Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kostja kohustub kasutama korteriomandit heaperemehelikult, hoolikalt ja

sihtotstarbe kohaselt, s.o enda püsiva elukohana, järgides heakorra-, tuleohutusja sanitaarnõudeid. 1.14

Kostja kohustub arvestama majaelanike ja naabrite huvidega.

1.15 Kostja kohustub võimaldama hagejal korteriomandisse siseneda selle kontrolliks, kui hageja on teada saanud korteriomandi kahjustamisest või selles toimunud avariist. Kostja kohustub tegema kõik endast sõltuva, et tagada viivitamatult avarii või korteriomandi kahjustamise tagajärgede vähendamist. Juhul, kui kostja põhjendamatult keeldub hagejat korteriomandisse lubamast ja/või ei taga viivitamatult avarii või korteriomandi kahjustamise tagajärgede vähendamist, võib hageja korteriomandisse siseneda ilma kostja juuresoleku- ja nõusolekuta. Korteriomandisse sisenemisest ei pea ette teatama ning kostja juuresolek ei ole vajalik avariide või muude sarnaste ootamatute asjaolude ilmnemisel ning kui on võimalik avariide tagajärgi vähendada/ära hoida, nt veeavarii tõkestamiseks vesi kinni keerata. 1.16 Kostja kohustub viivitamata teavitama hagejat ohust korteriomandile ja juhtumitest, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta, ning võtma ise tarvitusele abinõud kahju vähendamiseks ja edasise kahju ärahoidmiseks. 1.17 Kostja vastutab hageja ees materiaalselt korteriomandile ja/või korteriomandis olevale siseviimistlusele ning remondile tekitatud kahjude eest täies ulatuses sõltumata sellest, kas kahju tekkis kostja, tema külaliste, lähedaste inimeste või teiste kostjaga seotud isikute süü või muude asjaolude läbi. 1.18 Kostja ei tohi anda korteriomandit allkasutusse. Kostja kohustub elama korteriomandis üksi. Kostja ei tohi lubada elada korteriomandis teistel isikutel. Kostja võib võõrustada korteriomandis külalisi kestusega kuni 2 nädalat. Kostja teavitab hagejat külaliste saabumisest e-posti teel vähemalt 2 nädalat enne külaliste saabumist. 1.19

Kostja kohustub korteriomandis mitte suitsetama.

1.20 Pooled fikseerivad korteriomandi seisundi hiljemalt 01.03.2019. Kostja isikliku kasutusõiguse aluse äralangemisel tagastab kostja korteriomandi koos päraldistega hagejale käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.25 märgitud seisundis, ja nii, et seda ei kasutaks tagastamise hetkel ükski isik. 1.21 Kostja kohustub taluma korteriomandi suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud korteriomandi säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. 1.22 Kostja kohustub sõlmima vastutuskindlustuse lepingu kostjast või korteriomandis viibivatest isikutest tulenevate kõikide kahjude hüvitamiseks kolmandatele isikutele – nt kostja tegevusest tulenevad võimalikud veekahjud teistele korteriomanditele. Kostja peab vastutuskindlustuse sõlmimise tõendamiseks esitama igakord hageja e-posti aadressile xxxx sellekohase kindlustuspoliisi koopia. Kostja on kohustatud tagama, et kostja või tema loal või temale vastumeelselt korteriomandis viibivate inimeste tegevus või tegevusetus on kaetud kostja nimel sõlmitud ning kostja poolt tasutud vastutuskindlustusega kompromissi kehtimise perioodil, et hüvitada hagejale tekkinud otsesed või kaudsed kulud. 1.23 Juhul, kui kostja ei ole sõlminud 7 päeva jooksul alates kompromissi sõlmimisest käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.22 toodud

kindlustuslepingut ega esitanud hagejale sellekohast tõendit, on hagejal õigus ise sõlmida vastutuskindlustuse leping samadel tingimustel, kuid kostja kulul. 1.24 Kostja kohustub tagama korteriomandi hoidmise kompromissijärgseks kasutamiseks sobivas seisundis kompromissi kehtivuse ajal. 1.25 Kostja kohustub teostama korteriomandi säilimiseks ja vähemalt 01.03.2019 fikseeritud korteriomandi kvaliteedi poolest samaväärse seisukorra saavutamiseks tulevikus vajalikku jooksvat- ja hooldusremonti omal kulul, so hilisem (tulevikus olev) korteriomandi seisukord peab olema oma sisult, eelarvelt, kvaliteedilt kaasajastatud. 1.26 Seejuures arvestavad pooled tavapärase/normaalse kulumiga.

