja kohtu hinnangul üksnes ühe tagatislepingu sõlmimisel Xxxx OÜ esindajana ja võttegrupi saabumise päeval oli ta teise, Xxxx OÜ esindajana lepingutes osalenud töötaja asendaja. Sisuliselt sattus hageja tahtmatult „xxxx“ saates kirjeldatud konflikti keskmesse. Millist ajakirjanduslikku eesmärki omas seejuures hageja nime ja kujutise ning tema töökoha andmete kasutamine, ei ole kostja kohtule selgitanud. Avalikkusel puudub kõrgendatud huvi sellisel viisil hageja nime, kujutise ja töökoha teadmiseks ning see ei aitaks kaasa ka mingile ühiskondlikule debatile vastutustundliku laenamise teemal.
6 (9)
2-18-9519
32.Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab Põhiseaduse § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (vt Riigikohtu 5. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-02, p 9). Kohus leiab, et hageja isikuandmete kasutamisel antud kontekstis on hagejast loodud negatiivne kuvand ning ei ole austatud tema õigust heale nimele. Antud asjaolu kinnitab kohtu hinnangul kohtule esitatud „xxxx“ 26.03.2018. a saatelõik, milles hagejat sisuliselt samastatakse laenuandjaga, kes ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt esitatud www.ohtuleht.ee kommentaaride väljatrükist nähtuvalt on seal avaldatud muuhulgas järgmist: „Notarid, täiturid, pangad, õigusbürood, uurimisasutused- kõik need on üks kamp. See kamp sülitab juba aastaid inimesele lihtsalt näkku [...]“, „Osa notareid ja mõned politseinikud on koos laenukontoritega loonud tegeliku ühenduse ehk maffia“. (tl 6981). Ehkki hageja poolt esitatud kommentaaride väljatrükkides ei ole otseselt hagejast juttu, avaldavad seal kasutatud väljendid kaudselt mõju ka hageja heale nimele. Nimelt koosmõjus avaldatud videolõiguga on kohtu hinnangul kommentaarides kasutatud väljendid esitatud ka hageja aadressil. Hageja ei ole soovinud enda isikuandmete kasutamist selliselt, mis võimaldab teda halvustada. K Li juhitavas „xxxx“ vaidlusaluses saates on aga hageja nime ja kujutist kasutatud kohtu hinnangul tahtlikult selleks, et hageja au ja väärikust alandada. Kohtu hinnangul on saate tegemise selline eesmärk erakordselt taunitav.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja isikuandmete avaldamine ei ole olnud antud juhul õigustatud.
34.Ajakirjanduseetika koodeksi p 3.2 kohaselt ei või ajakirjanik kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Kohtu hinnangul rikkus kostja hageja nime, kujutise ja töökoha kasutamisega ajakirjanduseetika koodeksi punktis 3.2 sätestatud kohustust. Kohus ei nõustu kostjaga, et antud juhul on meediaga suhtlemisel kogenematute inimeste all silmas peetud eelkõige vanureid, lapsi või vaimupuudega inimesi. Kogemust meediaga suhtlemisel saab kohtu hinnangul järeldada üksnes isiku puhul, kes on korduvalt varasemalt meediaga suhelnud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et hageja omaks varasemaid kogemusi meediaga suhtlemisel. Seega tuleb hageja puhul järeldada, et tegemist on vastavate kogemusteta inimesega, mistõttu on vältimatult vajalik selgitada, milleks intervjuud kasutatakse ja kuidas seda tehakse. Antud asjaolusid tuleb intervjueeritavale tema õiguste tagamise eesmärgist lähtudes selgitada enne intervjuu algust.
35.Kohtule esitatud salvestistest ja saatelõigust ei saa teha järeldust selle kohta, et hagejale oleks tutvustatud võttegrupi poolt salvestatava materjali kasutamise eesmärki ja kuidas seda kasutatakse, välja arvatud seda, et tulenevalt K Li isikust pidi hageja järeldama, et tegemist on „xxxx“ saate võttegrupiga ja et salvestust võidakse kasutada antud saates. Kuidas ja mis konktekstis aga hageja nime ja kujutist kavatsetakse kasutada, sellist selgitust nähtuvalt kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu.
