2.Tuvastada MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts 09.06.2018. a volinike/üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati kinnitada MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts juhatuse otsus M Ke väljaarvamise seltsi liikmetest väljaarvamise kohta, tühisus.
1.Poolte menetluskulud jätta kostja MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts kanda.
2.Välja mõista MTÜ-lt Ida-Viru Jahimeeste Selts M Ke kasuks menetluskulude katteks 1 604 (üks tuhat kuussada neli) eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS
1.Alates 2010. aastast oli M K (edaspidi ka MK või Hageja) MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts (edaspidi ka IVJS või Kostja) liige.
2.MK arvati IVJS juhatuse 10.09.2014. a protokollilise otsusega jahimeeste seltsist välja IVJS põhikirja punkti 4.11.4 alusel – seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu. Protokolli kohaselt heideti MK-le ette ebaväärikat käitumist Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) kokkutulekul Toosikannus 11-13.07.2014. a.
3.MK esitas 12.10.2014. a IVJS juhatusele MTÜS § 16 lg 4 alusel taotluse väljaarvamise otsustamiseks kokku kutsuda IVJS üldkoosolek. Kostja ei reageerinud hageja taotlusele.
4.2015. aasta maikuus pöördus MK uuesti kostja juhatuse poole taotlusega otsustada tema väljaarvamise küsimus üldkoosolekul. Kostja saatis hagejale 11.05.2015. a üldkoosoleku kutse.
5.Koosolek toimus 16.05.2015. a. Kostja üldkoosoleku 16.05.2015. a otsusega arvati MK IVJS-st välja ebaväärika käitumise ja seltsi maine rikkumise tõttu.
6.MK esitas Viru Maakohtule hagi IVJS vastu kostja 16.05.2015. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes, alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes.
7.Viru Maakohtu 12.02.2016. a kohtuotsusega MK hagi rahuldati ning tuvastati IVJS 16.05.2015. a volinike/üldkoosoleku otsuse, millega MK arvati välja Jahimeeste Seltsi liikmete hulgast, tühisus. MK nõue IVJS 10.09.2014. a otsuse tühisuse/kehtetuse tuvastamiseks jäeti läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti IVJS kanda ning MK kasuks mõisteti välja menetluskulud 2 611,67 eurot ja viivis menetluskuludelt. Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017. a kohtuotsusega jäeti maakohtu 12.02.2016. a otsus muutmata ja IVJS apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäeti IVJS kanda ning MK kasuks mõisteti välja menetluskulude katteks 400 eurot ning lisanduv viivis (tsiviilasi nr 2-15-11041).
8.IVJS volinike üldkoosolek otsustas 09.06.2018. a kinnitada IVJS juhatuse otsuse MK seltsist väljaarvamise kohta. Üldkoosoleku päevakorra punktis 4 (MTÜ Ida-Viru JMS 16.05.2015 volinike/üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 arutelu) pani koosoleku juhataja A S hääletusele, kas üldkoosolek kinnitab juhatuse otsust MK IVJS-st välja arvata. Poolt oli 248 häält. Juhatuse otsus on pädev (*kohus tsiteerib siinjuures üldkoosoleku protokolli (tl 32-38).
9.MK esitas 07.09.2018. a kohtule hagi IVJS vastu ning taotleb, et kohus tuvastaks IVJS 09.06.2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse punkti 4, millega otsustati kinnitada IVJS juhatuse otsus MK väljaarvamise kohta, tühisus või alternatiivselt, tunnistada otsus kehtetuks. MK taotles hagi tagamist ning hagi tagamise korras taastada MK liikmelisus IVJS-is kuni jõustunud kohtulahendi saavutamiseni kohtuasjas.
10.Hagiavalduse kohaselt MK on seisukohal, et IVJS volinike üldkoosoleku 09.06.2018. a otsus, millega on kinnitatud juhatuse otsus hageja väljaarvamise kohta, on tühine tulenevalt asjaolust, et hagejat ei ole koosoleku kutsutud. Samuti on üldkoosoleku otsus alternatiivselt kehtetuks tunnistatav, kuivõrd sellega ei ole otsustatud hageja väljaarvamist, vaid lihtsalt juhatuse otsuse kinnitamine. Selliselt on otsus seadusega vastuolus.
11.Hageja on seisukohal, et IVJS 09.06.2018. a otsuse vastuvõtmisel on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna hageja oleks samuti pidanud MTÜ liikmena olema koosolekule kutsutud ja talle päevakord teatavaks tehtud (mittetutulendusühingute seadus (MTÜS) § 29` lg 1).
12.IVJS põhikirja punkti 6.11 kohaselt tuleb üldkoosoleku toimumisest kirjalikult ette teatada vähemalt 14 päeva Ee koosoleku toimumist, kusjuures koosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimu-mise koht, aeg ning selle päevakord.
13.Vastavalt MTÜS § 16 lg 4, kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Hageja mõistab seda olukorda selliselt, et senikaua, kui üldkoosolek ei ole oma otsust hageja väljaarvamise kohta teinud, on hageja täieõiguslik MTÜ liige ja MTÜ peab sellega arvestama, st. saatma hagejale kutseid ja võimaldama tal muud moodi liikmeõigust teostada.
14.Tartu Ringkonnakohus on samuti väljendanud, et üldkoosoleku poole pöördumise võimalus on alternatiivne ja vabatahtlik vaidluse lahendamise võimalus, tegemist ei ole kohustusliku
kohtueelse vaidluse lahendamise korraga. Käesoleval juhul pöördus hageja üldkoosoleku poole, üldkoosolek arutas asja, kuid üldkoosoleku otsus on tühine formaalsete nõuete rikkumise tõttu, seega asjas puudub kehtiv üldkoosoleku seisukoht.
15.Kostja kutsus hageja 16.05.2015. a toimunud üldkoosolekule, kus esimest korda arutati hageja väljaarvamist, kuid millegipärast ei ole hagejat kutsutud enam 09.06.2018. a. koosolekule, kus on arutatud sama küsimust.
16.Hageja on seisukohal, et juhul, kui maakohus leiab, et kostja 09.06.2018. a koosoleku otsus tema väljaarvamise kohta ei ole tühine, siis palub hageja see otsus kehtetuks tunnistada.
17.MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.
18.Hageja viitab MTÜS § 16 lg 4, mille järgi, kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Eelnev tähendab, et üldkoosolek peab otsustama, kas esinevad alused liikme väljaarvamiseks põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras (MTÜS § 16 lg 1). Kostja põhikirja punktis 4.11 on sätestatud alused liikme väljaarvamiseks (maine kahjustamine, süüline tegevus ja kahju tekitamine jm.).
19.Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendis on põhjendatud, et üldkoosolekul puudub pädevus omal algatusel juhatuse otsust kinnitada, kuid liikmel on õigus juhatuse otsust vaidlustada nii kohtus kui MTÜS § 16 lg 4 järgi avalduse esitamisega üldkoosolekule (rinngkonnakohtu otsuse punkt 9).
20.Samas on kostja 09.06.2018. a koosoleku protokolli punktis 4 just nimelt kinnitanud IVJS juhatuse otsuse hageja väljaarvamisest IVJS-st. See on tegevus, mille kohta ringkonnakohus on spetsiaalselt öelnud, et üldkoosolekul ei ole selleks pädevust. Järelikult on vaidlustatav üldkoosoleku otsus õigusvastane ja kehtetuks tunnistatav.
21.IVJS koosolek oleks pidanud esile tooma, millisel põhikirjas sätestatud alusel soovitakse hagejat IVJS-st välja arvata IVJS 09.06.2018. a üldkoosoleku otsusest puudu. Hageja ei saa kostja koosoleku otsuses aru, mis on tinginud tema väljaarvamise.
22.Viru Maakohtu 13.09.2018. a määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning hagi tagamise korras taastati MK liikmelisus IVJS-is kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
KOSTJA VASTUS
23.Kirjalikus vastuses hagile (tl 71-76) kostja hagi ei tunnista.
24.Kostja esitas alljärgnevad vastuväited hagile.
25.02.05.2014. a kella 12.00 paiku ilmus hageja IVJS ruumidesse (xxx) ja nõudis IVJS-lt juhatuse koosolekute protokollide ärakirju (koopiaid) viimase viie aasta kohta. Kohalolnud juhatuse liige R A keeldus protokollide koopiaid väljastamast, selgitades, et protokollidega saab tutvuda kohapeal. Sellise vastuse peale MK ägestus ja solvas 72-aastast R A, sõimates teda muu hulgas rotiks ja salakütiks. Olukorra tunnistajaks olid E M (IVJS juhatuse esimees) ning T V (raamatupidaja). R A, kes on terve elu olnud eeskujulik jahimees, oli MK käitumise peale väga löödud. Veelgi enam, juhtunu mõjus halvasti ka tema tervisele.
26.Vaid mõned kuud hiljem, 2014. aasta juulis toimus Raplamaal Eesti Jahimeeste Seltsi 34. kokkutulek, kus MK jätkas R A suhtes ründava ning ebaväärika käitumisega. 17.07.2014. a esitasid K T ja R A IVJS juhatusele avalduse, mille kohaselt ründas MK 12.07.2014. a õhtul laagris jahimehi (sh R. A ja K. Tit) ebatsensuursete sõnadega ning nõudis taaskord R. A protokolle. Teiste jahimeeste püüded teda rahustada ebaõnnestusid. Vastupidi, selle peale muutus MK veelgi agressiivsemaks ja viskas jahimehi tomatitega. Olukord lahenes tänu kahele naisterahvale ja hageja viidi kainenema. Avaldajad palusid IVJS juhatusel olukorda arutada ja võtta tarvitusele meetmed MK korralekutsumiseks.
27.15.08.2014. a kirjutasid Ü N ja R A Kiviõli jahtkonnast juhtunu kohta IVJS juhatusele seletuskirja. Nad kinnitasid K. Ti ja R. A poolt avaldatut ning lisasid, et MK karjus: „Küll sina T saad ka oma keretäie“. Seletuskirjale allakirjutanud rõhutasid, et Kiviõli jahtkonna liikmed ei kiida sellist käitumist heaks, eriti veel vabariiklikul jahimeeste kokkutulekul.
28.10.09.2014. a arutas juhatus MK-ga seotud küsimusi, märkides, et IVJS-le „on laekunud järjekordne seletuskiri jahimees MK ebaväärika käitumise kohta“. Pärast pikka arutelu otsustas juhatus arvata MK IVJS-st välja põhikirja punkti 4.11.4 alusel seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu.
29.Seejärel taotles MK väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. 16.05.2015. a otsustas IVJS üldkoosolek arvata MK välja IVJS nimekirjast. Väljaarvamise põhjuseks oli MK ebaväärikas käitumine ja maine rikkumine 2014. aastal toimunud Eesti Jahimeeste Seltsi kokkutulekul.
30.Tartu Ringkonnakohus jättis oma 20.03.2017. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Samas selgitas ringkonnakohus, et „ebaõige on maakohtu seisukoht, et üldkoosoleku otsuse tühisus tõi kaasa ka juhatuse otsuse tühisuse. [...] Üldkoosoleku tühisus ei too kaasa juhatuse kui liikme väljaarvamiseks pädeva organi otsuse tühisust“. Ringkonnakohus selgitas, et MK-l on MTÜ S § 16 lg 4 kohaselt jätkuvalt õigus nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
31.IVJS 09.06.2018. a üldkoosolekul selgitati, et kuna 16.05.2015. a otsus MK väljaarvamise kohta oli tühine, siis on vaja see punkt uuesti hääletada. IVJS üldkoosolek võttis vastu otsuse nr 4, millega kinnitati juhatuse otsus MK IVJS-st välja arvata: „Juhatuse otsus on pädev“. Seega on üldkoosolek arutanud hageja seltsist väljaarvamisega seotud asjaolusid, juhatuse kaalutlusi tema väljaarvamisel ning otsustanud nõustuda juhatuse otsustusega. Üldkoosoleku tahe on selge.
32.Hageja on tuginenud MTÜS § 241 lg 1, mille kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hageja väitel oleks hageja pidanud olema MTÜ liikmena koosolekule kutsutud ja talle päevakord teatavaks tehtud. Kostja sellega ei nõustu.