korteriomandi

kasutamisest

tekkiva

1.27 Kostja kohustub kasutama korteriomandit heaperemehelikult, mõistlikult ja säästlikult. 1.28 Hooldus- ja jooksva remondi all mõeldakse selliseid remonttöid, millega ei muudeta korteriomandi põhikonstruktsioone, sisekujundust ja muid omadusi võrreldes sellega, millised need olid korteriomandi seisukorra fikseerimise päeval (01.03.2019). 1.29 Juhul, kui kostja soovib omal kulul teostada töid, millega muudetakse korteriomandi põhikonstruktsioone, sisekujundust ja/või muid omadusi, on vajalik hageja eelnev kirjalik kooskõlastus. Kõikide remonttööde teostamise ajagraafik kooskõlastatakse hagejaga. Kostja kohustub tööd teostama mõistliku aja jooksul ning järgides seadusandlust. 1.30 Kõikide remonttööde jaoks on vajalik eelnev hageja kirjalik nõusolek, va jooksev remont või väiksemad parandustööd. 1.31 Remonditööde mittetähtaegse valmimise korral on hagejal õigus need oma vahenditega lõpetada. Nimetatud juhul esitab hageja teostatud tööde maksumusest tuleneva kahjunõude kostjale. 1.32 Pooled leppisid kokku, et loevad remonditööd mittetähtaegselt valminuks, kui need kestavad rohkem kui 6 kuud alates tööde algusest. 1.33 Hageja poolt esitatav kahjunõue peab olema mõistlik ja vajalik ning peab hõlmama vaid vajalikke töid ja vajalikke materjale remonditööde lõpuleviimiseks. 1.34 Hageja loal korteriomandi säilimiseks teostatud jooksvad- ja hooldusremondid ning muud remonditööd lähevad kompromissi lõppemisel, taganemisel või isikliku kasutusõiguse aluse äralangemisel tasuta üle hagejale. 1.35 Kompromissi lõppemisel või sellest taganemisel kohustub kostja vabastama korteriomandi ja selle hagejale üle andma kompromissi lõppemise päeval. Korteriomand peab sealjuures olema vähemalt käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.25 fikseeritud heaperemehelikult hoitud seisundis. Korteriomandi tagastamine vormistatakse kirjalikult vastava aktina, kuhu märgitakse tagastatud korteriomandi seisund (va varjatud defektid). Kui korteriomand ei vasta nõuetele, on kostja kohustatud kompenseerima hagejale korteriomandi nõuetekohasesse seisundisse viimiseks vajalike remonttööde maksumuse. 1.36 Pooled paluvad teavitada pooli omaniku kande muutmisest ja isikliku kasutusõiguse kandmisest e-posti aadressidel: xxxx, xxxx ja xxxx .

1.37 Pooled kinnitavad, et peale kompromissis märgitud kohustuste täitmist ei ole neil mistahes pretensioone ega rahalisi nõudeid üksteise vastu seoses tsiviilasjas nr 2-17-13107 esitatud hagi eseme ja poolte nõuetega üksteise vastu. Muu hulgas loobub kostja enda võimalikust nõudest hagejalt tagasi nõuda väidetavalt hagejale tasutud summad (see hõlmab kõiki võimalikke kostja nõudeid hageja vastu, sh 30.04.2013 korteriomandi xxxx, registriosa numbriga xxxx, kinkelepingu lepingu p.2.5 tasutud 4 091,45 eurot) ning hageja ei nõua kostjalt enda tsiviilasjas nr 2-17-13107 tekkinud menetluskulude hüvitamist. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 1.38 Pooled kinnitavad ja nõustuvad käesoleva kompromissi sõlmimisega, et hagejal on õigus käesolevast kompromisskokkuleppest taganeda ja kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus lõpetada, kui:

Hageja on nõus sellega, et kostja registreerib enda elukohaks aadressi xxxx.

