Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.augustil 2018 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-17-18744
Kohtuasi
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hagi ERGO Insurance SE vastu kohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (registrikood 74002523, asukoht Parda tn 4, 10151, Tallinn); lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post [email protected]), volitatud esindaja Vaho Vahkal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hagi tuvastada ERGO Insurance SE kohustus hüvitada VÕS § 511 lg 1 alusel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja õigusabikulud seoses Xxxx nõudega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu tulenevalt kohtutäitur U T süülise tegevusega ametitoimingute teostamisel tekitatud kahju hüvitamiseks
1.Jätta menetluskulud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kanda
2.Menetluskulude puudumise tõttu jätta ERGO Insurance SE menetluskulud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt välja mõistmata Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
1.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi ka hageja) palus kohtule ERGO Insurance SE (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis tuvastada ERGO Insurance SE kohustus hüvitada VÕS § 511 lg 1 alusel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja õigusabikulud seoses Xxxx nõudega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu tulenevalt kohtutäitur U T süülise tegevusega ametitoimingute teostamisel tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja ja kostja vahel on alates 06.09.2012 kehtiv vastutuskindlustuse leping. Kostja on kinnitanud, et poolte vahel sõlmitud kindlustusleping laieneb ka nõuetele, mis on esitatud hageja vastu kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 6 alusel. Xxxx (endise ärinimega Xxxx; edaspidi võlausaldaja) on hageja liikme kohtutäitur U T vastu kahju hüvitamise nõue tulenevalt U T süülisest tegevusest ametitoimingute teostamisel. Kohtutäitur U T on nõude osaliselt tasunud summas 62 972 eurot. Pärnu Maakohus algatas 15.08.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8207 U T saneerimismenetluse, kuna U T maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline ja U T jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
3.19.09.2017 edastas võlausaldaja hagejale nõudekirja, milles nõudis hagejalt KTS § 9 lg 6 alusel kohtutäitur U T poolt tasumata jäetud kahju hüvitise tasumist summas 183 420,23 eurot. Võlausaldaja leidis, et kuivõrd U T suhtes on algatatud saneerimismenetlus ning saneerimisavalduse lisadest nähtub, et kohtutäitur U T on püsivalt maksejõuetu, on võlausaldajal KTS § 9 lg 6 alusel õigus nõuda hagejalt U T poolt tekitatud kahju hüvitamist ulatuses, mis on U T poolt tasumata jäetud.
4.Hageja edastas kostjale võlausaldaja nõudekirja 28.09.2017, millele kostja vastas 10.10.2017, et antud sündmuse puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga kindlustuslepingu mõistes ning puudub alus kahjunõude rahuldamiseks.
5.Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 511 lg 1 alusel õigusabikulude katmist, sest kindlustusjuhtum ei toimunud enne 06.09.2012. Kindlustusjuhtumi saabumine ehk hageja kohustus hüvitada võlausaldajale KTS § 9 lg 6 alusel kahju, ei ole kindel ka hagi esitamise seisuga. KTS § 9 lg 6 alusel on hageja kohustatud hüvitama võlausaldajale kahju üksnes siis, kui kohtutäitur U T ei ole võimeline võlausaldajale kahju hüvitama. Seega tekib hagejal kahju hüvitamise kohustus alles hetkel, kui selgub, et kohtutäitur ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid oma ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks. Enne seda ei ole hagejal kohustust kahju hüvitada ning seetõttu ei saa ka rääkida kahju põhjustanud sündmuse toimumisest KTS § 9 lg 6 mõistes. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja nõustub hageja poolt hagiavalduse punkti I alapunktides 1, 2 ja 4-9 kirjeldatud faktiliste asjaoludega.
7.Kostja ei nõustu hageja esitatud õiguslike seisukohtadega ja vaidleb nendele vastu. Poolte vahel sõlmitud kindlustusleping kehtib kindlustuslepingus kokkulepitud tingimustel ja
ulatuses. Kindlustusjuhtumiks saab olla vaid kindlustusperioodil toimunud sündmus ehk lepingu kehtivuse ajal toimunud juhtum. Nii on see sõnaselgelt sätestatud ka kindlustustingimuste punktis 5.2.2., mille järgi on kindlustusjuhtumiga käesolevate tingimuste mõistes tegemist ainult siis, kui kahju põhjustanud sündmus on toimunud kindlustusperioodil või kindlustuslepingu tagasiulatuva jõu perioodil.
8.Kohtutäitur U T müüs 30.04.2010 laeva xxxx summas 1 724 331,16 eurot, millest arvestati maha 17 täitekulu. Võlausaldaja nõudis 989 636,52 euro väljamaksmist, kuid 22.11.2010 keeldus kohtutäitur summat välja maksmast, misjärel pöördus võlausaldaja kohtusse ning kohus mõistis välja eelnimetatud sündmusega tekitatud kahju. Poolte vahel on sõlmitud esimene vastutuskindlustuse poliis alates 2012, kuid nõude aluseks olev sündmus leidis aset 30.04.2010. Sõlmitud poliisil ei ole tagasiulatuvat jõudu ja seetõttu toimus nõude aluseks olev sündmus enne kindlustusperioodi algust.