33.Hageja tõlgendus MTÜS § 16 lg 4 osas ei ole õige. Viidatud säte näeb ette, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Hageja on seda sätet tõlgendanud selliselt, et kuni üldkoosoleku poolt vastava otsustuse tegemiseni, tuleb väljaarvatud liiget kohelda täieõigusliku liikmena. Selline tõlgendus on vastuolus IVJS põhikirja ning Riigikohtu praktikaga.
34.Pole vaidlust, et juhatus otsustas hageja IVJS-st väljaarvamise 10.09.2014. a. Seejärel otsustas IVJS üldkoosolek hageja taotlusel tema väljaarvamise oma 16.05.2015. a üldkoosolekul. Hageja hagiavalduse alusel tühistas maakohus kvoorumi puudumise tõttu oma 12.02.2016. a otsusega üldkoosoleku otsuse. Ringkonnakohus selgitas, et MK-l on MTÜ S § 16 lg 4 kohaselt jätkuvalt õigus nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
35.Olukorras, kus juhatus on selgelt otsustanud MK IVJS-st väljaarvamise ning kohtud on kinnitanud, et vastav otsus on kehtiv, ei olnud IVJS-il alust käsitleda hagejat seltsi liikmena. IVJS põhikirja punkti 5.5 kohaselt lõpevad seltsi liikmelisusest tulenevad varalised ja mittevaralised õigused alates päevast, mil seltsi liige loetakse seltsist välja arvatuks. Üldkoosolekul osalemise õigus on seltsi liikme mittevaraline õigus. Kuna hageja arvati seltsist välja juhatuse 10.09.2014. a otsusega, lõppesid sellest päevast ka tema liikmeõigused. See tähendab ühtlasi seda, et IVJS ei olnud kohustatud kutsuma hagejat seltsi 19.06.2018. a üldkoosolekule.
36.Eeltoodud tõlgendust kinnitab ka Riigikohtu 03.06.2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03 (punktis 25), kus kõrgeim kohus kinnitas analoogses asjas, et liikmelisus lõppes alates juhatuse otsuse vastuvõtmisest hageja väljaarvamise kohta. Kohus selgitas, et üldkoosolekule kaebamise õigus on ühistu endise liikme õigus nõuda oma liikmeõiguste taastamist, kuid väljaarvatud liikmel ei ole Ee oma liikmelisuse taastamist või väljaarvamise otsuse tühistamist õigust osaleda ühistu tegevuses liikmena, tal ei ole liikmeõigusi ja ta ei pea täitma liikmekohustusi.
37.Ka hageja ise on mõistnud (vähemalt alates tsiviilasjas nr 2-15-11041 tehtud otsustest) olukorda selliselt, et pärast juhatuse 09.06.2014. a otsust ta IVJS liige ei ole. Vastasel korral ei oleks hageja soovinud hagi tagamise korras „oma liikmelisuse taastamist MTÜ-s käesoleva kohtuvaidluse ajaks“. Hageja ei ole tasunud vahepealsel ajal (s.o alates 20.03.2017. a ehk hetkest, mil ringkonnakohus selgitas, et juhatuse otsus väljaarvamise kohta on kehtiv) liikmemaksu. Hageja ei ole vaidlustanud ka seda, et teda ei kutsutud 2017. a suvel toimunud IVJS üldkoosolekule. Ka kostja ei ole hagejalt liikmemaksu nõudnud.
38.Hageja ei ole väitnud, et kokkukutsumise korda oleks rikutud teiste IVJS liikmete suhtes. Seega oli üldkoosolek kokku kutsutud nõuetekohaselt.
39.Üldkoosolek arutas MK väljaarvamise küsimust ning selle faktilist ja õiguslikku alust ning nõustus täielikult juhatuse põhjenduste ja otsusega. Seega otsustas üldkoosolek hageja seltsist välja arvata. Otsus on õiguspärane.
40.Veelgi enam, antud juhul ei oleks hageja osalemine üldkoosolekul tema väljaarvamise otsust muutnud. IVJS põhikirja punkti 6.17.4 kohaselt ei saa seltsi liige osa võtta hääletamisest tema seltsist väljaarvamisel. Seega, isegi kui hageja oleks olnud seltsi liige ning oleks üldkoosolekul osalenud, ei oleks see kuidagi üldkoosoleku otsust saanud muuta. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03 (punktis 26) leidnud, et väljaarvamise arutamisel viibimise õigus ei annaks väljaarvatud liikmele midagi olulist.
41.IVJS põhikirja punkti 6.25 kohaselt võib seltsi liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. Antud juhul puuduvad alused üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Otsus ei ole vastuolus ei seaduse ega IVJS põhikirjaga.
42.Hageja on kehtetuse alusena viidanud MTÜ S § 16 lg 4, mille kohaselt peab üldkoosolek avalduse alusel otsustama väljaarvamise. Hageja ekslikul väitel ei ole üldkoosolek seda teinud, kuna otsus on sõnastatud selliselt, et sellega kinnitati juhatuse otsust: „Juhatuse otsus on pädev“.
43.Hageja väited on põhjendamatult formalistlikud ja vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜ S § 32, § 138 ning VÕS § 6). Pole vaidlust, et MK IVJS-st väljaarvamise küsimust üldkoosolekul arutati. Samuti pole vaidlust, et juhatus oli otsustanud tema väljaarvamise põhikirja p 4.11.4 alusel ehk seltsi maine olulisel määral kahjustamise eest. Üldkoosolek jõudis oma arutelu tulemusel selleni, et väljaarvamine just sel alusel oli põhjendatud. Seega ei saa mõistlikkuse põhimõtet arvestades olla kahtlust, et ka üldkoosoleku tahe oli suunatud hageja IVJS-st väljaarvamisele ning et üldkoosolek seda tahet ka oma otsuses väljendas. Mõistlikul inimesel ei ole võimalik üldkoosoleku otsust tõlgendada muul moel kui seltsi liikmete tahteavalduse ja otsusena MK seltsist välja arvata.
44.Hageja on püüdnud ringkonnakohtu otsuse (tsiviilasjas 2-15-11041) sõnastust väänates eksitavalt väita, et üldkoosolekul ei ole üldse pädevust juhatuse otsust kinnitada. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et üldkoosolekul pole üldse pädevust väljaarvamise küsimust otsustada. Vastupidi, kohus on märkinud, et üldkoosolekul on vastav pädevus juhul, kui liige seda taotleb.
