Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-5276/26
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.02.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2277

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristi Rickberg

Kohtujurist

Kertu Altin

Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-5276

Tsiviilasi

A A hagi G M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja G M vastuhagi A A vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): A A (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kristjan Aava (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): G M (isikukood xxx, elukoht xxx, epost: xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL,

e-post [email protected]).

Resolutsioon

1.Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt: 1.1 G M (isikukood xxx) annab talle kuuluva korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist asukohaga xxx (registriosa nr xxx) üle A Ale (isikukood xxx) ning kostja saab selle eest omandi kaotuse hüvitise, mis vastab 70% korteriomandi müügihinnale, kooskõlas käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-dega 1.10 ja

1.11.1.2 Pooled on seoses kaasomandi lõpetamisega kokku leppinud kostjale kuuluva korteriomandi 1⁄2 osa omandi üleandmises hagejale selliselt, et G M (isikukood xxx) lubab ja A A (isikukood xxx) avaldab soovi kustutada kinnistusraamatu registriosa nr xxx all registreeritud 1⁄2 korteriomandi osa asukohaga xxx (katastritunnus xxx) teises jaos senine omanikukanne G M (isikukood xxx) kohta ning kanda korteriomandi registriossa nr xxx ainuomanikuna sisse A A (isikukood xxx).

Sarnased lahendid

Asjaõigus

1.4.2.Hageja peab korteriomandi müümisel tegutsema aktiivselt, s.t avaldama kuulutusi, võimaldama huvilistel korteriomandiga tutvuda ning andma korteriomandi osas vastuseid päringutele objektiivselt ja operatiivselt. 1.5 Hageja on kohustatud avaldama korteriomandi müügikuulutused vähemalt kinnisvaraportaalides www.kv.ee ning city24.ee ning hoidma neid kuulutusi omal kulul avaldatuna kuni korteriomandi müügilepingu sõlmimiseni, tegelema aktiivselt korteri müügiga (st tutvustama korterit huvilistele, andma neile ammendavat informatsiooni korteri kohta jms), kasutama müügikuulutuses kvaliteetseid pilte. Hagejal on keelatud sõlmida isiklikke kokkuleppeid korteriomandi ostjaga (nt osa rahast maksab ostja hiljem hagejale sularahas jms). 1.6 Kostjal on igal ajal ning ilma ette teatamata õigus kontrollida käesolevas kohtumääruses nimetatud hageja kohustuste täitmist. 1.7 Hageja peab kinnitama kostjale hiljemalt korteriomandi kolmandale isikule võõrandamise hetkel, et ta on täitnud kõik kohustused seoses korteriomandiga seotud laenulepinguga AS-i xxx ees ning antud laenulepinguga seonduvalt ei lasu pooltel täitmata kohustusi. 1.8 A A võib korteriomandi müüa alla käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.4 nimetatud hindade ainult G M kirjaliku nõusoleku alusel. Juhul, kui A A müüb korteri alla käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.4 nimetatud hindade ilma G M kirjaliku nõusolekuta, tuleb A Al hüvitada G Mle vastaval perioodil nimetatud hinna ja tegeliku müügihinna vahe. 1.9 Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.4 ja 1.8 märgitud tingimuste muutmisel või kooskõlastamisel lepivad pooled kokku omavahelise suhtluse kirjalikus vormis ning vastastikused teated edastatakse poolte poolt avaldatud eposti aadressidele. Teade loetakse kättesaaduks viie tööpäeva möödumisel alates edastamisest ning seisukoht lepingulise teate või kooskõlastuse osas tuleb edastada hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates esialgse teate saamisest. Pool vastutab tähtaegsest vastamata jätmisest tingitud kahju eest. 1.10 Korteriomandi müügist saadud tulust tasutakse esimeses järjekorras (st enne kõigi teiste kohustuste täitmist) poolte vahel ühiselt AS-st xxx võetud laen.

