lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-15315/9

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-15315/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1187
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 430 lg 2, 8, 9KompromissTsMS § 150 lg 2, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-15315

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand

Määruse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2019.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15315

Tsiviilasi

A A hagi R M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A A (isikukood xxx, elukoht xxx)

kinnitamine

ja

tsiviilasjas

menetluse

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan A (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja: R M (isikukood xxx, xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja A A ja kostja R M vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:
1.1.Poolte kaasomandis on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud korteriomand numbriga x, asukohaga x, mille kohta peetava kinnistusraamatu II jakku on kaasomanikena sisse kantud A A, kellele kuulub korteriomandi eriomandist 690/1000 suurune kaasomandi osa ning R M, kellele kuulub korteriomandi eriomandist 310/1000 suurune kaasomandi osa.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.2.Kostja annab hagejale tagasivõtmatu volituse müüa kaasomandis olev korteriomand tervikvarana, seejuures volitab R M A At esindama ennast korteriomandi registriosa numbriga x notariaalses müügitehingus käesolevas kompromissis toodud tingimustel.
1.3.Pooled on seoses kaasomandi lõpetamisega kokku leppinud, et kostja vabastab

2-18-15315 ning annab hagejale üle temale kuuluva kaasomandi osa valduse hiljemalt 01.08.2019.a. Kaasomandi osa vabastamine ning valduse üleandmine on kantud eesmärgist müüa kaasomandis olev korteriomand tervikvarana.

1.4.Pooled lepivad kokku, et hageja korraldab kaasomandis oleva korteriomandi müügi.
1.5.Hageja kohustub alates 01.08.2019.a heas usus, parimaid müügipraktikaid jakanaleid kasutades müüma korteriomandi alljärgnevatel tingimustel:
1.5.1.Alghind 92 400 eurot, s.o 1500 eurot ühe ruutmeetri kohta. Kui korteriomandit alghinnaga ei osteta, alandab hageja korteri müügihinda järgnevalt: - 01.11.2019.a alandatakse müügihinna pakkumist 100 eurot ühe ruutmeetri kohta, ehk kogu korteriomandi pakkumishinnaks kujuneb 86 240 eurot. - 01.02.2020.a alandatakse müügihinda 100 euro võrra eelmisest hinnast ruutmeetri kohta ning edasi on õigus müügihinda langetada iga kolme kuu tagant 100 euro võrra, eelmisest ruutmeetri hinnast, kuid mitte madalamaks kui 1100,65 euroni ruutmeetri kohta. Eeltoodu tähendab, et terve korteriomandi minimaalne hind on 67 800 eurot. - Kui korteriomandit pole hiljemalt 01.11.2020.a 67 800 euro eest ostetud, lepivad pooled heas usus kokku korteriomandi hinna alandamise ja müügi täpsemad tingimused (tegemist on võlaõigusseaduse § 26 lg 1 tähenduses lahtise tingimusega).
1.5.2.Hageja on kohustatud avaldama korteriomandi müügikuulutused vähemalt kinnisvaraportaalides www.kv.ee ning city24.ee ja hoidma neid kuulutusi omal kulul avaldatuna kuni korteriomandi müügilepingu sõlmimiseni;
1.5.3.Hageja on kohustatud tegelema aktiivselt korteri müügiga (st tutvustama huvilistele, andma neile ammendavat informatsiooni korteri kohta jms).
1.5.4.Hageja on kohustatud kasutama müügikuulutuses kvaliteetseid pilte.
1.6.Korteriomandi müügist saadud tulem jagatakse vastavalt kinnistusraamatusse kantud kaasomandi suurusele, s.o A Ale kuulub müügihinnast 690/1000 ning R Mle 310/1000.
1.7.Kostjale väljamaksmisele kuuluv, korteri müügist saadud tulu tuleb kanda otse kostja arveldusarvele või hoiustada korteriomandi müügitehingut tõestanud notari ametialasel deposiidikontol, seejuures hoiustamisega seotud kulud kantakse kostjale väljamaksmisele kuuluvate vahendite arvelt.
1.8.Kui korteri ostja ei ole nõus kandma müügilepingu sõlmimisega seotud notaritasu, tasuvad pooled nende kanda vääva notari tasu võrdses ulatuses.
1.9.Hagejal on keelatud korteriomandit ükskõik missuguse piiratud asjaõigusega koormata, sõlmida korteriomandi suhtes kasutamise lepinguid või anda korteriomandit kolmanda isiku valdusesse. Hageja peab kasutama korteriomandit heaperemehelikult.
1.10.Kui kostja rikub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.3 sätestatud kohustust kaasomandi osa vabastamise ning valduse üleandmise osas, on hagejal õigus pöörduda käesoleva kompromissi alusel kohtutäituri poole kostjale kuuluva kaasomandi osa valduse sundvabastamiseks. Sellisel juhul kantakse kõik

2-18-15315 sundvabastamisega ning kostjale kuuluvate asjade hoiustamisega seotud kulutused korteriomandi müügi järel kostjale väljamaksmisele kuuluvate vahendite arvelt. Eeltoodu tähendab, et käesolevas tsiviilasjas kompromissi kinnitamise määrus on täitedokumendiks R M omandis oleva kinnisasja kaasomandi osa valdusest väljanõudmiseks.

1.11.Pooled on kokku leppinud, et kompromiss jõustub selle allkirjastamisel poolte poolt.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-15315.
3.Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on A A hagi R M vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. 11.02.2019.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

menetlust

lõpetav

määrus

on

täitedokument

2-18-15315 Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus lühendab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega kolme päevani (TsMS § 661 lg 4).

2.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus tagastab hagejale määruse jõustumisel hagilt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja