Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt nii Öko-Pharma OÜ (edaspidi „hageja“) kui ka Goodpoint Chemicals OÜ (edaspidi „kostja“) on hügieeni-, puhastus- ja desinfektsioonivahendite valdkonnas tootearenduse ning tootmisega tegelevad ettevõtted. 09. märtsil 2016. aastal esitas kostja Patendiametile kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimise taotluse Nizza klassifikatsiooni klassis nr 5, kuhu kuuluvad muuhulgas järgnevad toodete ja teenuste valdkonnad: farmaatsiameditsiini- ja veterinaariapreparaadid; meditsiinilised hügieenitarbed; desinfektsioonivahendid; desinfitseerivad kätepesuvahendid. 16. märtsil 2017. aastal registreeris Patendiamet kaubamärgi „ÖKOSEPT“ eelnimetatud toodete ja teenuste klassis kostja nimele. Hageja on kasutanud tähist ÖKOSEPT desinfitseerivate ainete tähistamiseks alates 2013. aastast, mida kinnitab 11.11.2013 Terviseameti poolt hagejale väljastatud biotsiidi registreerimistunnistus. ÖKOSEPT nime all turundab hageja tootesarja, mis koosneb etanoolipõhistest desinfitseerimisvahenditest, mille valmistamisel on kasutatud 100% looduslikke koostisaineid. Muuhulgas on alates 13. augustist 2013. a hageja nimele registreeritud ka domeen www.okosept.com.

„ÖKOSEPT“ enda teenuste või toodete eristamiseks, vaid registreeris vastava kaubamärgi eesmärgiga takistada hagejat kasutamast tähist, mis on hageja kasutuses olnud aktiivselt juba alates 2013. aastast (so ligi 5 aastat). Kostjal ei ole muuhulgas tähise „ÖKOSEPT“ oma toodete ja teenuste eristamiseks kasutamise võimalust, kuna tegemist on biotsiidiga, mille kasutamise õigus on registreerimistaotluse alusel antud üksnes hagejale. Samuti on just hageja nimele Eesti Maksu- ja Tolliamet (edaspidi „EMTA“) 11.03.2014.a väljastanud alkoholiaktsiisi vabastuse loa desinfektandi „ÖKOSEPT“ tootmiseks. Nimetatud luba on alkoholi sisaldava desinfektandi tootmise eelduseks, seega ei ole kostjal reaalset võimalust kaubamärki „ÖKOSEPT“ oma toodete ja teenuste suhtes samas valdkonnas kasutada. Järelikult kasutab kostja kaubamärki „ÖKOSEPT“ pahauskselt, kuna nimetatud kaubamärgi registreerimise ainus võimalik eesmärk on takistada hagejal tähise „ÖKOSEPT“ kasutamist hageja toodete ja teenuste suhtes. Täiendavalt viitab kostja pahausksusele kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotluse esitamisel ning nimetatud kaubamärgi kasutamisel asjaolu, et algselt esitas taotluse kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimiseks OÜ Interxxx (registrikood xxx), kelle juhatuse liikmeks on L K. Hagejale mitteteadaolevatel asjaoludel muudeti kaubamärgi „ÖKOSEPT“ omanik ümber aga kostja nimele, kelle juhatuse liikmena tegutses aastatel 2011-2015 K K. Võttes arvesse eelnevalt välja toodud asjaolusid, viitab selline „skeemitamine“ lähikondsete ettevõtete vahel täiendavalt ja ilmselgelt kostja pahausksusele. Kostja pahausksus kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotluse esitamisel ning nimetatud kaubamärgi kasutamisel välistab kaubamärgi ainuõiguse kuulumise kostjale, mistõttu tuleb kostja ainuõigus tühiseks tunnistada. Hageja leiab, et kostja ainuõigus kaubamärgile „ÖKOSEPT“ on välistatud KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Hagejale kuulub varasem kaubamärk. Varasem kaubamärk KaMS § 10 lg 1 p 2 mõistes on KaMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt ka kaubamärk, mis omandas üldtuntuse varem (st enne, kui esitati hilisem kaubamärgi registreerimise taotlus). Hageja on seisukohal, et alates 2013. aastast hageja kasutuses olnud tähis „ÖKOSEPT“ on üldtuntuse omandanud Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon“) artikkel 6 bis tähenduses. Hagejapoolset tähise „ÖKOSEPT“ kasutamist eeltoodud kriteeriumite alusel hinnates saab järeldada, et tegemist on üldtuntuse omandanud kaubamärgiga. Hageja on tähist „ÖKOSEPT“ kasutanud desinfektantide tootmisel ja turustamisel juba ligemale 5 aastat erinevates Eesti piirkondades – hageja toodete edasimüügiga tegelevad kauplused nii Harjumaal kui ka Tartumaal, nagu nähtub hageja tootesarja Ökosept koduleheküljelt. Tootesarja kodulehekülg www.okosept.com, mis on juba alates 2013. aastast hageja nimele registreeritud, on oluliseks turundamise allikaks, kust tarbijad saavad täpsemat infot tootesarja kohta. Ühtlasi kinnistab tähise „ÖKOSEPT“ sisaldumine domeeninimes tähise kuvandit tarbija jaoks ning seostab seda just hageja tootesarja kuuluvate toodetega. Tähise kasutamise ning turundamise ulatuse hindamisel on oluline määratleda asjakohane avalikkus, kes toodet tarbib. Käesoleval juhul on asjakohane avalikkus suhteliselt kitsas – keskkonnateadlik eratarbija ning ettevõte (ÖKOSEPT tooted on muuhulgas müügil Tradehouse kauplusteketis). Arvestada tuleb, et lisaks keskmisele desinfektantide tarbijale on oluline asjakohast avalikkust määratlev omadus keskkonnateadlikkus, kuna ÖKOSEPT-i tootesarja kuvand on ehitatud toodete loodussõbralikule koostisele. Nimetatud asjakohase avalikkuse silmis on ligi 5 aastat turul tegutsenud hageja toodetud desinfektantide tootesari tugevalt seostunud tähisega „ÖKOSEPT“. Seega seostab keskmine keskkonnateadlik desinfektsioonivahendite tarbija tähist „ÖKOSEPT“ just hageja toodetega, mistõttu tuleb jaatada tähise üldtuntust nimetatud sihtrühma jaoks.

Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda hageja varasema üldtuntud kaubamärgi omanikuks KaMS § 11 lg 1 p 1 mõistes. Kostja kaubamärk on identne või sarnane hageja kaubamärgiga ning kaubamärgid omavad õiguskaitset identsete toodete ja teenuste liikide suhtes. Kostja on registreerinud sõnalise tähise „ÖKOSEPT“, hageja kaubamärk koosneb lisaks sõnalisele tähisele ka rohelise ja punase värvikombinatsioonist ning „Ö“ tähe täppe imiteerivad lehe kujutised (nagu nähtav allolevast tabelist). Visuaalselt on kaubamärgid sarnased. Olenemata sellest, et hageja kaubamärgi visuaal on kostja kaubamärgi visuaalist rikkalikum, on mõlema kaubamärgi domineerivaks osaks sõnaline fraas ökosept. Semantilise (ja kõlalise) elemendi domineerivust süvendab asjaolu, et nimetatud fraasil on desinfektantide valdkonnas ka valdkonnaga seostatav tähendus (öko viitab loodussõbralikkusele ning sept viitab tähisega tähistatud toote antiseptilisele toimele). Keskmine tarbija seostab seega nimetatud kaubamärke tugevalt nende semantilise tähendusega, mistõttu ei domineeri kaubamärkide visuaalid (kuigi ka need on sarnased). Järelikult on tegemist visuaalselt sarnaste ning kõlaliselt ja semantiliselt identsete tähistega. Tegemist kaubamärkidega, mida kasutatakse toodete suhtes, mille valdkonnad on identsed. Kostja on registreerinud kaubamärgi „ÖKOSEPT“ klassis 5, millesse kuuluvad desinfektsioonivahendid, desinfitseerivad kätepesuvahendid jms. Hageja on aastaid kasutanud kaubamärki „ÖKOSEPT“ just desinfitseeriva toimega toodete tootmiseks ja turustamiseks. Hagejapoolset kaubamärgi kasutamist desinfektantide tähistamiseks kinnitavad nii biotsiidi registreerimistunnistus kui ka EMTA väljastatud alkoholi aktsiisivabastuse luba, mis on desinfektandi „ÖKOSEPT“ tootmiseks hageja nimele väljastatud. Seega on valdkonnad, milles kostja ja hageja turustavad kaubamärkidega tähistatud tooteid, identsed (või vähemalt samaliigilised). Kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt on tõenäoline. Tegemist on sarnaste, kui mitte isegi identsete kaubamärkidega, mida kasutatakse kaupade suhtes identsetes toodete ja teenuste valdkondades. Olukorras, kus kostja hakkaks kasutama kaubamärki „ÖKOSEPT“ desinfektantide suhtes, on äärmiselt tõenäoline, et tavatarbija usub sellise toote pärinevat hagejalt. Seega tuleb jaatada tarbija poolt kaubamärkide äravahetamise suurt tõenäosust. Seega täidab hageja varasem üldtuntud kaubamärk KaMS § 10 lg 1 p-s 2 väljatoodud eeldused, mistõttu esines juba kostja poolt kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel ning registreerimisotsuse tegemisel kaubamärgile õiguskaitse saamist välistav asjaolu. Eelnevast tulenevalt hageja palub tunnistada tühiseks Goodpoint Chemicals OÜ ainuõigus kaubamärgile „ÖKOSEPT“, panna kõik menetluskulud Goodpoint Chemicals OÜ kanda ja mõista need Goodpoint Chemicals OÜ-lt Öko-Pharma OÜ kasuks välja vastavalt nende poolt esitatavale menetluskulude nimekirjale.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et ükski esitatud tõend ei tõenda mingilgi viisil kostja pahausksust KaMS § 9 lg 1 p 10 mõttes registreerimistaotluse esitamise hetkel. KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev isik (edaspidi taotleja) on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. Hageja kostja pahausksust registreerimistaotluse esitamisel tõendanud ei ole. Veelgi enam, KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaldamiseks, tuleb tõendada pahausksust registreerimistaotluse esitamise ajal, s.o 09.03.2016.a. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks antud asjaolu. Hageja väidab, et "Kostja pidi olema teadlik, et tootesarja Ökosept tooted on registreeritud biotsiidina, olles tutvunud registreeritud biotsiidide loeteluga. Puuduvad mistahes tõendid kinnitamaks, et kostja teadis või pidi teadma sellest, et hageja on registreerinud biotsiidi nimega ÖKOSEPT. Kostja sai teada hageja poolt kaubamärgi ÖKOSEPT kasutamisest 2017. aasta kevadel, s.o pärast seda kui oli omandanud OÜ-lt Interxxx kaubamärgi registreeringu ning enda kaubamärgi kasutusele võtmiseks ettevalmistusi tehes, mil leidis kogemata TradeHouse ilukaubamaja

pakkumiste seast üllatuslikult toote ÖKOSEPT. Kostja reageeris kaubamärgiõigust rikkuvale kasutamisele koheselt ning edastas hagejale ka vastavasisulise nõudekirja. Jääb arusaamatuks miks kostja oleks pidanud tutvuma Terviseametis registreeritud biotsiidide nimekirjaga? Kostja kavatseb kaubamärgi ÖKOSEPT all turule tuua veebaasilise haavaloputus-hooldusvahendi, milline klassifitseeritakse meditsiiniseadmete klassis IIb, s.o kostja ei kavatse kaubamärki ÖKOSEPT kasutusele võtta biotsiidi tähistamiseks, vaid meditsiiniseadme tähistamiseks. Seetõttu puudus ka mistahes loogiline vajadus ning mõistlik põhjus registreeritud biotsiididega tutvumiseks. Kostja poolt kohtule esitatud 2015 uue toote väljatöötamise lähteülesandest, tööplaanist ning tehnilisest kirjeldusest (2016 aastast) nähtub, et kostja on endiselt oma toote väljatöötamise staadiumis ning hetkel toimuvad veel täiendavad uuringud ning katsetused. Arvestades, et toote lanseerimiseks vajalikud kriteeriumid ei ole veel täidetud, ei ole ka kostja saanud kaubamärgiga ÖKOSEPT tähistatud tootega turule siseneda. Küll aga teeb kostja selleks ettevalmistusi. Just viimaste käigus selguski 2017. aasta kevadel, et hageja on turule tulnud samanimelise kaubamärgiga, milline omakorda päädis nõudekirja esitamisega. Kõik eeltoodut arvestades on täiesti paljasõnaline