45.Põhjendamatud ja alusetud on ka hageja viited sellele, justkui oleks üldkoosolek väljaarvamist omal algatusel arutanud (ka vastavasisuline käsitlus tsiviilasja 2-15-11041 otsustes on ebaõige ja eksitav). Pole vaidlust, et üldkoosolek arutas mõlemal korral MK väljaarvamise küsimust tema enda taotlusel. Vastasel korral ei oleks küsimus üldse üldkoosoleku päevakorda tõstetud.
46.Hageja väited selle kohta, et ta ei saa üldkoosoleku otsusest aru, mis on tinginud tema väljaarvamise, on vastuolus nii hea usu kui mõistlikkuse põhimõttega. Pole vaidlust, et hagejale on kätte toimetatud juhatuse 10.09.2018. a otsus, millest nähtub selgelt, et ta on arvatud välja seltsi maine olulise kahjustamise tõttu, mis täpsemalt seisnes ebaväärikas käitumises Eesti Jahimeeste Seltsi Vabariiklikul kokkutulekul 11-13.07.2014. a. Kui üldkoosolek kinnitab juhatuse otsuse, siis ei ole mõistlikul isikul võimalik seda teistmoodi tõlgendada kui selliselt, et üldkoosolek otsustas tema väljaarvamise samal faktilisel ja õiguslikul alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
47.Kohus on tuvastanud järgmised käesoleva asja lahendamiseks olulised asjaolud:
alates 2010. aastast oli MK IVJS liige;
MK arvati IVJS juhatuse 10.09.2014. a protokollilise otsusega jahimeeste seltsist välja IVJS põhikirja punkti 4.11.4 alusel – seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu;
MK esitas 12.10.2014. a IVJS juhatusele MTÜS § 16 lg 4 alusel taotluse väljaarvamise otsustamiseks kokku kutsuda IVJS üldkoosolek;
2015. aasta maikuus pöördus MK uuesti kostja juhatuse poole taotlusega otsustada tema väljaarvamise küsimus üldkoosolekul;
kostja saatis hagejale 11.05.2015. a üldkoosoleku kutse;
kostja üldkoosoleku 16.05.2015. a otsusega arvati MK IVJS-st välja ebaväärika käitumise ja seltsi maine rikkumise tõttu.
MK esitas Viru Maakohtule hagi IVJS vastu kostja 16.05.2015. a üldkoosoleku otsuse ja 10.09.2014. a juhatuse otsuse tühisuse tuvastamise nõudes, alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes;
Viru Maakohtu 12.02.2016. a kohtuotsusega MK hagi rahuldati ning tuvastati IVJS 16.05.2015. a volinike/üldkoosoleku otsuse, millega MK arvati välja Jahimeeste Seltsi liikmete hulgast, tühisus; MK nõue IVJS 10.09.2014. a otsuse tühisuse/kehtetuse tuvastamiseks jäeti läbi vaatamata;
Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2017. a kohtuotsusega jäeti maakohtu 12.02.2016. a otsus muutmata ja IVJS apellatsioonkaebus rahuldamata;
IVJS volinike üldkoosolek otsustas 09.06.2018. a kinnitada IVJS juhatuse otsuse MK seltsist väljaarvamise kohta;
MK esitas 07.09.2018. a kohtule hagi IVJS vastu ning taotleb, et kohus tuvastaks IVJS 09.06.2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse punkti 4, millega otsustati kinnitada IVJS juhatuse otsus MK väljaarvamise kohta, tühisus või alternatiivselt, tunnistada otsus kehtetuks;
MK esitas 10.09.2018. a Viru Maakohtule hagi IVJS vastu 10.09.2014. a juhatuse otsuse ja 09.06.2018. a üldkoosoleku otsuse, millega arvati M K seltsist välja, kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt 10.09.2014 juhatuse otsuse ja 09.06.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks; 11.09.2018. a esitas hageja esindaja kaudu avalduse, milles ta võtab 10.09.2018. a esitatud hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-18-13564) tagasi ning palub nimetatud hagiavaldust menetlusse mitte võtta, sest kohtumenetlusse on varasemalt esitatud hagiavaldus samade poolte vahel sama asja lahendamiseks (*käesolev tsiviilasi, 2-18-13453);
Viru Maakohtu 13.09.2018. a määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning hagi tagamise korras taastati MK liikmelisus IVJS-is kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni;
Viru Maakohtu 21.09.2018. a määrusega keelduti MK hagi IVJS vastu 10.09.2014. a juhatuse otsuse ja 09.06.2018. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest ja tagastati hagi koos lisadega selle esitajale TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel (tsiviilasi 2-18-13564).
48.Esmalt käsitleb kohus hetkel kehtivat õiguslikku olukorda seoses MK liikmelisusega IVJSis ning efektiivsete õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusi, seejärel hageja esitatud nõuet 09.06.2018. a otsuse tühisuse tuvastamiseks ning lõpuks hageja alternatiivset nõuet (otsuse kehtetuks tunnistamise nõue). MK liikmelisus IVJS-is ning õiguskaitsevahendite kasutamine liikmelisuse taastamiseks
49.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg 1 kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. IVJS käesoleval ajal kehtiv põhikiri on kinnitatud IVJS 12.06.2016. a volinike/üldkoosoleku otsusega. IVJS on mittetulundusühingute registrisse kantud 23.10.1998. a (esmakande aeg). IVJS põhikirja punktide 1.9, 2.1 ja 2.2 kohaselt seltsi liikmeskonna moodustavad põhikirja nõuetele vastavad ning juhatuse või muu selleks pädeva organi poolt liikmeks vastuvõetud füüsilised isikud; seltsi eesmärgiks on loodus-, jahikultuuri ja jahipidamise mitmekülgne arendamine ning selle järjepidevuse kindlustamine Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Lääne Virumaa maakonnas, koos oma liikmete ühistegevuse arendamine, koordineerimise ja nende huvide ja õiguste esindamisega; kultuuri- ning jahindushuvil põhineva ühistegevuse korraldamine, sh jahieeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine ning jahiressursside kasutamine, samuti jahindusalaste heategevusürituste organiseerimine ja läbiviimine, jahilaskespordi edendamine, jahiturismi- ja lasketiiruteenuse ning muude jahindusega seotud teenuste osutamine (tl 39-46).
