Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. veebruar 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-18744
Kohtuasi
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hagi ERGO Insurance SE vastu kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. augusti 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (registrikood 74002523), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja Vaho Vahkal
Kohtuistungi toimumise aeg
5. veebruar 2019
Istungil osalenud isikud
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja Kärt Saar
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 31. augusti 2018. a otsus muutmata.
2.Jätta Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kanda. ERGO Insurance SE-l ei ole tekkinud apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-17-18744 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (hageja, kindlustusvõtja, koda) esitas
15.detsembril 2017 Harju Maakohtule ERGO Insurance SE (kostja, kindlustusandja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal on VÕS § 551 lg 1 alusel kohustus hüvitada hagejale õigusabikulud seoses OAO Bank Sankt-Peterburg (kannatanu) nõudega hageja vastu, mis on tingitud sellest, et kohtutäitur Urmas Tärno (täitur, kahju tekitaja) põhjustas ametitoiminguid täites kannatanule süüliselt kahju. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustanud alates 6. septembrist 2012 oma vastutuse kostja juures ning kostja on väljastanud alates sellest ajast hagejale seitse vastutuskindlustuse poliisi. Mh on hageja kindlustanud oma vastutuse kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 6 alusel esitatavate kahju hüvitamise nõuete vastu. OAO-l Bank Sankt-Peterburg on täituri vastu kahju hüvitamise nõue. Täitur on nõude osaliselt (62 972 euro ulatuses) rahuldanud. Pärnu Maakohus on alustanud 15. augusti 2017. a määrusega täituri saneerimismenetlust. Kannatanu esitas 19. septembril 2017 hagejale nõudekirja, milles palus hagejal tasuda KTS § 9 lg 6 alusel kannatanule täituri kahjuhüvitise tasumata osa (183 420 eurot 23 senti), sest saneerimismenetluse tõttu on alust arvata, et täitur on maksejõuetu. Hageja edastas nõudekirja kostjale, kuid kostja keeldus alusetult kahjunõuet rahuldamast ja leidis, et tegemist ei ole kahjujuhtumiga, sest kahju tekkis enne kindlustuslepingu sõlmimist. Hageja hinnangul ei ole praegu kindlustusjuhtumi saabumise aeg (koja kohustus hüvitada kannatanule KTS § 9 lg 6 alusel kahju) veel teada, kuid see ei saanud saabuda enne kindlustuslepingu sõlmimist. KTS § 9 lg 6 alusel on hageja vastutuse eelduseks nii kahju tekitamine kohtutäituri poolt kui ka see, et kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada kohtutäituri vara arvel. Viimase tingimuse saabumine ei ole veel täituri saneerimismenetluse tõttu teada. Seega saabub kahju põhjustanud sündmus alles siis, kui on teada, et täitur ei suuda kahju hüvitada. Kostja vastuväited
2.Kostja nõustus hagis esitatud faktiliste asjaoludega, kuid vaidles hageja õiguslikule käsitusele vastu ning palus jätta hagi rahuldamata.