36.Kohus nõustub hagejaga, et ajakirjanduseetika põhimõtte rikkumine välistab võimaluse tugineda kasutatud materjali ajakirjanduslikule eesmärgile. Vastasel juhul kaotaks ajakirjanduseetika sisuliselt oma mõtte ja avaldaja saaks alati enda rikkumist õigustada ajakirjandusliku eesmärgiga. Seega antud juhul isegi kui kohus oleks leidnud, et tegemist oli ajakirjanduslikul eesmärgil hageja isikuandmete avaldamisega, ei oleks kostja isikuandmeid avalikustada saanud ajakirjanduseetika põhimõtte rikkumise tõttu.
37.Kuna ka kehtiv IKS § 4 näeb ette, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see
7 (9)
2-18-9519 on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, siis on kostja tegevus hageja isikuandmete avalikustamisel vastuolus seadusega ka käesoleval hetkel.
38.Vaidlust ei ole selles, et kostja on tsiviilasja menetluse ajal eemaldanud arvutivõrgus aadressil xxxx avaldatud 26. märtsi 2018 „xxxx“ saate lõigu minutitel 17:33 kuni 18:10. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja on eemaldanud xxxx keskkonnast 23. märtsil 2018 salvetatud intervjuu hagejaga. Seega on kostja osaliselt hageja nõude juba rahuldanud, mistõttu hageja nõudeid antud ulatuses rahuldada ei ole võimalik. Hageja ei ole antud nõuete osas hagi tagasi võtnud ega hagist loobunud. Samuti ei ole selles osas kostja hagi õigeks võtnud. Seetõttu tuleb antud nõuete osas hagi jätta rahuldamata.
39.Hageja väitel on hageja nime ja kujutist sisaldavad ülesvõtted jätkuvalt leitavad aadressil xxxx ja aadressil xxxx. Hageja poolt esitatud väljatrükkidelt nähtub, et aadressil xxxxx on nähtav pilt „xxxx“ saatelõigust, millel on hageja kujutis. (tl 95). Sama pilt on nähtav väiksemal kujul aadressil xxxx. (tl 96). Nimetatud tõendid kinnitavad asjaolu, et hageja õiguste rikkumine hageja kujutise avaldamise osas on kestev. Hageja esitas nõude kohustada kostjat AS All Media Eesti hoiduma 23. märtsil 2018 salvestatud A Ki nime ja kujutist sisaldavate heli– ja pildiülesvõtete mis tahes viisil ja kohas avalikustamisest. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kohustamisnõue on antud juhul asjakohane ja põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
40.Kohus kohustas kostjat esialgse õiguskaitse korras hägustama ja/või kinni katma kõikidel arvutivõrgus aadressil xxxx avaldatud 23. märtsi 2018 A Ki (isikukood xxxx) nime ja kujutist sisaldavatel heli– ja pildiülesvõtetel A K nimi ja kujutis kolme päeva jooksul alates hagi tagamise määruse kättesaamisest. Kohtuotsuse jõustumisel puudub vajadus esialgse õiguskaitse jätkuvaks kohaldamiseks, mistõttu kohus tühistab selle. Menetluskulude jaotus
41.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ehkki kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb arvesse võtta, et kostja eemaldas saatelõigu ja intervjuu alles pärast hagi esitamist. Seetõttu jäävad menetluskulud täielikult kostja kanda.
42.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
43.Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 350 eurot ja õigusabiteenuse kulud summas 6 790 eurot, millele lisanduvad kohtuistungil osalemise kulud.
44.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
45.Kohus leiab, et hageja poolt 17.01.2019. a menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on põhjendatud. Samas leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud menetlustoiminguteks kulunud aeg. Hagejal on hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulunud kokku 27,5 tundi. Kohtu hinnangul on see ajakulu põhjendamatult suur. Hageja nõue seisneb üksnes ühe saatelõigu eemaldamiseks kohustamise nõudes ja tegemist ei ole seejuures keerukate asjaoludega. Saatelõigu vaatamiseks, kliendiga suhtlemiseks, õigulsiku postitsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumendi koostamiseks piisaks antud juhul kohtu hinnangul mitte rohkem kui kümnest tunnist. Ülejäänud 8 (9)
2-18-9519 menetlustoimingutele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on kokku hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 32 tundi.
46.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on märgitud 140 eurot (millele ei lisandu käibemaksu). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Samuti on põhjendatud lähtuda esindaja kvalifikatsioonist. (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse vähest mahtu ja vähest keerukust leiab kohus, et tegemist ei põhjendatud tunnitasumääraga. Kohus peab põhjendatuks tunnitasu määra 130 eurot koos käibemaksuga.
47.Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 4510 eurot (=350 eurot riigilõiv +4 160 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
48.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.