1.42 Kompromissi sõlmimisega loevad pooled hagis toodud vaidluse lõppenuks. Seoses komproimissi täitmise käigus tekkivate küsimustega suhtlevad pooled ekirjade vahendusel: M Ke e-posti aadress: xxxx, N S e-posti aadress: xxxx. 1.43

Pooled paluvad kohtul esitada käesolev kohtumäärus kinnisraamatusse

vastavate kannete muutmiseks ja tegemiseks. Pooled esitavad menetluslikul vajadusel kohtule kannete muutmiste tegemiseks vajalikud riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused 3 päeva jooksul peale kompromissi kinnitanud kohtumääruse jõustumist. 1.44 Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning on nendega nõus. 1.45 Juhul, kui kohus kompromissilepingut ei kinnita või kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust (sh ei ole käsitletav omaksvõtuna) ning kompromissileping loetakse sel juhul algusest peale kehtetuks. 1.46 Hageja ja kostja leppisid kokku, et kohtu poolt tehtud määrus kompromissi kinnitamiseks esitatakse kinnistusraamatule, mille alusel teeb kinnistusraamat vastavad omanikukande muutmised ja isikluku kasutusõiguse kandmise. 1.47 Hageja ja kostja avaldavad ja kinnitavad, et väljendavad käesolevaga tahteavalduse kinnistusraamatus viidatud kinnisasja omaniku kannete muutmiseks ja isikluku kasutusõiguse kandmiseks. 1.48 Pooled leppisid kokku, et käesolev kompromiss ja kompromissi kinnitav kohtumäärus on alus kinnistusraamatus omaniku kannete muutmiseks ja isikluku kasutusõiguse kandmiseks, so muid dokumente antud toimingute tegemiseks ei pea pooled vormistama/hankima.

kohtumäärus

kannete

tegemiseks

Tartu

Maakohtu

aluse äralangemiseni. Selleks seatakse N S kasuks kinnisasja nr xxxx kinnistusregistri kaardile korteriomandi isiklik kasutusõigus. Kompromisskokkuleppe sõlmimisega kinnitab hageja M Ke, et on nõus kostja korteriomandi registrikaardile kandmisega kui korteriomandi isiklikku kasutusõigust omav isik. Kostja N S kinnitab, et on nõus enda kasuks korteriomandi registrikaardile isikliku kasutusõiguse kandmisega. Samuti lepivad pooled kokku, et korteriomandis olev sisustus ja mööbel kuuluvad kostjale ja selles osas pooltel pretensioone ega nõudmisi ei ole. Hageja kinnitab, et ta ei külasta korterit, kuid tal on õigus ja kostja annab käesolevalt selleks ka nõusoleku, 2 korda aastas (vaheajaga 6 kuud) korteriomandit külastada ning kontrollida ja fikseerida igakülgselt korteriomandi seisukord. Korteriomandi kontrollist teavitab hageja kostjat ette vähemalt 1 nädal enne kontrolli algust. Kui kostjal on mõjuv põhjus, siis võib kontrollkülastuse hagejaga kokkuleppel edasi lükata. Edasilükkamine on võimalik vaid ühel korral ühe kontrollkülastuse kohta. Hageja võib kontrollida korteriomandit koos advokaadiga või üksi. Kostja võib osaleda korteriomandi kontrolli teostamisel ise või läbi esindaja. Hageja muul ajal korteriomandit ei külasta. Kompromisskokkuleppe kohaselt kohustub kostja tasuma kõik korteriomandi kasutamisega seotud kulud hiljemalt vastavates arvetes märgitud tähtajaks. Muu hulgas tasub kostja korteriühistu võimalikud remondifondi kulud, korteriomandi kommunaalkulud ja säilitamise kulud. Seevastu hageja ei nõua kostjalt üüri. Kostja tasub lisaks korteriomandi üürile (tulenevalt korteriühistu poolt esitatavates arvetest) korteriomandi kasutamise kõrvalkulud: vesi, kanalisatsioon, elekter, küte ja muud kõrvalkulud. Kaabeltelevisiooni ja sideteenuste osas sõlmib kostja iseseisvalt vastavad lepingud ja tasub viidatud kulud samuti iseseisvalt otse teenuste pakkujatele. Hagejal on õigus saada xxxx korteriühistult igakuiselt kõnealuse korteriomandi xxxx kasutamisega seotud arved ja muud andmed e-posti aadressile xxxx. Hagejal on õigus kontrollida korteriomandi kasutamist vastavalt sihtotstarbele, selle säilimist ja hooldamist kontrollkülastuste käigus. Kostjal on õigus teha ümberplaneerimisi ja -ehitusi, korteriomandis olevate seadmete ümberehitusi või ümberpaigaldusi (s.h rõdude, lodžade või terrasside kinniehitamine, akende trellitamine jne) või muid parendusi ainult hageja kirjaliku nõusoleku alusel. Kostja kohustub kõrvaldama omal kulul korteriomandis kõik ilmnevad puudused mõistliku aja jooksul sõltumata puuduste tekkimise põhjustest. Kostja kohustub kasutama korteriomandit heaperemehelikult, hoolikalt ja sihtotstarbe kohaselt, so enda püsiva elukohana, järgides heakorra-, tule-ohutus- ja sanitaarnõudeid. Kostja kohustub arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. Kostja kohustub võimaldama hagejal korteriomandisse siseneda selle kontrolliks, kui hageja on teada saanud korteriomandi kahjustamisest või selles toimunud avariist. Kostja kohustub tegema kõik endast sõltuva, et tagada viivitamatult avarii või korteriomandi kahjustamise tagajärgede vähendamist. Juhul, kui kostja põhjendamatult keeldub hagejat korteriomandisse lubamast ja/või ei taga viivitamatult avarii või korteriomandi kahjustamise tagajärgede vähendamist, võib hageja korteriomandisse siseneda ilma kostja juuresoleku- ja nõusolekuta. Korteriomandisse sisenemisest ei pea ette teatama ning kostja juuresolek ei ole vajalik avariide või muude sarnaste ootamatute asjaolude ilmnemisel ning kui on võimalik avariide tagajärgi vähendada / ära hoida, nt veeavarii tõkestamiseks vesi kinni keerata. Kostja kohustub viivitamata teavitama hagejat ohust korteriomandile ja juhtumitest, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta, ning võtma ise tarvitusele abinõud kahju vähendamiseks ja edasise kahju ärahoidmiseks. Kostja vastutab hageja ees materiaalselt korteriomandile ja/või korteriomandis olevale siseviimistlusele ning remondile tekitatud kahjude eest täies ulatuses sõltumata sellest, kas kahju tekkis kostja, tema külaliste, lähedaste inimeste või teiste kostjaga seotud isikute süü või muude asjaolude läbi. Kostja ei tohi anda korteriomandit allkasutusse. Kostja kohustub elama korteriomandis üksi. Kostja ei tohi lubada

