Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud Einar Hamahorovi kanda.
5.Mõista Einar Hamahorovilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 295 eurot.
6.Mõista Einar Hamahorovilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.OÜ Aktiva Finants esitas 16. jaanuaril 2018. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Einar Hamahorovilt võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna Einar Hamahorovile ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 26. aprilli 2018. a määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14. mail 2018 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 789,61 eurot, intressi 106,93 eurot, viivise 251,83 eurot ning alates
15.maist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivise põhivõlalt 789,61 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi kohaselt sõlmisid Placet Grupp OÜ ja kostja XX.XX.XXXX. a laenulepingu nr XXX. Placet Grupp OÜ andis kostjale laenulepingu alusel laenu 1250 eurot. Kostja tasus täielikult laenulepingu järgsed osamaksed ajavahemiku
30.novembrist 2016 kuni 29. maini 2017 eest. Kostja jättis osaliselt maksmata 28. juuni 2017. a osamakse ja täielikult kaks järgmist osamakset. Placet Grupp OÜ ütles sellest tulenevalt laenulepingu alates 12. septembrist 2017 üles. Placet Grupp OÜ loovutas 9. oktoobril 2017. a oma nõude hagejale. Kostja on hagejale tasunud pärast seda 238 eurot, millest hageja on arvestanud 40 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 198 eurot laenu põhiosa katteks.
3.Kostja esitas vastuse hagile, milles märkis, et ta ei ole nõus hageja nõutud intressi ja viivisega ning hageja õigusabikulude väljamõistmisega. Kostja soovis põhivõlga ja viivist tasuda maksegraafiku alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kostja seisukohtadest võib järeldada, et kostja ei vaidle vastu asjaolule, et tema ja Placet Grupp OÜ sõlmisid laenulepingu. Kohtu hinnangul on tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. Placet Grupp OÜ andis kostjale lepingu alusel laenu 1250 eurot (tl-d 29 – 31). Kostja ei ole laenu saamise kohta vastuväiteid esitanud. Kostja soovist tasuda põhivõlga maksegraafiku alusel järeldub, et kostja on laenulepingu sõlminud ja laenusumma saanud.
5.Kostja kohustus lepingu kohaselt tagastama laenusumma ja tasuma intresse lepingus märgitud maksegraafikus sätestatud tähtaegadel. Hagi kohaselt on kostja tasunud maksegraafikujärgsetest maksetest 30. novembri 2016. a kuni 29. mai 2017. a osamaksed. Kostjal on osaliselt tasumata 28. juuni 2017. a osamakse. Kostjal on täielikult tasumata 28. juuli 2017. a ja 27. augusti 2017. a osamaksed. Kostja ei ole nimetatud osamaksete maksmata jätmise
osas vastuväiteid esitanud ega välja toonud, et ta oleks laenuandjale või hagejale tasunud hagis väljatoodust suuremaid summasid. Kostja on seega rikkunud laenu ja intresside tasumise kohustust.
6.Placet Grupp OÜ on saatnud kostjale 28. augustil 2017. a teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Placet Grupp OÜ on teates andnud kostjale kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja osamaksete tasumiseks, so kuni 11. septembrini 2017. Placet Grupp OÜ on teates märkinud, et kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, loetakse leping lõppenuks alates 12. septembrist 2017 (tl 37). Placet Grupp OÜ on seega öelnud kostjaga sõlmitud laenulepingu VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud korda järgides 12. septembril 2017. a üles. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta oli võlgu kolme järjestikkuse osamakse tasumisega, on täidetud nii ülesütlemise vorminõuded kui ka materiaalõiguslikud eeldused, mistõttu laenulepingu ülesütlemine on kehtiv.
7.Ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Samas kuni lepingu ülesütlemiseni lepingu alusel tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. See tähendab, et kostjal on lepingu alusel kohustus tasuda kuni lepingu ülesütlemiseni lepingujärgseid osamakseid, sh maksta intressi. Kostjal on seega kohustus tasuda 28. juuni 2017. a osamakse tasumata osa ning 28. juuli 2017. a ja 27. augusti 2017. a osamaksed, so laenu põhiosana 87,73 (43,09 + 44,64) eurot ja intressina 106,93 (37,16 + 35,66 + 34,11) eurot. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled VÕS § 195 lg 5 järgi tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kostjal tuleb lepingu ülesütlemise tõttu VÕS § 416 lg 3 järgi tagastada alates 12. septembrist 2017. a tasumisele kuuluv laenu põhiosa, so 899,88 eurot.