ning meelevaldne hageja väide, et kostja teadis või pidi teadma, et hageja on registreerinud samanimelise biotsiidi ning seetõttu esitas kostja kaubamärgi ÖKOSEPT registreerimistaotluse pahauskselt. Kostjale teadaolevalt kontrolliti enne taotluse esitamist Eestis registreeritud kaubamärke, ärinimesid ning raviminimetusi. Ükski otsing ei andnud vasteks varasemat registreeritud õigust nimele ÖKOSEPT. Just need kolm kriteeriumi on olulised kaubamärgi registreerimisel, s.o kaubamärgina ei registreerita tähiseid, mis on vastuolus mh. varasemate kaubamärkide, ärinimede ja registreeritud ravimipreparaadi nimetustega. Isegi kui võtta aluseks hagiavalduses toodud paljasõnaline väide, et hageja oli alates 2013 aastast kaubamärgiga ÖKOSEPT turul, näitavad hageja majandusaasta aruanded, et see kasutus oli võimalik alles 2014. aasta teisest poolest ning oli sedavõrd minimaalne, et ei ole kuigi tõenäoline et seda teadis laiem üldsus, ammugi mitte kostja. Goodpoint Chemicals OÜ alustas oma tegevust 2009. aasta kevadel. Firma peamiseks tegevusvaldkonnaks on hügieeni-, puhastus-, ja desinfektsioonivahendite ning meditsiiniseadmete kavandamine, tootearendus ja tootmine. Senise tegevuse jooksul on välja töötatud spetsiaalsed desinfektsioonivahendite sarjad tervishoiu- ja veterinaarmeditsiiniasutustele, toiduainetööstustele ja loomakasvatusettevõtetele. Laia tootevaliku hulgast leiab tooteid ka ilusalongidele, SPA-dele, spordikeskustele ja paljudele teistele teenindussektori asutustele ning ka tavatarbijale. Eesmärgiks on pakkuda tarbijatele kasutajasõbralikku, kuluefektiivset ja keskkonda säästvat toodangut. Ettevõtet on tunnustatud ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi- ja ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaadiga. Lisaks on meditsiinitoodetele vastavalt Meditsiiniseadmete Direktiivile 93/42 EEC omistatud CE märk, mis tagab, et nende toodete kavandamise ja tootmise käigus on arvesse võetud kõik direktiivis toodud nõuded. Kostja on aastaid tegelenud mh. desinfektsioonivahendite ning meditsiiniseadmete tootmise ja turustamisega ning kaubamärk ÖKOSEPT töötati välja just sel eesmärgil. Mistahes väited pahausksele taotluse esitamisele on ekslikud. Pigem esinevad pahatahtlikkuse tunnused hageja tegevuses, s.o arvestades hageja senist käitumist on tõenäoline, et hageja eesmärk oli kasutada ära juba aastaid turul olnud ettevõtte mainet ning väljatöötatud kaubamärki. Ääremärkusena olgu siinkohal viidatud ka hageja ärinimele ÖKO-PHARMA OÜ, mis on praktiliselt identne Euroopa ühe suurima tervishoiu valdkonna ettevõtte ÖKOPHARM GMBH nimega. Kostja on eelnevalt juba märkinud, et ei ole oma toodet veel kasutusele võtnud. Hagiavaldusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on hageja veendunud, et kostja toote näol on tegemist biotsiidiga ning et toode sisaldab alkoholi. Just viimasest tulenevalt on asjakohatu viide alkoholiaktsiisi vabastuse loa otsusele ning meelevaldsed sellest esitatud järeldused nagu ei oleks

kostjal reaalselt võimalust kaubamärki ÖKOSEPT oma toodete suhtes kasutada. Kostja rõhutab veelkord, et kavatseb turule tulla mitte biotsiidi vaid meditsiiniseadmega. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, s.o hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas kaubamärgi ÖKOSEPT registreerimistaotluse pahauskselt või, et kostja on hakanud kasutama kaubamärki ÖKOSEPT pahauskselt. Hagi on esitatud ka toetudes KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatule. Nimelt leiab hageja, et kostja nimele registreeritud kaubamärk on identne või sarnane hageja üldtuntud kaubamärgiga, ning kaubamärgid omavad õiguskaitset identsete toodete ja teenuste liikide suhtes. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks vajalikku KaMS § 11 lg 1 p 1 tähenduses varasem õigus on hageja hinnangul üldtuntud kaubamärk "ÖKOSEPT + kuju". Kostja on seisukohal, et kuna kostja pahausksus registreerimistaotluse esitamisel ei ole tõendatud, ei saa ka hagi esitada KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel. Siinkohal viitab kostja hagi esitamise aluseks olevale KaMS § 52 sätetele, s.o vastavalt lõikele 1 – võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Sama § lõike 2 kohaselt võib KaMS § 52 lõikes 1 nimetatud hagi esitada: 1.viie aasta jooksul pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist; 2. tähtajatult, kui kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud pahauskselt. Arvestades, et kostja ei ole oma kaubamärki kasutusele võtnud, ei saanud ka hageja olla teadlik kaubamärgi kasutamisest, mistõttu puudub hagejal õigus esitada KaMS § 52 lg 1 sätestatud alusel hagi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel. Toodust hoolimata on kostja nõus hagejaga, et hageja kaubamärk on äravahetamiseni sarnane kostja kaubamärgi registreeringus nr. xxx toodud kaubamärgiga ning sellega, et hageja kasutab tähist ÖKOSEPT kostja kaubamärgi registreeringus nr. xxx toodud kaupade kontekstis. Seonduvalt hageja poolt viidatud üldtuntusega, osundab kostja täiendavalt hageja majandusaasta aruannetele, millised kinnitavad, et isegi kui lähtuda hüpoteesist, et kogu hageja majandustegevus seisnes aastatel 2013-2015 üksnes tähisega ÖKOSEPT tähistatud kaupade tootmises ja turustamises, olid müüginumbrid sedavõrd marginaalsed, et tähise üldtuntuks tunnistamiseks sellest kindlasti ei piisa. Eesti mõistes on üldtuntud sellised kaubamärgid nagu KALEV, TERE, LEIBUR, TALLINK,

LIVIKO, BALBIINO, KAUBAMAJA, ORTO, SAKU.