elada korteriomandis teistel isikutel. Kostja võib võõrustada korteriomandis külalisi kestusega kuni 2 nädalat. Kostja teavitab hagejat külaliste saabumisest e-posti teel vähemalt 2 nädalat enne külaliste saabumist. Kostja kohustub korteriomandis mitte suitsetama. Pooled fikseerivad korteriomandi seisundi hiljemalt 01.03.2019. Kostja Isikliku kasutusõiguse aluse äralangemisel tagastab kostja korteriomandi koos päraldistega hagejale kompromissis märgitud seisundis, ja nii, et seda ei kasutaks tagastamise hetkel ükski isik. Kostja kohustub taluma korteriomandi suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud korteriomandi säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Kostja kohustub sõlmima vastutuskindlustuse lepingu kostjast või korteriomandis viibivatest isikutest tulenevate kõikide kahjude hüvitamiseks kolmandatele isikutele – nt kostja tegevusest tulenevad võimalikud veekahjud teistele korteriomanditele. Kostja peab vastutuskindlustuse sõlmimise tõendamiseks esitama igakord hageja e-posti aadressile xxxx sellekohase kindlustuspoliisi koopia. Kostja on kohustatud tagama, et kostja või tema loal või temale vastumeelselt korteriomandis viibivate inimeste tegevus või tegevusetus on kaetud kostja nimel sõlmitud ning kostja poolt tasutud vastutuskindlustusega kompromissi kehtimise perioodil, et hüvitada hagejale tekkinud otsesed või kaudsed kulud. Juhul, kui kostja ei ole sõlminud 7 päeva jooksul alates kompromissi sõlmimisest kindlustuslepingut ega esitanud hagejale sellekohast tõendit, on hagejal õigus ise sõlmida vastutuskindlustuse leping samadel tingimustel, kuid kostja kulul. Kostja kohustub tagama korteriomandi hoidmise kompromissijärgseks kasutamiseks sobivas seisundis kompromissi kehtivuse ajal. Kostja kohustub teostama korteriomandi säilimiseks ja vähemalt 01.03.2019 fikseeritud korteriomandi kvaliteedi poolest samaväärse seisukorra saavutamiseks tulevikus vajalikku jooksvat- ja hooldusremonti omal kulul, so hilisem (tulevikus olev) korteriomandi seisukord peab olema oma sisult, eelarvelt, kvaliteedilt kaasajastatud. Seejuures arvestavad Pooled korteriomandi kasutamisest tekkiva tavapärase/normaalse kulumiga. Kostja kohustub kasutama korteriomandit heaperemehelikult, mõistlikult ja säästlikult. Hooldus- ja jooksva remondi all mõeldakse selliseid remonttöid, millega ei muudeta korteriomandi põhikonstruktsioone, sisekujundust ja muid omadusi võrreldes sellega, millised need olid korteriomandi seisukorra fikseerimise päeval (01.03.2019). Juhul, kui kostja soovib omal kulul teostada töid, millega muudetakse korteriomandi põhikonstruktsioone, sisekujundust ja/või muid omadusi, on vajalik hageja eelnev kirjalik kooskõlastus. Kõikide remonttööde teostamise ajagraafik kooskõlastatakse hagejaga. Kostja kohustub tööd teostama mõistliku aja jooksul ning järgides seadusandlust. Kõikide remonttööde jaoks on vajalik eelnev hageja kirjalik nõusolek, va jooksev remont või väiksemad parandustööd. Remonditööde mittetähtaegse valmimise korral on hagejal õigus need oma vahenditega lõpetada. Nimetatud juhul esitab hageja teostatud tööde maksumusest tuleneva kahjunõude kostjale. Pooled lepivad kokku, et loevad remonditööd mittetähtaegselt valminuks, kui need kestavad rohkem kui 6 kuud alates tööde algusest. Hageja poolt esitatav kahjunõue peab olema mõistlik ja vajalik ning peab hõlmama vaid vajalikke töid ja vajalikke materjale remonditööde lõpuleviimiseks. Hageja loal korteriomandi säilimiseks teostatud jooksvad- ja hooldusremondid ning muud remonditööd lähevad kompromissi lõppemisel, taganemisel või isikliku kasutusõiguse aluse äralangemisel tasuta üle hagejale. Kompromissi lõppemisel või sellest taganemisel kohustub kostja vabastama korteriomandi ja selle hagejale üle andma kompromissi lõppemise päeval. Korteriomand peab sealjuures olema vähemalt kompromissis fikseeritud heaperemehelikult hoitud seisundis. Korteriomandi tagastamine vormistatakse kirjalikult vastava aktina, kuhu märgitakse tagastatud korteriomandi seisund (va varjatud defektid). Kui korteriomand ei vasta nõuetele on kostja kohustatud