50.MTÜS § 7 lg 1 p 4 kohaselt tuleb mittetulundusühingu põhikirjas märkida mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; sama paragrahvi 2 lõike kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. IVJS põhikirja punktide 4.1 ja 4.2 kohaselt seltsi liikmeks võivad olla vähemalt 16-aastased isikud, kes omavad jahitunnistust ja nõustuvad täitma seltsi põhikirja,; seltsi liikmeks olevad isikud peavad kuuluma vähemalt ühte seltsi jahtkonda. Seltsi liikme seltsist väljaarvamine ilma seltsi liikme kirjaliku avalduseta on sätestatud IVJS põhikirja punktis 4.11, mis sätestab, et seltsi liige arvatakse juhatuse otsusega seltsist välja ilma tema kirjaliku avalduseta järgmistel juhtudel: (1) seltsi liige ei vasta põhikirjas seltsi liikmele esitatud tingimustele; (2) jahtkonna juhatuse esildise alusel, kui seltsi liige ei ole tasunud majandusaasta jooksul liikmemaksu või seltsi liige on võetud vastutusele jahiloata jahipidamise eest või karistatud kriminaalkorras tahtlikult sooRtud kuritöö (*kuriteo) eest; (3) seltsi liige ei täida põhikirjas sätestatud kohustusi; (4) seltsi mainet olulisel määral kahjustamise tõttu; (5) seltsi liige põhjustab oma süülise tegevusega kahju seltsi tegevusele või muudel seaduses ettenähtud juhtudel.
51.Õige on kostja seisukoht, et MK seltsi liikmelisusest tekkinud õigused ja kohustused lõppesid 10.09.2014. a. IVJS põhikirja punkti 5.5 kohaselt lõpevad seltsi liikmelisusest tulenevad varalised ja mittevaralised õigused alates päevast, mil seltsi liige loetakse seltsist välja arvatuks. Tartu Ringkonnakohus osundas oma 20.03.2017. a otsuses, et ebaõige on maakohtu seisukoht, et üldkoosoleku otsuse tühisus tõi automaatselt kaasa ka juhatuse otsuse tühisuse ning üldkoosoleku otsuse tühisus ei too kaasa juhatuse kui liikme väljaarvamiseks pädeva organi otsuse tühisust. Ringkonnakohus selgitas, et MK-l on MTÜ S § 16 lg 4 kohaselt
jätkuvalt õigus nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt (vt ringkonnakohtu otsuse punkti 9).
52.Vaidlust ei ole selles, et MK on olnud IVJS liige 2010. aastast ning ta on ka varasemalt seltsist välja arvatud liikmemaksu tasumata jätmise tõttu kuid liikmelisus taastati 20.11.2013. a juhatuse otsusega (vt Viru Maakohtu 12.02.2016. a otsuse punkti 8, tsiviilasi 2-15-11041). Peale 10.09.2014. a juhatuse otsust on MK liikmemaksu tasunud, kuid liikmemaksud on talle raamatupidaja poolt tagastatud kui ekslikult laekunud maksed (vt kohtuistungi protokoll, tl 90 pöördel).
53.Hageja tõlgendus MTÜS § 16 lg 4 osas ei ole õige. Viidatud säte näeb ette, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Hageja on seda sätet tõlgendanud selliselt, et kuni üldkoosoleku poolt vastava otsustuse tegemiseni, tuleb väljaarvatud liiget kohelda täieõigusliku liikmena. Selline tõlgendus on vastuolus IVJS põhikirja (punkt 4.10, 5.5), Riigikohtu praktikaga (vt otsus asjas 3-2-1-65-03, punkt 25) ning MTÜS §-ga 16 lg 1. Kuigi Riigikohus on otsuses 3-2-1-65-03 käsitlenud tulundusühingu liikme ühistust väljaarvamist, on riigikohtu seisukoht kohaldatav ka mittetulundusühingu liikmest väljaarvamise asjas. MTÜS § 16 lg 1 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikime väljaarvamise otsustab üldkoosolek.
54.Asjaolu, et MK kutsuti IVJS üldkoosolekule 16.05.2015. a kuid ei kutsutud 09.06.2018. a üldkoosolekule, ei tähenda iseenesest seda, et IVJS käsitles MK 2015. aasta üldkoosolekule kutset saates seltsi liikmena.
55.Kohus on seisukohal, et MK staatus seltsi liikmena kuni tsiviilasjas 2-18-13453 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni on taastatud hagi tagamise korras 13.09.2018. a. Esitades kohtule hagi tagamise taotluse, pidi hageja aru saama, et ta ei ole IVJS liige.
56.Tartu Ringkonnakohus on oma 20.03.2017. a lahendis leidnud, et kostja põhikirjast ja MTÜS § 16 lg 1 tuleneb juhatuse pädevus arvata liige mittetulundusühingust välja. Üldkoosolekul puudub pädevus omal algatusel juhatuse otsust kinnitada, kuid liikmel on õigus juhatuse otsust vaidlustada nii kohtus kui MTÜS § 16 lg 4 järgi avalduse esitamisega üldkoosolekule. Üldkoosoleku poole pöördumise võimalus alternatiivne ja vabatahtlik vaidluse lahendamise võimalus, tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse vaidluse lahendamise korraga. Liikmel on õigus juhatuse otsus ka otse kohtus vaidlustada. Käesoleval juhul pöördus hageja üldkoosoleku poole, üldkoosolek arutas asja, kuid üldkoosoleku otsus on tühine formaalsete nõuete rikkumise tõttu, seega asjas puudub kehtiv üldkoosoleku seisukoht. Üldkoosoleku tühisus ei too kaasa juhatuse kui liikme väljaarvamiseks pädeva organi otsuse tühisust. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on teiste õiguskaitse vahendite kõrval säilinud ka õigus uuesti MTÜS § 16 lg 4 järgi nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt (vt kohtuotsuse punkti 9).
57.Riigikohtu 03.06.2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03 (punktis 25) selgitas kohus, et üldkoosolekule kaebamise õigus on ühistu endise liikme õigus nõuda oma liikmeõiguste taastamist, kuid väljaarvatud liikmel ei ole Ee oma liikmelisuse taastamist või väljaarvamise otsuse tühistamist õigust osaleda ühistu tegevuses liikmena, tal ei ole liikmeõigusi ja ta ei pea täitma liikmekohustusi.
