Tsiviilasi nr 2-18-8751
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.veebruar 2019.a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-8751
Tsiviilasi
Osaühing Loverd hagi S R ja H Pi vastu kaasomandi lõpetamise ja ekspertiisiga seonduvate kulude hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 3700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Osaühing Loverd (registrikood xxx, asukoht Tiigi tn 6, Voka alevik, Toila vald, 41701 Ida-Virumaa) Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post [email protected]) Kostja I: S R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II: H P (isikukood xxx, elukoht xxx) Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada osaliselt.
kaasomandi lõpetamise nõude välistamises. Seega tuleb nõue kaasomandi lõpetamiseks AÕS § 76 lg 1 alusel rahuldada. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja soovib kaasomandi lõpetada. S R on nõus kaasomandi lõpetama hagis soovitud viisil. H P vaidles hagile vastu ja avaldas, et kui kaasomand siiski lõpetatakse, siis soovib ta saada õiglase hüvitise. Kohus selgitas menetluses, et kui pool tahab kaasomandi lõpetamisel kinnistut jagada muul viisil, kui hagis taotletud, siis selleks tuleb esitada vastuhagi. H P vastuhagi ei esitanud. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Ainuke nõudena esitatud kaasomandi lõpetamise viis on kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Kohus määrab kinnistu müügi avalikul enampakkumisel. Avalikul enampakkumisel saadakse kinnistu müümisel kõige õiglasem hind ja pooled saavad omandikaotuse eest kõige õiglasema hüvitise. Hageja on kinnistu väärtuse määranud hindamisakti põhjal, hindamisaktis on märgitud, et kinnistu väärtus on selle turuväärtus 39000 eurot. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus otsusesse, et kinnistu tuleb võõrandada turuväärtusega. Hageja on esitanud nõude kummagi kostja vastu 100 eurot. Hageja on tellinud Pindi Kinnisvara OÜ-lt eksperthinnangu kinnistu väärtuse määramiseks. Vastavalt Pindi Kinnisvara poolt 12.04.2018.a esitatud arvele maksis hindamisteenus kinnistu xxxx suhtes 300 eurot, mille hüvitamist hageja kostjatelt nõuab. Kohus jätab nimetatud haginõude rahuldamata. Hageja nõudel ei ole alust. Hageja on soovinud teada kinnistu väärtust, kostjad seda soovinud ei ole. Kostjad pole andnud hagejale põhjust hinnangu tellimiseks, hageja on seda teinud omaalgatuslikult. Kostjad pole hagejale kahju tekitanud. Lisaks müüakse kinnistu vastava ajahetke turuhinnaga, mitte aga hindamisaktis kajastuva hinnaga. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab vastaval hageja taotlusele, et kui kinnistut alghinnaga ei õnnestu müüa, siis järgmisel avalikul enampakkumisel vähendatakse kinnistu hinda 15%. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad
menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Antud juhul on kohus jätnud hagi 200 euro osas rahuldamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta hageja menetluskulud 1/3 ulatuses tema enda kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on hagiavalduses palunud kostjatelt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 325 eurot. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 p 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on 14.01.2019.a menetlusdokumendis märkinud, et hageja ei ole menetluskulusid lisandunud. Kostjad ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega arvestab kohus hageja menetluskuludeks need kulud, mis nähtuvad hagiavaldusest ja toimiku materjalidest. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 325 eurot. Kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja mõista riigilõiv kahes kolmandikus ulatuses s.o. 216,6 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.