2-17-18744 Kostja vastuväidete kohaselt saab kindlustusjuhtumiks olla üksnes kindlustusperioodil toimunud sündmus ehk kindlustuslepingu kehtivuse ajal toimunud juhtum (kindlustustingimuste p 5.2.2). Kuna täitur müüs laeva 30. aprillil 2010 ja sellest tulenevalt on temalt kannatanu kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis, kuid hageja sõlmis vastutuskindlustuslepingu alles 2012. aastal ja sellel ei olnud tagasiulatuvat jõudu, ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kohtutäituri võimetus hüvitada kahju ei ole kindlustusjuhtumi eelduseks. Juhtumiks on täituri poolt kahju põhjustamine ja see peab olema toimunud kindlustusperioodi jooksul. Seetõttu ei pea kostja hüvitama kahju ega kahju hüvitamise nõudega seotud õigusabikulusid. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 31. augusti 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjal ei olnud tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, jättis maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - täitur müüs 30. aprillil 2010 laeva OMG Tosno hinnaga 1 724 331 eurot 16 senti, millest arvas maha 17 täitekulu; OAO Bank Sankt-Peterburg nõudis täiturilt 989 636 euro 52 sendi väljamaksmist, kuid täitur keeldus; selle sündmusega põhjustatud kahju on kohus täiturilt kannatanu kasuks välja mõistnud; - pooled sõlmisid 6. septembril 2012 esimese vastutuskindlustuse lepingu ja selle kohta väljastati poliis nr 40768800.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, sest nõude aluseks olev sündmus toimus enne kindlustusperioodi algust. Kindlustusjuhtumi eeldused on sätestatud kohtutäituri ametialase vastutuskindlustuse tingimuste T800 2002 p-s 5.2 ning p 5.2.2. järgi on kindlustusjuhtumiga tegemist ainult siis, kui kahju põhjustanud sündmus on toimunud kindlustusperioodil või kindlustuslepingu tagasiulatuva jõu perioodil. Poliisi ja kindlustuslepingu tingimuste järgi ei olnud kindlustusel tagasiulatuvat jõudu. Õige ei ole hageja käsitus, et kindlustusjuhtumiks on kohtutäituri võimetus hüvitada enda ametitoiminguga tekitatud kahju, mille tagajärjel tekib hagejal nõude tasumise kohustus. Lepingu järgi on kostja täitmise kohustus seotud kohtutäituri ametikohustuste rikkumise ja sellest tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Kostja ei vastuta enne kindlustuslepingu sõlmimist põhjustatud kahju eest. See nähtub ka kostja 30. augusti 2017. a kinnitusest hagejale. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud, sest maakohus juhindus otsust tehes üksnes kostja argumentidest, jättes hageja seisukohad ja tõendid tähelepanuta. Maakohus ei teinud korrektselt kindlaks, milline oli poolte vahel kokkulepitud kindlustusjuhtum, ning eeldas põhjendamatult, et see on täituri tegu.
2-17-18744
4.2.Maakohus juhindus otsust tehes tüüptingimustest, mis olid vastuolus kindlustuspoliisiga. Sellises olukorras pidi maakohus lähtuma võlaõigusseaduse (VÕS) § 38 järgi poliisil märgitust („kindlustatud on kindlustusvõtja kohtutäituri seadusega määratletud tegevus“) ega võinud samastada täituri tegevust koja tegevusega. Koja vastutus KTS § 9 lg 6 alusel on üksnes täiendav. Arvestades Koja vastutuse olemust on kindlustustingimuste p-d 5.1–5.2 tüüptingimustena VÕS § 42 lg 1 järgi tühised, sest lepingu eesmärgi saavutamine muutub koja puhul küsitavaks. Koja eesmärk on saada kaitse KTS § 9 lg 6 alusel tekkiva vastutuse puhuks, kuid kindlustustingimuste p-d 5.1–5.2 ei käsitle sellist olukorda. Alternatiivselt ei ole kindlustustingimuste p-d 5.1–5.2 saanud VÕS § 37 lg 3 järgi kindlustuslepingu osaks. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja KTS § 9 lg-st 6 tulenev vastutus kohtutäituri Urmas Tärno poolt 30. aprillil 2010 põhjustatud kahju eest on kindlustatud poolte vahel alates
8.septembrist 2012 sõlmitud kindlustuslepingutega või mitte. Selle väljaselgitamiseks on hageja hinnangul esmalt oluline mõista koja vastutuse olemust, mis erineb kohtutäituri omast.