58.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja ei ole tasunud vahepealsel ajal (s.o alates 20.03.2017. a ehk hetkest, mil ringkonnakohus selgitas, et juhatuse otsus väljaarvamise kohta on kehtiv) liikmemaksu. Hageja selgitustest tuleneb, et 2018. aasta eest tasus hageja liikmemaksu kahel korral: esmalt 2018. a liikmemaksu vastavalt IVJS põhikirjale ning teist korda peale hagi tagamise korral liikme õiguste taastamist, kuid mõlemad summad tagastati talle. Kohtu arvates näitab vähemalt teisel korral liikmemaksu hagejale tagastamine kostja vastuolulist ja hea usu põhimõttega kooskõlas mitte olevat käitumist.
59.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostjal oli kohustus tulenevalt hageja liikmelisusest IVJS-is kutsuda hageja 09.06.2018. a üldkoosolekule. MTÜS ja IVJS põhikiri sellist kohustust kostjale ei sätesta (vt ka Riigikohtu lahendi 3-2-1-65-03 punkti 26).
60.Käesoleval ajal on õiguslik olukord selline, et: - jõus on IVJS 10.09.2014. a otsus MK seltsist väljaarvamise kohta; - kohtuotsusega on tuvastatud 16.05.2015. a üldkoosoleku otsuse, MK väljaarvamise kohta IVJS-st, tühisus; - MK on peale ringkonnakohtu otsust taotlenud, et üldkoosolek uuesti tema liikmest väljaarvamise otsustaks (MTÜS § 16 lg 4, MK 29.01.2018. a esindaja kaudu IVJS-le esitatud avaldus); - üldkoosolek on 09.06.2018. a võtnud vastu uue otsuse, mille kehtivuse on MK käesolevas asjas hagiga vaidlustanud; - MK on esindaja kaudu tagasi võtnud hagi, milles ta taotles tuvastada nii 10.09.2014. a juhatuse otsuse kui ka 09.06.2018. a üldkoosoleku otsuse kehtetus/tühisus ning kohus on selles hagis menetluse lõpetanud (tsiviilasi 2-18- 13564).
61.Eelnev tähendab seda, et MK ei ole IVJS seltsi liige ka pärast tsiviilasjas 2-15-11041 tehtud otsuse jõustumist ning liikmelisus ei taastu ka pärast käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumist (*olenemata lahendi sisust), sest kehtiva juhatuse otsusega on MK IVJS-st välja arvatud. Riigikohus on taolist olukorda käsitlenud oma lahendis 3-2-1-65-03 (punktis 31) ning märkinud, et seaduse mõttest tulenevalt peaks vältima olukorda, kus kord juba sisulisel põhjusel tühistatud üldkoosoleku otsuse asemel võtab üldkoosolek vastu taas samasuguse otsuse ja kaebuse esitaja saaks jälle üksnes taotleda selle otsuse tühisuse tunnustamist või otsuse kehtetuks tunnistamist. Nii tekiks „nõiaring“ ning väljaarvatud liikme õiguste Eistamine polekski võimalik.
62.Kohus leiab, et tsiviilasjas 2-15-11041 on kohus jätnud põhjendamatult läbi vaatamata MK nõude IVJS juhatuse 10.09.2014. a otsuse tühisuse/kehtetuse tuvastamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna on asunud ekslikult seisukohale, et kui MTÜS § 16 lg 4 kohane üldkoosoleku otsus on tühine/kehtetu, siis on ilmselgelt tühine/kehtetu ka vastavasisuline juhatuse kui madalama organi otsus (vt ka ringkonnakohtu otsuse punkti 9). TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu seisukoht oli ekslik, sest hageja eesmärgiks oli liikme õiguste taastamine, st et tal oli õiguslik huvi ka IVJS juhatuse otsuse tühisuse/kehtetuse suhtes.
63.Kohus on tsiviilasjas 2-18-13564 (*hagis vaidlustati ka juhatuse otsust) jätnud hagi läbi vaatamata, sest hageja võttis hagi tagasi. Kohus märgib, et hagejal on säilinud õigus uuesti esitada hagi IVJS 10.09.2014. a otsuse tühisuse/kehtetuse tuvastamiseks ning sellise hagi esitamine oleks tõhus õiguskaitsevahend eelpool toodud kohtu seisukohti arvestades. TsMS §
426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. IVJS 09.06.2018. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue
64.Esmase nõudena taotleb hageja, et kohus tuvastaks IVJS 09.06.2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse punkti 4, millega otsustati kinnitada IVJS juhatuse otsus MK seltsist väljaarvamise kohta, tühisus.
65.Hageja tugineb asjaolule, et otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda (MTÜS § 24` lg 1), mis seisnes selles, et hageja oleks samuti pidanud MTÜ liikmena olema koosolekule kutsutud ja talle päevakord teatavaks tehtud (IVJS põhikirja punkt 6.11). Hageja märgib, et ta mõistab tuginedes MTÜS §-le 16 lg 4 seda olukorda selliselt, et senikaua, kui üldkoosolek ei ole oma otsust hageja väljaarvamise kohta teinud, on hageja täieõiguslik MTÜ liige ja MTÜ peab sellega arvestama, st saatma hagejale kutseid ja võimaldama tal muud moodi liikmeõigust teostada.
66.Kohus tuvastas eelpool, et hageja oli IVJS-st välja arvatud 10.09.2014. a juhatuse otsusega, mistõttu tema kui seltsi liikme õigused ja kohustused olid sellest hetkest lõppenud. Kuna hageja ei olnud 09.06.2018. a üldkoosoleku toimumise ajal IVJS liige, puudus IVJS-l kohustus käsitleda hagejat MTÜ liikmena ning kutsuda teda seltsi volinike/üldkoosolekule.
67.Seega ei ole IVJS 09.06.2018. a üldkoosoleku otsus (punkt 4) tühine MTÜS § 24 ` lg 1 tähenduses. IVJS 09.06.2018. a üldkoosoleku otsuse kehtetuse tuvastamise nõue (alternatiivne nõue)
68.Kostja põhikirja punkti 4.11.4 kohaselt arvatakse seltsi juhatuse otsusega liige seltsist välja ilma tema avalduseta seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu.
