Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13. veebruar 2019. a, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-16520
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi V.J-i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8906,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS - registrikood 11919806, asukoht XXX-i 83-601, Tallinn 10115 Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel - PlusPlus Legal OÜ, e-post: Kostja: V.J - isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxx, XXX-i xxxx; e-post:
Kirjalik menetlus
kompromissisumma 6813,73 eurot, mis sisaldab põhivõlgnevust 5265,20 eurot ja enne 30.10.2017 sissenõutavaks muutunud viiviseid 1548,53; lepingu sõlmimise tasu 20 eurot; sissenõutavaks muutunud viivised kohtuotsuse tegemise aja seisuga põhivõlgnevuselt 5265,20 eurot kogusummas 1244,69 eurot.
Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.
Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 06.11.2018.a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse menetlusse, on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise teel 14.12.2018. a. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamise päevast. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates, seega saabus hagile vastamise tähtaeg 30.01.2019.a. Kostja ei ole kuni käesoleva otsuse tegemiseni hagiavaldusele vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb 30.10.2017. a hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24291549, mille kohaselt võlgneb kostja hagejale lepingujärgse kompromissisumma 6813,73 eurot. Võlg koosneb põhiosa nõudest 5265,20 eurot ja viivitusintressi nõudest 1548,53 eurot. Pooled on lepingu p-s 3.1 kokku leppinud, et kui võlgnik ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osas koheselt sissenõutavaks ning lepingu p-s 3.2 kokku leppinud viivise määras 0,060% päevas viivituses olevalt kompromissisummalt. Hageja taotleb kostjalt välja mõista lepingujärgse kompromissisumma 6813,73 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot ja viivise kompromissis sisalduvalt põhinõudelt 5265,20 eurot perioodi 16.01.-02.11.2018 eest summas 919,30 eurot. Lisaks taotleb hageja välja mõista lisanduva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 5265,20 tasumiseni. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kompromissisummas sisalduvalt põhinõudelt viivise väljamõistmist alates 03.11.2018.a. kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,060% päevas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 03.11.2018 – 13.02.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 325,39 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1244,69 eurot (919,30+325,39). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 920 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 420 eurot (s.h käibemaks). Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulunud aeg 1,5 h olukorras, kus dokumentideks on leping 1,5-l leheküljel koos maksegraafikuga ja hagihoiatus. Samuti on praegusel juhul tegemist standardse hagiavaldusega, missuguseid on hageja esitanud korduvalt. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses õigusabikulusid kokku 200 euro ulatuses (s.h käibemaks). Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 250 eurot (s.h käibemaks) s.o kokku 750 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX . Rahvastikuregistris on kostja aadress -i . Kuna kostjale ei õnnestunud märgitud aadressil ega eposti aadressil kohtudokumente kätte toimetada, toimetati hagiavaldus kostjale kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb V.J-ile kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.