1.11 Pärast eelmises punktis nimetatud AS-i xxx ees märgitud kohustuste täitmist maksab hageja kostjale 70% järelejäänud summast ning hagejale jääb 30% järelejäänud summast. 1.12 Kui hageja või kostja ei täida AS-i xxx sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning AS xxx nõuab pooltelt viivist, kahju hüvitamist või ükskõik missugust muud hüvitist, siis lahutatakse antud summad maha poolele väljamaksmisele kuuluvast osast. Korteri müügist saadud tulu tuleb kanda otse kostja arveldusarvele või kostja nimetatud isikule. 1.13 Hageja kohustub tagama, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.8, 1.10 ja 1.11 väljatoodud tingimused on korteriomandi müügilepingu lahutamatuteks tingimusteks. Pooled on kokku leppinud, et korteriomandi müügilepingut ilma nende tingimusteta müüa ei ole võimalik ning antud tingimuse rikkumine on käsitletav olulise lepingurikkumisena. 1.14 Hagejal on õigus kasutada tasuta kuni korteri müügini korterit enda elukohana, kandes ka kõik korteri kasutamisega seotud kulutused, s.h kulutused kommunaalteenustele, korteriühistuga seotud maksed jms. Hageja peab korteriomandit kasutama heaperemehelikult ning tagama korteriomandi seisukorra säilimise kuni korteriomandi müügini, st et korteriomandi igapäevane kasutamine ei kahjustaks korteriomandi seisukorda selliselt, et see halvendaks korteriomandi müügitingimusi või hinda. 1.15 Kui hageja kasutab korteriomandit enda elukohana, kohustub ta tasuma 100% AS-ga xxx sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused kuni ühe aasta jooksul alates kompromisslepingu sõlmimisest või kuni korteriomandi müügilepingu sõlmimiseni sõltuvalt sellest, kumb sündmus juhtub enne. Kui hageja ei ole suutnud korteriomandit ühe aasta jooksul alates selle lepingu sõlmimisest müüa, tasuvad pooled AS-ga xxx sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi võrdses ulatuses ning hagejal on õigus kasutada korteriomandit kuni selle müügini enda elukohana. 1.16 Kui korteri ostja ei ole nõus kandma müügilepingu sõlmimisega seotud notaritasu, tasuvad pooled nende kanda jääva notaritasu osa võrdses ulatuses. Hageja võib nõustuda korteriomandi müügiga nii, et notaritasu jääb täielikult kompromisslepingu poolte kanda vaid juhul, kui hageja kannab ostjale langeva osa notaritasust oma vahendite arvelt. 1.17 Hagejal on keelatud korteriomandit ükskõik missuguse piiratud asjaõigusega koormata, sõlmida korteriomandi suhtes kasutamise lepinguid või anda korteriomandit kolmanda isiku valdusse. Samuti vastutab hageja asja kahjustamisega tingitud kahjude eest ning kohustub asja kasutama heaperemehelikult kooskõlas õigusaktide sätete ja kehtivate eeskirjadega. Hageja ei või anda asja üürile, allüürile või lühiajalisele rendile, samuti anda asja tasuta kasutada kolmandatele isikutele, kes ei ole tema perekonna (leibkonna liikmed) või sugulased. Hageja kohustub tagama, et ta annab korteriomandi valduse korteriomandi ostjale üle tähtaegselt, korteri müümisel müügilepingus sätestatud tingimustel. 1.18 Ühe poole maksete tegemise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib teine pool nõuda viivituses olevalt poolelt viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks on kolmekordne seadusjärgne määr kalendripäevas õigeaegselt tasumata summalt.

6.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on A A hagi G M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja G M vastuhagi A A vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 05.02.2019 esitas kostja lepinguline esindaja kohtule kompromisslepingu, mis on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja lepingulise esindaja poolt. Kompromisslepinguga lepivad pooled kokku kaasomandi lõpetamises, millega kostja annab talle kuuluva korteriomandi 1⁄2 osa üle hagejale ning saab selle eest omandi kaotuse hüvitise, mis vastab 70% korteriomandi müügihinnale, kooskõlas kokkuleppe p-dega 8 ja 9. G M lubab ja A A avaldab soovi kustutada kinnistusraamatu registriosa nr xxx all registreeritud 1⁄2 korteriomandi osa senine omanikukanne G M kohta ning kanda ainuomanikuna sisse A A. Hageja edastab kohtu poolt kinnitatud kompromissmääruse vastava kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Hageja kohustub heas usus, parimaid müügipraktikaid ja -kanaleid kasutades müüma korteriomandi hiljemalt ühe aasta jooksul alates kompromissi jõustumisele järgnevast päevast alghinnaga 70 000 eurot. Kui korteriomandit alghinnaga ei osteta, alandab hageja korterimüügi hinda 01.09.2019 2000 eurot, 01.11.2019 2000 euro võrra eelmisest hinnast ning, kui korteriomandit pole hiljemalt 01.04.2020 66 000 euro eest ostetud, lepivad pooled heas usus kokku korteriomandi hinna alandamise ja müügi täpsemad tingimused, arvestades kinnisvaraturu hetkeolukorda ning turuhindu ning eesmärki realiseerida korter esimesel võimalusel. Hageja kohustub korteriomandi müümisel tegutsema aktiivselt ning avaldama korteriomandi müügikuulutused vähemalt kinnisvaraportaalides www.kv.ee ning city24.ee ning hoidma neid kuulutusi omal kulul avaldatuna kuni korteriomandi müügilepingu sõlmimiseni, tegelema aktiivselt korteri müügiga, kasutama müügikuulutuses kvaliteetseid pilte. Hagejal on keelatud sõlmida isiklikke kokkuleppeid korteriomandi ostjaga (nt osa rahast maksab ostja hiljem hagejale sularahas jms). Kostjal on igal ajal ning ilma ette teatamata õigus kontrollida kompromissilepingus nimetatud hageja kohustuste täitmist.