69.Seltsi juhatus arvas hageja oma 10.09.2014. a otsusega seltsist välja põhikirja p 4.11.4 alusel seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu. Juhatus põhjendas maine kahjustamist hageja ebaväärika käitumisega Eesti Jahimeeste Seltsi vabariiklikul kokkutulekul Toosikannus. Ebavääriks käitumine seisnes väidetavalt selles, et hageja ründas seltsi liikmeid K Tit ja R A ebatsensuursete sõnadega, nõudis R A protokolle ja viskas neid seejärel tomatitega, mille kohta esitasid K T ja R A seltsi juhatusele avalduse. Üldkoosolek arvas hageja seltsist välja oma 16.05.2015. a otsusega samadel alustel.
70.Tuvastatud on 16.05.2015. a otsuse tühisus (tsiviilasi 2-15-11041).
71.Hageja on seisukohal, et juhul, kui maakohus leiab, et kostja 09.06.2018. a koosoleku otsus tema väljaarvamise kohta ei ole tühine, siis palub hageja see otsus kehtetuks tunnistada (alternatiivne nõue). Alternatiivsete nõuete esitamisel TsMS § 370 lg 2 mõttes on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-12913, punkt 14).
72.Kuna kohus ei rahulda hageja nõuet tuvastada IVJS 09.06.2018. a otsuse tühisust, käsitleb kohus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet.
73.MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.
74.Hageja viitab MTÜS § 16 lg 4, mille järgi, kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Eelnev tähendab, et üldkoosolek peab otsustama, kas esinevad alused liikme väljaarvamiseks põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras (MTÜS § 16 lg 1). Kostja põhikirja punktis 4.11 on sätestatud alused liikme väljaarvamiseks (maine kahjustamine, süüline tegevus ja kahju tekitamine jm). Tartu Ringkonnakohtu jõustunud lahendis on põhjendatud, et üldkoosolekul puudub pädevus omal algatusel juhatuse otsust kinnitada, kuid liikmel on õigus juhatuse otsust vaidlustada nii kohtus kui MTÜS § 16 lg 4 järgi avalduse esitamisega üldkoosolekule (rinngkonnakohtu otsuse punkt 9). Samas on kostja 09.06.2018. a koosoleku protokolli punktis 4 just nimelt kinnitanud IVJS juhatuse otsuse hageja väljaarvamisest IVJS-st. See on tegevus, mille kohta ringkonnakohus on spetsiaalselt öelnud, et üldkoosolekul ei ole selleks pädevust. Järelikult on vaidlustatav üldkoosoleku otsus õigusvastane ja kehtetuks tunnistatav. IVJS koosolek oleks pidanud esile tooma, millisel põhikirjas sätestatud alusel soovitakse hagejat IVJS-st välja arvata IVJS 09.06.2018. a üldkoosoleku otsusest puudu. Hageja ei saa kostja koosoleku otsuses aru, mis on tinginud tema väljaarvamise.
75.Lisaks leiab hageja, et seltsi maine kahjustamine (sh maine kahjustamine olulisel määral) tõendatud ei ole. Maine kahjustamise all peetakse silmas eelkõige au ja hea nime teotamist. Hageja ei ole esitanud seltsi kohta ei ebakohaseid väärtushinnanguid ega ka tõele mittevastavaid faktiväiteid. Asjaolu, et hagejal oli isiklik konflikt kostja kahe seltsi juhatuse liikmega ei saanud antud olukorras kahjustada seltsi mainet. Hageja leiab, et hageja väljaarvamine liikmete hulgast on provotseeritud eesmärgiga saada lahti nn juhatuse jaoks tüütust liikmest.
76.Kostja hageja alternatiivset nõuet ei tunnista ning kostja põhiseisukohad on järgmised: - otsus ei ole vastuolus ei seaduse ega IVJS põhikirjaga; - hageja väited üldkoosoleku otsuse sõnastuse kohta on põhjendamatult formalistlikud ja vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei saa olla kahtlust, et üldkoosolek otsustas MK IVJS-st välja arvata; - hageja väänab ringkonnakohtu lahendi sõnastust, väites, et üldkoosolekul puudub pädevus liikme väljaarvamist otsustada, vastupidi, kohus on märkinud , et üldkoosolekul on vastav pädevus, kui seltsi liige seda taotleb; - hagejale on juhatuse 10.09.2014. a otsus kätte toimetatud ning juhatuse otsusest nähtub, milles seisnes hageja ebaväärikas käitumine ja seltsi maine oluline kahjustamine, sellest johtuvalt ei ole mõistlikul isikul võimalik ka üldkoosoleku otsust teisiti tõlgendada kui selliselt, et üldkoosolek otsustas tema väljaarvamise samal faktilisel ja õiguslikul alusel.
77.Kostja väidab, et üldkoosoleku protokollist nähtub seltsi liikmete tahe hageja seltsi liikmest väljaarvamise kohta. Protokollis ei pea kogu arutatava küsimuse käik nähtav olema, kuid juhatuse ja teiste seltsi liikmete poolt olid esitatud avaldused kokkutulekul toimunu kohta ning neid küsimusi käsitleti üldkoosolekul. Jahimeestel on õigus anda hinnang sellele, kas MK käitumine (kisamine, solvamine, tomatitega loopimine) kahjustas seltsi mainet või mitte.
78.TsMS § 230 lg 1 ja § 5 lg 2 lasub oma väidete tõendamise kohustus pooltel ning pool valib ise, milliste tõenditega ta oma esitatud asjaolusid tõendab. Hageja eitab, et tema käitumine jahimeeste kokkutulekul oli selline, mis annaks alust väita, et ta oma käitumisega kahjustas seltsi mainet. Kohus nõustub, et negatiivset asjaolu on probleemne tõendada. Kostja tugineb hageja IVJS-st väljaarvamisel seltsi juhatuse otsusele (tl 48-50) ning kahele kirjalikule tõendile: K Ti ja R A (*IVJS juhatuse liikmed) 17.07.2014. a avaldusele seltsi juhatusele (tl 77) ning Ü N ja R A 15.08.2014. a seletuskirjale IVJS juhatusele (tl 78).