9.Kostja ei nõustu hagejaga, et kindlustusjuhtumiks on kohtutäituri võimetus hüvitada enda ametitoiminguga tekitatud kahju, mille tagajärjel tekib hagejal nõude tasumise kohustus. Kindlustusjuhtumi eeldused on sätestatud kindlustustingimuste punktis 5 ja hageja on need loetlenud hagiavalduse punktis 15. Kostja on hagejale küll kinnitanud, et kindlustusleping laieneb ka kohtutäituri seaduse § 9 lg-st 6 tulenevatele nõuetele, kuid hageja on hagiavalduse punktis 3 jätnud mainimata, et kostja on oma kinnituses selgesõnaliselt kirjutanud, et „...kindlustusjuhtumiks on kindlustusvõtja vastu nõude esitamine, kuid seda ainult tingimusel, et kahju põhjustanud sündmus (kohtutäituri kohustuse rikkumine) peab olema toimunud kindlustusperioodil“. Kohtuotsuse põhjendused
10.Pooltel ei ole vaidlust hagiavalduse punkti I alapunktides 1, 2 ja 4-9 kirjeldatud faktiliste asjaolude üle.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga.
12.Poolte vahel sõlmitud kohtutäiturite ametialase vastutuskindlustuse tingimuste T800 2002 (lk 9-15) punktis 5.2. on sätestatud kindlustusjuhtumi eeldused, mille kohaselt on tegemist kindlustusjuhtumiga, kui kindlustusvõtja vastu on esitatud nõue kahju suhtes, mis on tekkinud kindlustusvõtja ametialase tegevuse või tegevusetuse tagajärjel; kahju on tekkinud kindlustusvõtja tegevusest kindlustuslepingus määratletud ametialase tegevuse raames; kahju põhjustanud sündmus peab olema toimunud kindlustusperioodil või kindlustuslepingu tagasiulatuva jõu perioodil; kindlustusvõtja on kindlustusandjale kolmandate isikute poolt kindlustusvõtja vastu esitatud nõudest teatanud kindlustusperioodi jooksul või nõuetest teatamise laiendatud perioodi jooksul; esineb põhjuslik seos kindlustusvõtja teo ja tekkinud kahju vahel; kindlustusvõtja on süüdi kahju tekkimises; nõue ja nõude aluseks olev kahju suurus on tõestatud.
13.Eelnevast nähtuvalt on poliisidega seotud vastutuskindluse tingimuste punktis 5.2.2. sätestatud üheselt, et kindlustusjuhtumiga on tegemist ainult siis, kui kahju põhjustanud sündmus on toimunud kindlustusperioodil või kindlustuslepingu tagasiulatuva jõu perioodil.
14.Vaidlust ei ole, et kohtutäitur U T müüs laeva xxxx summas 1 724 331,16 eurot, millest arvestati maha 17 täitekulu 30.04.2010. Võlausaldaja nõudis 989 636,52 euro väljamaksmist, millest kohtutäitur keeldus 22.11.2010, kuid kohus mõistis eelnimetatud sündmusega tekitatud kahju välja. Samuti puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud esimene vastutuskindlustuse poliis nr 40768800 06.09.2012. Seega toimus nõude aluseks olev sündmus enne kindlustusperioodi algust. Sõlmitud poliisist ja tingimustest nähtuvalt ei ole sellel tagasiulatuvat jõudu.
15.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kindlustusjuhtumiks on kohtutäituri võimetus hüvitada enda ametitoiminguga tekitatud kahju, mille tagajärjel tekib hagejal nõude tasumise kohustus. Lepingust tulenevalt on kostjal täitmise kohustus õigusabikulu osas seotud põhisündmuse ehk kohtutäituri ametikohustuse rikkumise ja sellest tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Kostjal ei ole kohustust vastutada kahju hüvitamise eest, mis on põhjustatud enne kindlustuslepingu sõlmimist.
16.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 6 kohaselt kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda, seejärel riik. Kojal ja riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu. Riik võib tagasinõude esitada ka koja vastu.
17.Kostja 30.08.2017 kinnitusest hagejale kindlustuslepingu laienemise kohta KTS § 9 lg-st 6 tulenevatele nõuetele nähtub samuti, et kostja on selgelt märkinud, et kindlustusjuhtumiks on kindlustusvõtja vastu nõude esitamine, kuid seda ainult tingimusel, et kahju põhjustanud sündmus (kohtutäituri kohustuse rikkumine) peab olema toimunud kindlustusperioodil (lk 42).
18.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kindlustusjuhtumi tingimused ei ole täidetud, mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on kinnitanud, et tal antud asjaga seoses menetluskulusid ei ole, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hagejalt välja mõistmata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.