Hageja peab kinnitama kostjale hiljemalt korteriomandi kolmandale isikule võõrandamise hetkel, et ta on täitnud kõik kohustused seoses korteriomandiga seotud laenulepinguga AS xxx ees ning antud laenulepinguga seonduvalt ei lasu pooltel täitmata kohustusi. A A võib korteriomandi müüa alla kompromissilepingu punktis 2 nimetatud hindade ainult G M kirjaliku nõusoleku alusel. Juhul, kui A A müüb korteri alla kompromissilepingu punktis 2 nimetatud hindade ilma kostja kirjaliku nõusolekuta, tuleb hagejal hüvitada kostjale vastaval perioodil nimetatud hinna ja tegeliku müügihinna vahe. Kompromisslepingu punktides 2 ja 6 märgitud tingimuste muutmisel või kooskõlastamisel lepivad pooled kokku omavahelise suhtluse kirjalikus vormis ning vastastikused teated edastatakse poolte poolt avaldatud e-posti aadressidele. Teade loetakse kättesaaduks viie tööpäeva möödumisel alates edastamisest ning seisukoht lepingulise teate või kooskõlastuse osas tuleb edastada hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates esialgse teate saamisest. Pool vastutab tähtaegsest vastamata jätmisest tingitud kahju eest. Korteriomandi müügist saadud tulust tasutakse esimeses järjekorras poolte vahel ühiselt AS-st xxx võetud laen. Pärast AS-i xxx ees märgitud kohustuste täitmist maksab hageja kostjale 70% järelejäänud summast ning hagejale jääb 30% järelejäänud summast. Kui hageja või kostja ei täida AS-i xxx sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning AS xxx nõuab pooltelt viivist, kahju hüvitamist või ükskõik missugust muud hüvitist, siis lahutatakse antud summad maha poolele väljamaksmisele kuuluvast osast. Korteri müügist saadud tulu tuleb kanda otse kostja arveldusarvele või kostja nimetatud isikule. Hageja kohustub tagama, et kompromisspunktides 6, 8 ja 9 väljatoodud tingimused on korteriomandi müügilepingu lahutamatuteks tingimusteks. Pooled on kokku leppinud, et korteriomandi müügilepingut ilma nende tingimusteta müüa ei ole võimalik ning antud tingimuse rikkumine on käsitletav olulise lepingurikkumisena. Hagejal on õigus kasutada tasuta kuni korteri müügini korterit enda elukohana, kandes ka kõik korteri kasutamisega seotud kulutused. Hageja peab korteriomandit kasutama heaperemehelikult ning tagama korteriomandi seisukorra säilimise kuni korteriomandi müügini. Kui hageja kasutab korteriomandit enda elukohana, kohustub ta tasuma 100% AS-ga xxx sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused kuni ühe aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest või kuni korteriomandi müügilepingu sõlmimiseni sõltuvalt sellest, kumb sündmus juhtub enne. Kui hageja ei ole suutnud korteriomandit ühe aasta jooksul alates selle lepingu sõlmimisest müüa, tasuvad pooled AS-ga xxx sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi võrdses ulatuses ning hagejal on õigus kasutada korteriomandit kuni selle müügini enda elukohana. Kui korteri ostja ei ole nõus kandma müügilepingu sõlmimisega seotud notaritasu, tasuvad pooled nende kanda jääva notaritasu osa võrdses ulatuses. Hageja võib nõustuda korteriomandi müügiga nii, et notaritasu jääb täielikult lepingu poolte kanda vaid juhul, kui hageja kannab ostjale langeva osa notaritasust oma vahendite arvelt. Hagejal on keelatud korteriomandit ükskõik missuguse piiratud asjaõigusega koormata, sõlmida korteriomandi suhtes kasutamise lepinguid või anda korteriomandit kolmanda isiku valdusse. Samuti vastutab hageja asja kahjustamisega tingitud kahjude eest ning kohustub asja kasutama heaperemehelikult kooskõlas õigusaktide sätete ja kehtivate eeskirjadega. Hageja ei või anda asja üürile, allüürile või lühiajalisele rendile, samuti anda asja tasuta kasutada kolmandatele isikutele, kes ei ole tema perekonna (leibkonna liikmed) või sugulased. Hageja

kohustub tagama, et ta annab korteriomandi valduse korteriomandi ostjale üle tähtaegselt, korteri müümisel müügilepingus sätestatud tingimustel. Ühe poole maksete tegemise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib teine pool nõuda viivituses olevalt poolelt viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks on kolmekordne seadusjärgne määr kalendripäevas õigeaegselt tasumata summalt. Lepingus sätestatud mitterahalise kohustuse rikkumisel kohustub lepingut rikkunud pool maksma kahjustatud poolele iga rikkumise korral leppetrahvi 5000 eurot. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et neil puuduvad üksteise suhtes, mistahes nõuded, mida käesolevas kokkuleppes ei ole käsitletud. Pooled paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevale. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja kinnitamise ning tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja kostja pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooltevaheline kompromissleping on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja lepingulise esindaja poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromisslepingus märgitu kohaselt teada. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt asjaolust, et pooled on sõlminud kompromissi ja paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Võttes arvesse, et pooled on lühendanud edasikaebetähtaega 3 päevani, on käesolev kohtumäärus edasikaevatav 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja pool kostja poolt vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna pooled sõlmisid kompromissi.