79.Kohus märgib, et 09.06.2018. a üldkoosoleku protokollist (tl 32-38) ei ole võimalik aru saada, kas päevakorra punktis 4 arutati MK avaldust tema liikmeõiguste taastamiseks ning kas hääletati küsimuses: taastada või mitte taastada MK liikme õigused IVJS-is. Protokollist nähtub vaid, et 16.05.2015. a üldkoosolekul ei olnud kvoorumit, päevakorra punktis 2 vastu võetud otsus oli õigustühine ning koosolekul on vaja selle punkti üle uuesti hääletada. Koosoleku juhataja A S pani hääletusele, kas üldkoosolek kinnitab juhatuse otsust MK IVJSist välja arvata. Poolt oli 248 häält. Otsuse kohta on protokolli märgitud: juhatuse otsus on pädev. Kohus nõustub hagejaga, et juhul, kui seltsi liige vaidlustab enda väljaarvamise liikmete hulgast, tuleb seltsi üldkoosolekul seltsi liikme väljaarvamist arutada uuesti (st mitte lähtuda juhatuse otsusest) ning sellise arutelu käik, sh see, milles seisnes seltsi maine oluline kahjustamine MK poolt, peab kajastuma üldkoosoleku protokollis. Vastasel juhul ei ole ei hagejal ega kohtul võimalik neid asjaolusid otsuse seaduslikkuse aspektist võimalik asjakohaselt hinnata. Üldkoosoleku protokollist nähtub nimetatud päevakorra teema arutamise all üksnes põhjalikult see, kui suured on olnud MK kohtuvaidlusega seotud menetluskulud ning kes peaks need kulud hüvitama. Juhatuse otsuse kinnitamine ei ole samastatav otsustusega: kas heita MK seltsi liikmete hulgast välja või mitte.
80.Kohus märgib, et isikute omavahelised suhted seltsis, mis kulmineerusid suvepäevad kahe juhatuse liikme ja hageja verbaalse tüli ning ka väidetavalt nende suunas tomatite loopimisega, ei anna iseenesest alust, et sellist konflikti peaks tõlgendama seltsi maine kahjustamiseks, sh olulisel määral. Nimetatu ei tähenda seda, et kohus õigustaks hageja väidetavat verbaalset ebatsensuurset sõimu IVJS kahe juhatuse liikme suhtes. Kahtlemata oli selline hagejapoolne käitumine taunitav, kuid mitte sellisel määral, et nimetatud käitumise eest seltsi liige seltsist välja arvata.
81.K Ti ja R A avalduse kohaselt jahimeeste kokkutulekul 12.07.2014. a õhtul, olles laagris, ründas neid jahimees MK ebatsensuursete sõnadega ja nõudis R A protokolle. KT ja RA püüetele asi naljaks pöörata, muutus ta (MK) veel agressiivsemaks ja viskas RA ja KT tomatiga. Tänu kahele naisterahvale intsident lahenes ja ta viidi ära kainenema. Avaldajad (*mõlemad on IVJS juhatuse liikmed) taotlevad, et IVJS arutaks juhatuse koosolekul antud probleemi ja võtaks tarvitusele meetmed MK korrale kutsumiseks (tl 77).
82.Ü N (IVJS Kiviõli jahtkonna liige) ja tema elukaaslase R A 15.08.2014. a seletuskirjast IVJS juhatusele nähtub, et 12.07.2014. a õhtul Me nimeline noormees ründas ebatsensuursete sõnadega R A ja K Tit. Ära minnes viskas ta eelpool nimetatud isikuid tomatiga ja karjus „küll sina T saad ka oma keretäie. Meie Kiviõli jahtkonna liikmed ei kiida heaks niisugust käitumist, eriti veel vabariiklikul jahimeeste kokkutulekul“ (tl 78).
83.Eelnimetud tõenditega ei ole tõendatud, et MK oleks olulisel määral kahjustanud seltsi mainet. Pigem oli tegu isikutevaheline konfliktiga, mida võimendasid nii MK varasemad taotlused saada teavet IVJS juhatuse tegevuse kohta kui ka konfliktis osalenud juhatuse liikmete soovimatus sellist informatsiooni mitte anda (vt kostja vastuse punkt 1.1). Hageja
selgituste kohaselt (tl 86) võimaldati tal IVJS viie aasta protokollidega tutvuda tunni aja vältel, ta oli juhatuse jaoks ebamugav isik ning tema väljaarvamiseks otsiti põhjust. R P, kes oli IVJS revisjonikomisjoni liige arvati samuti seltsist välja maine kahjustamise eest. Ee juhatuse koosoleku helistas RP hagejale ning ütles, et kui sa (*MK) lõpetad päringute tegemise ja kirjade kirjutamised siis sa jääd liikmeks, kui ei, siis sind arvatakse välja.
84.Kohus märgib, et IVJS põhikirja punkt 5.2.4 sätestab liikme õiguse saada täielikku informatsiooni seltsi tegevuse kohta.
85.Kuna IVJS 09.06.2018. a üldkoosolek ei ole välja toonud, millisel põhikirjas sätestatud alusel soovitakse MK IVJS-ist välja arvata ja millised on need põhjendused, mis õigustaksid selle aluse rakendamise, on 09.06.2018. a üldkoosoleku otsuse punkt 4, millega otsustati kinnitada IVJS juhatuse otsus, kehtetu, sest on vastuolus seaduse ja põhikirjaga (MTÜS § 24 lg 1).
86.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
87.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
88.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
89.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
90.Kohus rahuldab hagi, seega jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
91.Hageja palub vastaspoolelt välja mõista menetluskulu kokku 1 604 eurot, millest kulu lepingulisele esindajale (õigusabikulud) on 1 254 eurot (9,5 tundi tunnihinnaga 110 eurot + käibemaks, 132 eurot) ja riigilõiv hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise eest 350 eurot.
92.Hageja menetluskulude taotlus on põhjendatud.
93.Hageja tasus hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 350 eurot (tl 51). Riigilõiv on menetluskulu TsMS § 138 lg 1 ja 2 mõttes.
94.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
95.Arvestades Riigikohtu senist praktikat, on advokaadi märgitud tunnihind mõistliku suurusega (nt 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 02.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).
96.Hageja õigusabikulud on menetlustoimingute mahtu, vajalikkust ning asja keerukust arvestades mõistlikud ja põhjendatud.
97.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.