Kokkuvõtvalt ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaubamärgi kasutamist, veel vähem üldtuntust enne 09.03.2016.a. Mistõttu ei saa hageja kaubamärki üldtuntuks lugeda ning ühtlasi puudub ka KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamise imperatiivne tingimus – varasem õigus. Kostja leiab, et kostja ainuõiguse, kaubamärgi registreeringu nr. xxx suhtes, tühistamiseks puuduvad alused ning põhjused.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: 09. märtsil 2016. aastal esitas kostja Patendiametile kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimise taotluse Nizza klassifikatsiooni klassis nr 5, kuhu kuuluvad muuhulgas järgnevad toodete ja teenuste valdkonnad: farmaatsiameditsiinija veterinaariapreparaadid; meditsiinilised hügieenitarbed;

desinfektsioonivahendid; desinfitseerivad kätepesuvahendid. 16. märtsil 2017. aastal registreeris Patendiamet kaubamärgi „ÖKOSEPT“ eelnimetatud toodete ja teenuste klassis kostja nimele (registreeringu nr xxx) (tlk 11). 11.11.2013 on Terviseameti poolt hagejale väljastatud biotsiidi kaubandusliku nimega „ÖKOSEPT“ registreerimistunnistus (tlk 7). Alates 13. augustist 2013. a hageja nimele registreeritud domeen www.okosept.com (tlk 133-135). Kostja on 13.06.2017 esitanud hagejale kohtuväliselt nõude oma kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks (tlk 10-10 pöördel). Hageja taotleb, et kohus tuvastaks KaMS§ § 10 lg 1 p 2 ja § 9 lg 1 p 10 tulenevate õiguskaitset välistavat asjaolude esinemise kostja kaubamärgi „ÖKOSEPT“ suhtes. Hageja on seisukohal, et kostja nimele kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimise otsuse tegemise ajal esinesid KaMS §-des 9 ja 10 väljatoodud õiguskaitset välistavad asjaolud, mistõttu tuginedes KaMS § 52 lg-le 1 taotleb hageja kostja ainuõiguse kaubamärgile „ÖKOSEPT“ tühiseks tunnistamist. Hageja leiab, et kostja on esitanud kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotluse pahauskselt ning kasutab kaubamärki pahauskselt KaMS § 9 lg 1 p 10 mõistes. Lisaks on kostja nimele kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimine vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatuga, kuna rikub hageja õiguseid. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Ühtlasi tuleneb KaMS §-st 12, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärgi puhul see kuju, millisena ta üldtuntuse omandas ning registrisse kantud kaubamärgi puhul kaubamärgi reproduktsioon. KaMS § 52 lg 1 kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nimetatud hagi võib esitada : 1) viie aasta jooksul pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist; 2) tähtajatult, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pahauskselt. Kostja väidab, et arvestades seda, et kostja ei ole oma kaubamärki kasutusele võtnud, ei saanud ka hageja olla teadlik kaubamärgi kasutamisest, mistõttu puudub hagejal õigus esitada KaMS § 52 lg 1 sätestatud alusel hagi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS § 10 lg 1 p 2. Vaidlust pole selle üle, et kostja tema nimele registreeritud kaubamärki „ÖKOSEPT“ kostja poolt toodetud ja turustatud toodet tähistamiseks ei kasuta. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et hagi on esitatud pahatahtlikult eesmärgiga takistada kostjal oma tootega turule tulemast ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus nõustub hagejaga, et ei pea paika KaMS § 52 lg 2 p 1 põhjal tehtud järeldus, et kuna kostja ei ole kaubamärki „ÖKOSEPT“ oma toodete või teenuste suhtes veel kasutanud, siis on hagi esitamine KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel välistatud. Kohus leiab, et KaMS § 52 lg 2 p-ss sätestatud eesmärk on ennekõike määratleda aegumistähtaja kulgema hakkamise alguspunkt, st KaMS § 52 lg 2 p 1 tuleb kaubamärgivaidlustes arutlusele ainult siis, kui on kahtlus selles, et nõue võib olla aegunud. Õiguslikult ei oleks mõistlik eeldada, et selleks, et juhul kui hageja soovib enda väidetavaid varasemaid õiguseid kaitsta, peab ta ootama pärast kaubamärgi „ÖKOSEPT“ kostja nimele registreerimisest teadasaamisest määramata aja kuni kostja