8.Kolleegium nõustub hagejaga, et koja kui avaliku võimu kandja vastutus kohtutäituri põhjustatud kahju eest on eripärane ning täiendav vastutus. Üldjuhul võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi talle tekitatud kahju hüvitamist. Seejuures peab kahju kannatanud isikule RVastS § 12 lg 1 I lause järgi hüvitama kahju avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Kohtutäituri kui avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena pidava isiku vastutust on täpsemalt reguleeritud kohtutäituri seaduses. Kohtutäitur vastutab KTS 9 lg 1 I lause järgi oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ning sellise kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur KTS § 10 lg 1 järgi sõlmima ametikindlustuslepingu. Lisaks vastutavad KTS § 9 lg 6 järgi kohtutäituri põhjustatud kahju eest ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Eesti Vabariik. Kuigi üldjuhul vastutavad RVastS § 12 lg 4 järgi mitu avaliku võimu kandjat kannatanu ees solidaarselt, on kohtutäituri põhjustatud kahju puhul kojal ja riigil üksnes täiendav vastutus. Nii vastutavad koda ja riik täituri põhjustatud kahju eest KTS § 9 lg 6 I lause järgi üksnes juhul, kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud
2-17-18744 kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses. Lisaks tuleneb KTS § 9 lg-st 6 ka see, et esmalt vastutab koda ning alles seejärel riik, samuti on kojal ja riigil tagasinõudeõigus täituri vastu ning riigil tagasinõude õigus ka koja vastu. Seega tuleneb viidatud sätetest, et täituri ametitoiminguga põhjustatud kahju eest vastutab eelkõige ja lõppastmes kohtutäitur ise. Tagamaks aga avalike ülesannete täitmisel tekkinud kahju hüvitamist kannatanule, vastutavad täituri kohustuse täitmise eest lisaks nii koda kui ka riik. Olemuselt on koja ja riigi täiendav vastutus täituri põhjustatud kahju eest sarnane käendaja vastutusega VÕS § 145 lg 1 tähenduses, kus koda vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, ning riik omakorda juhul, kui koda ei rahulda kannatanu nõuet. Kuigi koda vastutab lisaks ametiülesandeid täitnud kohtutäiturile viimase põhjustatud kahju eest, ei tulene kojale kohtutäituri seadusest kohustust sõlmida oma vastutuse kindlustamiseks kindlustuslepingut. Seega peab seadusest tulenevalt oma vastutuse kindlustama küll kohtutäitur, kuid mitte koda.
9.Eelnevat arvestades tõi hageja menetluses õigesti esile, et koja KTS § 9 lg 6 alusel tekkiv vastutus on täiendav vastutus kohtutäituri põhjustatud kahju eest. See ei anna aga kolleegiumi hinnangul alust järeldada, et koja sõlmitava kindlustuslepingu puhul peab ainuüksi vastutuse olemusest tulenevalt olema lepingus sätestatud kindlustusjuhtum võrreldes kohtutäiturite sõlmitavate kindlustuslepingutega igal juhul erinev. Kolleegium märgib, et üldjuhul sõlmitakse kindlustusleping mingi tulevikus saabuda võiva juhtumiga kaasnevate negatiivsete tagajärgede vastu ning kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja VÕS § 422 lg 1 I lause järgi üldjuhul hüvitama kindlustusjuhtumi toimumisel juhtumi tõttu tekkinud kahju. Seejuures on kindlustusjuhtumiks VÕS § 423 lg 1 järgi eelnevalt kokkulepitud sündmus ning kindlustusriskiks VÕS § 423 lg 2 järgi oht, mille vastu end kindlustatakse. Seda arvestades saab koda iseenesest leppida kindlustusandjaga kokku, et nende vahel sõlmitud kindlustuslepingus on kindlustusjuhtumiks koja vastu kohtutäituri põhjustatud kahju hüvitamise nõude esitamine sõltumata sellest, millal kohtutäitur kahju tekitas. Siiski ei saa sellist kindlustusjuhtumit järeldada pelgalt koja vastutuse eripärast ega koja sõlmitava kindlustuslepingu eesmärgist ja olemusest. Kolleegium märgib, et kohtutäiturid sõlmivad kindlustuslepingu üldjuhul enda ja oma büroo töötajate ametitegevuse käigus süüliselt põhjustatud kahju hüvitamise ohu vastu. Koja KTS § 9 lg 6 alusel tekkiva vastutuse eripärast tulenevalt on koja eesmärk saada aga kindlustuskaitse kõigi Eesti Vabariigi kohtutäiturite ja nende büroode töötajate süüliselt põhjustatud kahju hüvitamise ohu vastu juhuks, kui kannatanu ei saa nõuet kasvõi osaliselt kohtutäituri vara arvel rahuldatud. Kuigi koda vastutab kohtutäituri kõrval KTS § 9 lg 6 järgi täiendavalt, kindlustavad nii kohtutäiturid kui ka koda end kolleegiumi hinnangul siiski sama