8.Nõude loovutamise teatise kohaselt on Placet Grupp OÜ 9. oktoobril 2017. a loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja võib VÕS § 170 ja § 164 lg 2 alusel seega nõuda Placet Grupp OÜ asemel lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
9.Hagiavalduse kohaselt on kostja pärast lepingu ülesütlemist tasunud 238 eurot. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks rohkem maksnud. Hageja on arvestanud makstud summast 40 eurot võla sissenõudmise kulude katteks ja 198 eurot põhivõla katteks. Hageja on saatnud kostjale 18. septembril 2017. a, 1. novembril 2017. a ja 27. novembril 2017. a (tl 38 – 41) teatise võla tasumise kohta. Hageja poolt 18. septembril 2017. a saadetud teatis sisaldab maksegraafikut võla tasumise ajatamise kohta. Samas ei nähtu 18. septembri 2017. a teatisest ega ka poolte menetluses esitatud väidetest, et kostja oleks olnud maksegraafiku sõlmimisega nõus ning et pooled oleksid sõlminud võla tasumise osas kokkuleppe. Hageja poolt 18. septembril 2017. a edastatud teatist ei saa seetõttu pidada võla tasumise kohta sõlmitud kokkuleppeks, vaid üksnes võla sissenõudmiseks kostjale edastatud teatiseks. Arvestades, et hageja nõue jääb vahemikku 500 kuni 1000 eurot, võib hageja VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda kostjalt kolme kirja saatmise eest kokku 30 eurot. Hageja on hagiavalduse kohaselt teinud võla sissenõudmiseks lisaks kirjade saatmisele järgmised toimingud: nõude andmete töötlemine ja kontrollimine, kontaktandmete otsimine, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni, e-maili teel ning võlanõude avaldamine. Kostja ei ole nimetatud toimingute osas vastuväiteid esitanud. Hageja võib VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda kostjalt nendele toimingutele tehtud kulude hüvitamist kokku summas 10 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seega põhjendatud summas 40 eurot. Kuna hageja võla sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud, võis hageja VÕS § 415 lg 2 järgi arvestada kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud 238 eurost 40 eurot võla sissenõudmiskulu katteks ja 198 eurot põhivõla katteks.
10.Hageja võib VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt laenu põhisumma tasumist summas 789,61 [(87,73 + 899,88) – 198)] eurot ja intressi tasumist summas 106,93 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
11.Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu
14.jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Lepingust tulenev intressimäär on 43,33% aastas. Hageja võib seega VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi nõuda lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt viivist määras 43,33% aastas. Hageja saab nõuda kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 13. septembrist 2017, kuni põhivõla katteks esimese makse tegemiseni, so 19. septembrini 2017, summas 8,21 (987,61 * 43,33* 7/365 / 100) eurot. Hageja saab nõuda kostjalt viivist alates 20. septembrini 2017 kuni põhivõla katteks teise makse tegemiseni, so 10. jaanuarini 2018, summas 127,39 (949,61 * 43,33 * 113/365 / 100) eurot. Hageja nõuda kostjalt viivist alates 11. jaanuarist 2018 kuni 14. maini 2018, summas 116,23 (789,61 * 43,33 * 124/365 / 100) eurot. Hageja võib seega nõuda kostjalt viivist kokku 251,83 eurot. Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja VÕS § 113 lg 1 järgi lisaks nõuda kostjat viivist alates hagi esitamisest, so 15. maist 2018, kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja viivise nõue tuleb seega samuti rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
13.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 950 eurot, kokku 1150 eurot.
14.Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. See on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega. Hageja ei ole pärast hagiavalduse esitamist täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja esindajakulud hõlmavad seega kuni hagiavalduse esitamiseni tehtud toiminguid. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja esindajakulu vajalik ja põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega 295 (200 + 95) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 295 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/
Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.