nimetatud kaubamärki oma toodete suhtes kasutama hakkab. Seega on hagejal antud vaidluses õigus tugineda ka KaMS § 10 lg 1 p-le 2. Hageja leiab, et kostja nimele registreeritud kaubamärk „ ÖKOSEPT“ on identne või sarnane hageja üldtuntud kaubamärgiga „ÖKOSEPT+kuju“ ning kaubamärgid omavad õiguskaitset identsete toodete või teenuste liikide suhtes. Kostja nõustub hagejaga, et hageja kaubamärk on äravahetamiseni sarnane kostja kaubamärgi registreeringus nr xxx toodud kaubamärgiga ja et hageja kasutab tähist „ÖKOSEPT+kuju“ kostja kaubamärgi registreeringus nr 54594 toodud kaupade kontekstis. Seega pole vaidlust selle üle, et tegemist on sarnaste kaubamärkidega. Sama kostja ei nõustu hageja väitega, et registreerimata sõnalisel tähisel ÖKOSEPT“ on õiguskaitse, kuna hageja pole tõendanud sõnalise tähise „ÖKOSEPT üldtuntust. KaMS § 10 sätestab kaubamärgi suhtelised õiguskaitset välistav asjaolud. Nimetatud paragrahvi 1. lõike p 2 kohaselt õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Varasem kaubamärk KaMS § 10 lg 1 p 2 mõistes on KaMS § 11 p 1 kohaselt kaubamärk, mis omandas üldtuntuse varem (st enne kui esitati hilisema kaubamärgi registreerimise taotlus). Seega tuleb kohtul käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt tuvastatada, kas hagejale kuulub üldtuntud tähis „ÖKOSEPT+kuju“. Samas tuleb antud asjas üldtuntus tuvastada enne kosta poolt pool kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotluse esitamist, so 09.03.2016. KaMS § 7 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel ning üksnes juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. KaMS § 7 lg 3 pp-de 1 kuni 4 kohaselt kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas kaubamärgi:1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; 2) kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; 3) registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; 4) hinnangulist väärtust. Lg 4 kohaselt üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (jõustus Eesti Vabariigis alates Eesti taasühinemisest konventsiooniga 24.08.1994.a., RT II 1994, 4, 19) artikkel 6bis lg 1 näeb ette, et liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selle riigis üldtuntud või konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Säte laieneb seejuures ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ((TRIPS) RT II 1999, 22, 123) artikli 16 lõike 2 teise lause järgi tuleb kaubamärgi üldtuntuse üle otsustamisel arvesse võtta kaubamärgi tuntust üldsuse seas vastaval alal, kaasa arvatud tuntus selle liikme territooriumil, mis on saavutatud kaubamärgi reklaamimise tulemusena. Vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) liikmesriikide assamblee ühisresolutsioonile nr A/34/13 04.08.1999.a. art 2 lg 1 tuleb arvesse võtta muuhulgas kaubamärgi kasutamise kestust, ulatust ja teisi asjaolusid. Seejuures ei välista isegi andmete puudumine nimetatud asjaolude kohta kaubamärgi üldtuntuks tunnistamist. Ühisresolutsiooni kohaselt peab arvesse võtma mistahes asjaolu, millest võib järeldada kaubamärgi üldtuntust. Vastavalt nimetatud resolutsioonile ei pea kaubamärk olema sõna otseses mõttes üldtuntud, so. tuntud laiale üldsusele, et saada õiguskaitset. Selleks piisab ka kaubamärgi "hästi tuntusest" vastavate kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis, vahendus- või ärisektoris.

Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada tema kaubamärgi „ÖKOSEPT+kuju“ üldtuntust. Kohus põhjendab oma seisukoha alljärgnevalt. Hagiavalduse kohaselt on hageja kasutanud tähist „ÖKOSEPT“ desinfitseeritavate ainete tähistamiseks alates 2013. aastast, mida kinnitab 11.11.2013 Terviseameti poolt hagejale väljastatud biotsiidi registreerimistunnistus. Hageja väidab, et ta on tähist „ÖKOSEPT“ kasutanud desinfektantide tootmisel ja turustamisel juba ligi 5 aastat erinevates Eesti piirkondades -hageja toodete edasimüügiga tegelevad kauplused nii Harjumaal kui Tartumaal, samuti on kodulehekülg www.okocept.com juba alates 2013 aastast hageja nimele registreeritud. Hageja hinnangul on asjakohane avalikkus, kes toodet tarbib suhteliselt kitsas- keskkonnateadlik tarbija ning ettevõte (ÖKOSEPT tooted on müügis muuhulgas Tradehouse kaupluseketis). Kohtule esitatud hageja majandusaasta aruannetest ilmneb järgnev: 2013. majandusaasta aruandes toodud kasumiaruande kohaselt oli Öko-Pharma OÜ "muud äritulud" 216.- eurot ning "müügitulu jaotus tegevusalade lõikes" kohaselt seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmise osas müügitulu 0.- eurot. 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli müügitulu kokku 1884.eurot. 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli müügitulu 52 682 eurot, kuid desinfektsiooni- ja puhastusvahendite müügitulu 2682.- eurot (tlk 35-56). 2016. aasta majandusaasta aruandes kohaselt oli Öko-Pharma OÜ müügitulu 396 507 eurot, kuid aruande Lisa 9 "müügitulu" kohaselt oli Eesti müügitulu suuruseks 4272.- eurot (tlk 142-149). Seega hageja majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli hageja 2014 aasta müügitulu 1884.- eurot, 2015.a desinfektsioon –ja puhastusvahenidte müügitulu oli 2682.- eurot ja 2016. aasta müügitulu Eestis oli 4272.