kindlustusriski vastu, s.o kohtutäituri ja tema büroo töötajate põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise ohu vastu. Seega on mõlemal juhul kolleegiumi hinnangul tegemist kindlustuslepinguga, kus ka kindlustusjuhtumiks võib teistsuguse kokkuleppe puudumise korral olla kohtutäituri poolt kahju tekitamine. Lisaks võib ka kindlustatud isikuks olla mõlemal juhul VÕS § 424 lg 1 tähenduses kohtutäitur. Koja sõlmitud lepingu puhul võib koda olla üksnes kindlustusvõtja, kes kindlustab kõigi Eesti Vabariigi kohtutäiturite vastutust täiendavalt. Lisaks võib koja kindlustus olla mõneti sarnane majandustegevusest tuleneva vastutuskindlustusega VÕS § 512 lg 1 tähenduses, hõlmates avalike ülesannete täitmiseks
2-17-18744 ametisse nimetatud kohtutäiturite ja nende büroode töötajate vastutust. Ka sel juhul saaks kindlustusjuhtumiks olla eelkõige kohtutäituri tegevuse tagajärjel kahju tekkimine. Seda arvestades saab koja sõlmitud kindlustuslepingu järgi olla kindlustusjuhtumiks eelkõige kohtutäituri või tema büroo töötaja poolt kahju põhjustamine, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
10.Praegusel juhul ei kinnita asjas tõendina esitatud kindlustuspoliisid, kindlustuslepingute üldtingimused ega kohtutäituri ametialase vastutuskindlustuse tingimused, et poolte kokkuleppeid arvestades võiks olukord olla eelnevalt kirjeldatust erinev. Kõigilt kindlustuspoliisidelt (tl 6, 11, 16, 22, 28, 30, 36) nähtub, et koda on sõlminud kohtutäituri ametikindlustuse. Kindlustatud tegevusalana on märgitud järgmist: „Kindlustatud on kindlustusvõtja kohtutäituri seadusega määratletud tegevus. Kindlustuslepingu sõlmimise kohustus tuleneb kohtutäituri seadusest“. Kindlustusriskiks on märgitud kindlustatud isiku poolne kahju tekitamine, mis on põhjuslikus seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud isiku majandustegevusega ja mille tagajärjel kindlustatud isikul on tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Esimesele kindlustuspoliisile on lisatud kindlustuslepingute üldtingimused KT.0806.11 (tl 6 pöördel – 8 pöördel) ja kohtutäiturite ametialase vastutuskindlustuse tingimused T800-2002 (tl 9–10). Sarnased kindlustuslepingute üldtingimused ja samad kohtutäiturite ametialase vastutuskindlustuse tingimused on lisatud ka ülejäänud poliisidele. Eeltoodu kinnitab seda, et kostja kindlustusandjana ja koda kindlustusvõtjana sõlminud samasuguse lepingu, nagu sõlmiks tavapäraselt kindlustusvõtjana iga üksik kohtutäitur. Seetõttu on mõistetavad hageja etteheited selle kohta, et arvestades koja vastutuse eripära, ei ole lepingule lisatud kohtutäiturite ametialase vastutuskindlustuse tingimused (tüüptingimused) justkui mõeldud reguleerima olukorda, kus kindlustusvõtjaks on koda, mitte kohtutäitur. Siiski ei tähenda see seda, et kindlustuslepingule lisatud tingimused on poliisiga vastuolus, või tüüptingimusena tühised. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et ka kindlustuspoliisi pealkirjast nähtub, et tegemist on kohtutäituri ametikindlustuse, mitte koja vastutuskindlustusega. Sama saab järeldada ka poliisile märgitud kindlustatud tegevusalast ning kindlustatud riskidest. Seega ei ole poliis ja kohtutäiturite ametialase vastutuskindlustuse tingimused iseenesest omavahel vastuolus, küll aga ei ole poliis ja tingimused mõeldud otseselt koja vastutuse kindlustamiseks. Siiski, nagu ülal märgitud, vastutab koda täiendavalt täituri tekitatud kahju eest ning oma riskide hajutamiseks saab koda sõlmida kindlustuslepingu, milles on kindlustusvõtjaks küll koda, kuid arvestades koja vastutuse olemust, on kindlustatud isikuteks kõik kohtutäiturid. Praegusel juhul nähtub siiski nii poliisilt kui ka tingimustest, et kindlustusvõtja on samas ka kindlustatud isik. Seega võivad pooled olla ekslikult sõlminud samasuguse kindlustuslepingu, nagu tavapäraselt sõlmib kohtutäitur, mõtlemata täpsemalt läbi, kes ja milleks kindlustust vajab. Samas ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et hageja soovis kindlustada end muu kui kohtutäiturite põhjustatud kahju hüvitamise ohu vastu. Kindlustuspoliisidelt nähtub küll, et lepingu osaks on ka kindlustuslepingu sõlmimise sooviavaldused, kuid hageja ei ole neid kohtule tõendina esitanud. Seetõttu ei ole teada, mille vastu soovis hageja saada kindlustuskaitset.