- eurot. Samast tuleb arvestada sellega, et kostja on kaubamärgi registreerimise taotluse esitanud 09.03.2016, mistõttu ei saanud olla selleks ajaks tekkinud kogu hageja 2016.a müügitulu Eestis, vaid see pidi olema märgatavalt väiksem. Kohtu hinnangul hageja müügitulu Eesti turul desinfektsioonivahendite turustamisel aastas summas 2000-4000 eurot näol on tegemist siiski niivõrd marginaalsete müüginumbritega, et tähise üldtuntuks tunnistamiseks sellest kindlasti ei piisa. Hageja on kaubamärgi „ÖKOSEPT“ üldtuntuse tõendamiseks esitanud veebilehe www.okocept.com väidetava külastusstatistika (tlk 173-176). Kui nimetatud kodulehe külastusstatistika kohaselt on nt septembris 2013 külastatud veebilehel 120 korda, jaanuaris 2014 külastatud 463 korda, veebruaris 2015 külastatud 855 korda ja märtsis 2016 külastatud 1800 korda, siis nimetatud veebilehe külastatavus ei tõenda iseeneest kaubamärgi „ÖKOSEPT“ üldtuntust. Nimetatud statistikast ei nähtu, millise kaubamärgiga ja milliste kaupadega seonduvalt väidetavad külastajad veebilehega tutvuda said. Samuti võivad veebilehega tutvuda korduvalt ühed ja samad isikud. Kohus leiab, et kaubamärgi „ÖKOSEPT“ üldtuntust ei tõenda samuti Tradehouse OÜ tellimuskiri, Kaubamaja ostutellimus ja AS Sanoma Baltic arve. Tradehouse 18.11.2014 tellimuskirja kohaselt on tellitud hagejalt kokku 38 ÖKOSEPT desinfitseerimisvahendit (tlk 130). AS Kaubamaja 20.07.2015 arve kohaselt on AS Kaubamaja tellinud hagejalt 75 ühikut desinfitseerimisvahendit Ökosept kokku summas 193,62 eurot (tlk 131). Kohus märgib, et tegemist on ühekordsete tellimustega ja kogus ei ole kuigi suur, mistõttu ei saa järeldada nimetatud tellimustest kaubamärgi ÖKOSEPT üldtuntust. AS Sanoma Baltics arvest nähtuvalt on hageja tellinud oktoobris 2014 kuulutuse Soomes ja põllumajandus.ee lehel (tlk 132). Tegemist on ühekordse reklaami tellimisega. Kohus märgib, et hageja on küll märkinud, et on lisaks AS-lt Sanoma Baltics tellitud reklaamile tellinud paber- ja ka telereklaami ning hageja toodetel on pikaajaline kohalolu erinevates kauplustes ja kauplusekettides, kuid selle kohta ei kohtule ühtegi tõendit esitatud, mistõttu on tegemist hageja paljasõnalise väitega. Hageja on väitnud, et temalt ei saa eeldada kõigi oma klientide, nendele tarnitud kauba koguste ning tarnehindade avaldamist konkurendile (so kostjale), kuna tegemist on hageja ärisaladusega, mis tagab hagejale konkurentsieelise. Kohus iseenesest mõistab hageja muret oma ärisaladuse avaldamise osas, samas kohus märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt hageja peab tõendama oma väiteid st. oma kaubamärgi ÖKOSEPT üldtuntust ning selle tõendamiseks võib osutuda vajalikuks hageja klientide ja tarnitud kaubakoguste avaldamine kohtule. Kui hageja väitel toodet „ÖKOSEPT“ müüakse erinevates

kaupluses nii Harjumaal kui Tartumaal, siis sellise teabe näol ei saa olla tegemist sellise informatsiooniga, mida saaks pidada ärisaladuseks. Kohus märgib, et TsMS § 37 lg 1 p 6 alusel on võimalik taotleda menetluse kinniseks kuulutamiseks ärisaladuse või muu sellesarnase saladuses hoidmiseks. Sellist taotlust hageja ei ole kohtule esitanud. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et tõendamist pole leidnud, et Eesti turul keskkonnateadlike tarbijate ja ettevõtete seas saaks lugeda hageja kaubamärki „ÖKOSEPT+kuju“ üldtuntuks. Seega ei ole leidnud tõendamist, et esineksid kostja kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimisnumbriga xxx KaMS § § 10 lg 1 p 2 tulenevad õiguskaitset välistavad asjaolud. Hageja on seisukohal, et kostja kaubamärgi registreerimine on vastuolus KaMS § 9 lg 1 p 10-ga, mille järgi ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. Hageja leiab, et kostja oli kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise hetkel pahauskne. Hageja väidab, et kostja pahausksus ilmneb eelkõige olukorras, kus kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotlust esitades oli kostja teadlik, et hageja kasutab identset tähist enda toodete eristamiseks turul. KaMS § 9 sätestab tähise absoluutset õiguskaitset välistavad asjaolud, milleks on KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaselt registreerimistaotluse pahauskne esitamine. Kaubamärgiseaduses ega õiguskirjanduses ei ole määratletud, kuidas KaMS § 9 lg 1 p-s 10 nimetatud pahausksuse mõistet sisustada. Samasisuline säte sisaldub aga ka Euroopa Liidu kaubamärgi direktiivi nr (EL) 2017/1001 artiklis 59(1)(b) (varem kehtinud Euroopa Ühenduse direktiivi nr (EL) 207/2009 artiklis 52(1)(b)) Euroopa Liidu kaubamärgi (varasemalt Ühenduse kaubamärk) taotlemisel taotleja pahausksust kui kaubamärgi ainuõiguse tühistamise alust hinnates on Euroopa Kohus rõhutanud, et küsimust, kas menetlusosaline on käitunud kaubamärgi registreerimistaotlust esitades pahauskselt, tuleb hinnata igakülgselt võttes arvesse kõiki konkreetsel juhul asjakohaseid tegureid (Euroopa Kohtu lahend asjas nr C‐529/07, p 37; T-291/09, p 48). Sealjuures on Euroopa Intellektuaalomandi Organisatsiooni (edaspidi EUIPO) koostatud Euroopa Liidu kaubamärkide hindamise juhises kohtupraktikale tuginedes välja toodud kolm peamist asjaolu, mis viitavad taotleja pahausksuse esinemisele kaubamärgitaotluse