11.Sõltumata eeltoodust on kostja kindlustusandjana siiski kinnitanud koja arusaama, et kindlustusleping laieneb mh nõuetele, mille eest koda vastutab KTS § 9 lg 6 järgi (tl 42).
2-17-18744 Seetõttu tõlgendab kolleegium poolte sõlmitud lepingut ja selle osaks olevaid tingimusi viisil, mis arvestavad nii koja KTS § 9 lg 6 alusel tekkiva vastutuse olemust kui ka selle kindlustamiseks sõlmitava lepingu olemust ja eesmärki. Kuna poolte ühiseks tahteks VÕS § 29 lg 1 järgi oli kindlustada KTS § 9 lg 6 alusel tekkiv koja täiendav vastutus ning koda saab selle riski vastu sõlmida kindlustuslepingu, kus kindlustatud isikuks on kohtutäitur, tuleb selle valguses mõista ka poolte sõlmitud kindlustuslepinguid. Kuigi üldjuhul tuleb VÕS § 424 lg 1 II lause järgi eeldada, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusrisk, nähtub praegusel juhul nii kindlustuspoliisilt kui ka selle osaks olevatest tingimustest, et kindlustatud on kohtutäiturite ametitegevusega seotud risk. Seetõttu tuleb kindlustuslepingu olemust ja eesmärki arvestades mõista poolte kindlustuslepinguid selliselt, et kindlustatud isikuteks on nimeliselt määratlemata kohtutäiturid VÕS § 424 lg 1 tähenduses, mitte koda. Seejuures arvestab kolleegium poolte lepingut tõlgendades seda, et lepingu tõlgendamisel ei või VÕS § 29 lg 2 järgi olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu, aga ka seda, et VÕS § 29 lg 8 järgi tuleb lepingutingimuste tõlgendamisel eelistada üldjuhul tõlgendust, mille kohaselt on lepingutingimus seaduslik või kehtiv. Seetõttu saab kolleegiumi hinnangul tõlgendada poolte lepingut selliselt, et see kehtib ja laieneb mh KTS § 9 lg 6 alusel tekkiva vastutuse puhul, kuid kindlustatud isikuteks on selle järgi nimeliselt määratlemata isikute ring (kohtutäiturid), mitte koda. Sellise tõlgendusega haakuvad ka lepingu osaks olevate kohtutäituri ametialase vastutuskindlustuse tingimused, sh selle p-d 5.1–5.2, kui asendada tingimustes ekslikult märgitud „kindlustusvõtja“ sõnaga „kindlustatud isik“, nagu see lepingu olemust ja eesmärki arvestades peaks olema. Ühtlasi viib selline tõlgendus järelduseni, et kindlustusjuhtumiks saab tingimuste p 5.1 järgi pidada kannatanu poolt kindlustatud isiku, s.o kohtutäituri vastu esitatud nõuet kahju suhtes, mis on tekkinud täituri ametialase tegevuse tagajärjel, ning p 5.2.2. järgi peab kahju põhjustanud sündmus olema toimunud kindlustus perioodil või kindlustuslepingu tagasiulatuva jõu perioodil. Selliselt ei kaota sõlmitud leping ka oma tähendust ning võimaldab kojal saada kaitset teda puudutava ohu, s.o kindlustusperioodil mõne kohtutäituri põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise ohu vastu. Praegusel juhul tekitas aga kohtutäitur kahju 30. aprillil 2010. Sel ajal ei olnud hagejal kehtivat kindlustuskaitset, sest pooled sõlmisid kindlustuslepingu ja hageja sai selle alusel kindlustuskaitse alates 8. septembrist 2012. Seega toimus väidetav kindlustusjuhtum enne kindlustuskaitse tekkimist, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kindlustuslepingu alusel õigusabikulude hüvitamist. Üldjuhul algab kindlustuskaitse VÕS § 437 järgi lepingu sõlmimisele järgneval päeval. Kuigi VÕS § 438 lg 1 järgi võib lepinguga ette näha, et kindlustuskaitse algab tagasiulatuvalt enne lepingu sõlmimist, ei ole pooled selles praegusel juhul kokku leppinud. Siiski ei saaks ka sel juhul kindlustusvõtja VÕS § 438 lg 3 I lause järgi tagasiulatuvat kindlustuskaitset, kui ta teadis või pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et kindlustusjuhtum on juba toimunud.