esitamisel: (i) tähiste identsus või segiajamise tõenäosus; (ii) taotleja teadmine identse või suure segiajamise tõenäosuse tõttu sarnase tähise kasutamisest kellegi teise poolt ning (iii) ebaaus kavatsus taotletava kaubamärgi kasutamise suhtes. Kohus leiab, et muude tõlgendamisjuhiste puudumisel ning Eesti ja Euroopa Liidu kaubamärgiregulatsiooni sarnasust arvestades tuleb käesoleval juhul lähtuda kostja pahausksuse hindamisel viidatud Euroopa Kohtu seisukohtades ning EUIPO juhistes sätestatud kriteeriumitest. Euroopa kohus on asjas nr C-529/07 tehtud otsuses leidnud, et määruse 40/94 art 51 lg 1 p b sõnastusest tuleneb, et pahausksuse esinemise hindamisel on asjakohaseks hetkes aeg, kui huvitatud isik esitas registreerimistaotluse. Seega tuleb kostja pahausksus või selle puudumine kindlaks teha 09.03.2016 seisuga, mil kostja esitas taotluse Patendiametile kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt kasutatav tähis ja kostja kaubamärk on sarnased. Seega tuleb järgnevalt kohtul tuvastada, kas kostja sellest teadis või pidi teadma ja kas kostjal oli tahe hageja tähise kasutust takistada. Hageja väitel pidi kostja olema teadlik, et hageja kasutab tähist ÖKOSEPT oma majandustegevuses seetõttu, et Eestis on biotsiidi tootval ja turustaval ettevõttel kohustus saada biotsiidi tootmiseks ja turustamiseks Terviseametilt registreerimistunnistus. Terviseameti kodulehel on ammendav loetelu nii hageja kui kostja nimele registreeritud biotsiididest. Samuti väidab hageja, et seda, kas biotsiid, mille registreerimist on taotletud, on Terviseameti poolt ka tegelikult registreeritud, saab teada üksnes eelnimetatud registreeritud biotsiidide loetelu avamisel (st ühtegi täiendavat kinnitust biotsiidi registreeringu kohta registreeringu taotlejale esi saadeta). Kohus leiab, et nimetatud hageja väide on vastuolus hageja enda poolt kohtule esitatud tõenditega. Nimelt hageja poolt kohtule esitatud hagejale väljastatud Terviseameti kinnitus biotsiidi registreerimise kohta (tlk 7) lükkab

ümber hageja väite, et selleks, et teada saada, millal taotletud biotsiid müügiloa saab, peab registreeringu taotleja läbi vaatama Terviseameti poolt peetava tabeli biotsiidide müügiloa kohta. Hageja poolt kohtule esitatud tõendist nähtuvalt Terviseamet väljastab biotsiidi registreerimise kohta taotlejale registreerimistunnistuse, seega puudub vajadus isikutel, kes on taotlenud biotsiidi registreerimist, tutvuda Terviseameti kodulehel peetava registreeritud biotsiidide nimekirjaga. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et asjaolu, et nii hageja kui kostja toodavad ja turustavad biotsiide, mis on registreeritud Terviseameti poolt, ei kinnita hageja väidet, et kostja pidi olema saanud teadlikuks, et hageja on registreerinud biotsiidi nimega „ÖKOSEPT“. Hageja väitel pidi kostja olema teadlik, et hageja kasutab tähist ÖKOSEPT oma majandustegevuses ka seetõttu, et 2016 aasta alguses osalesid hageja ja kostja Kaitseväe riigihankel viitenumbriga 168942 ning esitasid konkureerivad pakkumused hanke V osas (tootegrupp desinfektsioonivahendid). Hageja väitel pakkumised avati 10.02.2016, mis on vahetult enne seda, kui on esitatud kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotlus. Hageja leiab, et kostja käitumine viitab sellele, et kostja märkas Öko-Pharma OÜ-d kui konkureerivat pakkujat ning tutvus ka ÖkoPharma OÜ tootevalikuga ning sai teada, et hageja turustab enda tooteid tähisega „ÖKOSEPT“. Nimetatud väite tõendamiseks on hageja esitanud Kaitseväe riigihanke viitenumbriga 168942 pakkumuste avamise protokolli ja pakkujate poolt esitatud pakkumuste dokumendid (tlk 75-128). Kohus leiab, et nimetatud protokolli ja pakkujate poolt esitatud pakkumuste dokumentidega ei ole tõendatud, et kostja teadis hageja poolt veebruaris 2016 kasutusel olnud kaubamärgist „ÖKOSEPT“. Nimelt antud protokollis on küll loetletud 19 pakkuja hulgas nii hageja kui kostja nimed, kuid kordagi ei ole märgitud ühtegi tootenimetust/kaubamärki. Pakkumuste avamise protokollile lisatud pakkujate poolt esitatud pakkumuste dokumentidest nähtuvalt on Öko-Pharma OÜ teinud pakkumuse 86740 hanke osas 5V tootegrupis desinfektsioonivahendid, kuid nimetatud pakkumusest ei nähtu, millise nimetusega desinfektsioonivahendit hageja on hankel osalemisel pakkunud. Kohus ei pea usutavaks hageja väidet, et pärast pakkumuste protokolli avamist kostja hankel osalejana hakkas kontrollima kõigi 19 hankel osalenud äriühingu poolt müüdavatael kaupadel kasutatavaid tähiseid. See kõik on pelgalt hageja tõendamata oletus. Seega ei kinnita kohtu hinnangul asjaolu, et nii hageja kui kostja osalesid Kaitseväe riigihankel viitenumbriga 168942 ning esitasid konkureerivad pakkumused hanke V osas (tootegrupp desinfektsioonivahendid), et kostja sai teada, et hageja kasutab oma kaupade tähistamiseks kaubamärki „ÖKOSEPT“. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud, et kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimistaotlust esitades oli kostja teadlik, et hageja kasutab identset tähist enda toodete eristamiseks turul. Hageja väidab, et kostja pahausksust tõendab asjaolu, et kostja ei tooda ühtegi toodet, mis kannaks tähist „ÖKOSEPT“, seega kostja ei kasuta nimetatud kaubamärki enda toodete ega teenuste eristamiseks turul. Kostja on selgitanud, et kostja on aastaid tegelenud mh desinfektsioonivahendite ning meditsiiniseadmete tootmise ja turustamiseks ning selgitanud ta ei kavatse kaubamärki „ÖKOSEPT“ kasutusele võtta biotsiidi tähistamiseks, vaid meditsiiniseadme tähistamiseks ning kaubamärk „ÖKOSEPT“ töötati välja sellel eesmärgil. Selle väite tõendamiseks on kostja esitanud toote nimetusega XXX xxx uue toote kavandamise tööplaani ning tootekirjelduse (tlk 58-62). Tööplaani kohaselt esimese etapina on kavandatud juunis 2016 osta teenusena sisse toote nime ja kaubamärgi väljatöötamine, seejärel on kavas aprillis 2016 esialgse retseptuuri ja toote karakteristika kinnitamine, augusits 2016 on kavas katsetootmiseks vajaliku tooraine, vajaduselt tooraine näidiste tootmine jne. Toote toomisesse kinnitamine on kavas 2019 aastal. Kui uue toote kavandamise plaanis on märgitud toote nimetusena XXX, siis kohtule esitatud tootekirjeldusetes on märgitud toote tehnoloogilise nimena ÖKOSEPT ja toote koodina XXX. Hageja väitel ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, et just XXX nimetusega toote väljatöötamisel olev meditsiiniseade on välja töötatud eesmärgiga selle toote kaubamärgi ÖKOSEPT all turustamiseks. Kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt võib kostja olla välja töötamas meditsiiniseadet, milline algselt kandis nö tööprojekti all nime XXX xx. Viimane on muutunud hilisema toote

arenduse käigus kaubamärgiks „ÖKOSEPT“. Kohus märgib, et kostjal on ka teisi SEPT lõpuga kaubamärke, nt on registreeritud kostja kaubamärgina VITASEPT reg nr xxx) ja GLOBASEPT (XXX). Seega ei ole selles midagi üllatavat, et kostja soovis registreerida enda nimele veel mõne uue SEPT lõpuga kaubamärgi. Kohus märgib, et kuna tänapäeval on sõna ÖKO väga populaarne, siis on võimalik, et ka teised isikud võivad tulla ideele kasutada oma kaubamärgi sees sõna ÖKO, mistõttu on võimalik, et kostja poolt on juhuslikult välja töötatud hagejaga identne kaubamärk

ÖKOSEPT.

Hageja väidab, et kaubamärgi „ÖKOSEPT“ kasutamise pahausksus väljendub selles, et nimetatud kaubamärgi registreerimise ainus eesmärk oli takistada hagejal tähise „ÖKOSEPT“ kasutamist hageja toodete ja teenuste suhtes. Kohus leiab, et tõendamist oleks leidnud, et kostja oleks registreerinud nimetatud kaubamärgi eesmärgil takistada hagejal kasutada tähist „ÖKOSEPT“ toodete suhtes. Kohus märgib, et selleks, et hagejal oleks ainuõigus kasutada tähist „ÖKOSEPT“ oma toodetel, oleks hageja pidanud hageja nimetatud tähise registreerima Patendiametis enda kaubamärgina. Paraku ei ole hageja ise olnud piisavalt hoolas enda õiguste eest seismisel ja hakkas tegutsema alles pärast seda kui selgus, et kostja on enda kaupade tähistamiseks registreerinud kaubamärgi „ÖKOSEPT“. Asjaolust, et kostja on pärast enda kaubamärgi registreerimist saatnud hagejale kirja, milles kostja lõpetada tema nimele registreeritud kaubamärgi „ÖKOSEPT“ rikkumine, ei saa järeldada, et kostja eesmärk kaubamärgi registreerimisel oleks olnud hagejale kahju tekitada. Kostja on kasutanud kaubamärgi omaniku ainuõigusi ja palunud hagejal nimetatud kaubamärgi kasutamine lõpetada. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab kokkuvõtlikult, et pelgalt asjaolust, et hageja esitas taotluse sellise kaubamärgi registreerimiseks, mis on identne kostja poolt sarnase toote poolt kasutatud tähisega, mida kostja ei olnud oma kaubamärgina registreerinud, ei piisa hageja pahausksuse tuvastamiseks. Taotluse pahauskne esitamine tähendab kohtu hinnangul tegelikku või võimalikku kelmust, tahtlikku eksitamist või kahju tekitatavat eesmärki kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel. Näiteks võib pahauskseks taotluse esitamiseks olla olukord, kus isik soovib ühes Euroopa Ühenduse liikmesriigis endale registreerida kaubamärki, mis on registreeritud teistes riikides teise isiku kaubamärgina, samuti kui isiku soovib endale registreerida tähist, mille näol on tegemist üldtuntud kaubamärgina. Käesoleval juhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt kasutatav tähis „ÖKOSEPT“ ei ole üldtuntud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud kostja poolne pahausksus kaubamärgi ÖKOSEPT registreerimise taotluse esitamisel ja, et esineksid kostja kaubamärgi „ÖKOSEPT“ registreerimisnumbriga xxx KaMS 9 lg 1 p 10 tulenevad õiguskaitset välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.