12.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mis seonduvad tingimuste p-de 5.1–5.2 ebaselgusega, märgib kolleegium lisaks järgmist. Isegi kui tingimuste p-d 5.1–5.2 oleksid vastuolus poliisiga ja poolte kindlustuslepingut tuleks mõista selliselt, et poliisil märgitu järgi on kindlustatud koja, mitte kohtutäiturite seadusega määratletud tegevus, ei saaks üksnes poliisil märgitu alusel järeldada, et poolte kokkulepitud kindlustusjuhtumi tingimusteks VÕS § 423 lg 1 tähenduses oli lisaks kohtutäituri poolt kahju
2-17-18744 tekitamisele ka kohtutäituri maksejõuetus. Pigem viitaks poliisi sõnastus siis sellele, et kindlustatud on üksnes koja enda tegevusest tulenev vastutust, mitte täiendavalt kohtutäiturite vastutus. Sellist sisu ei ole aga kumbki lepingupool soovinud lepingule anda. Ka juhul, kui tingimuste p-d 5.1–5.2 oleksid tüüptingimustena tühised või ei oleks saanud poolte lepingu osaks, ei saaks kolleegiumi hinnangul anda lepingule sellist sisu, nagu hageja soovib. Tühise tüüptingimuse asemel tuleks VÕS § 41 viimase lause järgi kohaldada seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Seaduses ei ole aga sätestatud seda, milline on koja sõlmitava kindlustuslepingu ega üldisemalt vastutuskindlustuslepingu puhul kindlustusjuhtum. VÕS § 423 lg 1 järgi on see kindlustuslepingu poolte eelnevalt kokkulepitud sündmus. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et hageja soovis või pooled leppisid kokku sellises kindlustusjuhtumis, nagu hageja kohtule väidab. Samuti ei saa üksnes KTS § 9 lg 6 alusel tekkiva vastutuse olemusest järeldada, et koja sõlmitud kindlustuslepingu puhul peaks seaduse mõtte kohaselt olema kindlustusjuhtumi saabumise tingimuseks igal juhul lisaks kohtutäituri poolt kahju tekitamisele ka kohtutäituri maksejõuetuse tuvastamine.
13.Arvestades vaidluse asjaolusid mõistab kolleegium hageja soovi anda poolte kindlustuslepingus „kindlustusjuhtumile“ selline tähendus, mis võimaldab kojal saada kindlustuskaitset sõltumata sellest, et kohtutäitur põhjustas kahju enne seda, kui koda oli sõlminud kindlustuslepingu, ning lükata kindlustusjuhtumi saabumine ajavahemikku, mil kojal on kindlustuskaitse. Paraku ei saa kolleegium asjas esitatud tõendeid ja ülal märgitud põhjendusi arvestades järeldada, et kindlustusjuhtum võiks praegusel juhul saabuda alles siis, kui tuvastatakse kohtutäituri maksejõuetus.
14.Seega, kõiki eeltoodud põhjendusi arvestades leidis maakohus kolleegiumi arvates lõppjäreldusena õigesti, et poolte sõlmitud kindlustuslepingu järgi on kindlustusjuhtumiks kohtutäituri poolt kahju tekitamine ja sellest juhindudes jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Neil kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldustes muutmata, arvestades mh praeguse kohtuotsuse põhjendusi. Menetluskulud
15.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et kostjal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei mõista kolleegium hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.