kompenseerima hagejale korteriomandi nõuetekohasesse seisundisse viimiseks vajalike remonttööde maksumuse. Pooled paluvad teavitada pooli omaniku kande muutmisest ja isikliku kasutusõiguse kandmisest e-posti aadressidel: xxxx, xxxx ja xxxx. Pooled kinnitavad, et peale kompromissis märgitud kohustuste täitmist ei ole neil mistahes pretensioone ega rahalisi nõudeid üksteise vastu seoses tsiviilasjas nr 2-17-13107 esitatud hagi eseme ja poolte nõuetega üksteise vastu. Muu hulgas loobub kostja enda võimalikust nõudest hagejalt tagasi nõuda väidetavalt hagejale tasutud summad (see hõlmab kõiki võimalikke kostja nõudeid hageja vastu, sh 30.04.2013 korteriomandi xxxx, registriosa numbriga xxxx, kinkelepingu lepingu p.2.5 tasutud 4 091,45 eur) ning hageja ei nõua kostjalt enda tsiviilasjas nr 2-17-13107 tekkinud menetluskulude hüvitamist. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Pooled kinnitavad ja nõustuvad käesoleva kompromissi sõlmimisega, et hagejal on õigus käesolevast kompromisskokkuleppest taganeda ja kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus lõpetada, kui hageja on pidanud kaks korda seoses kommunaalkulude ja muude korteriomandi kasutamisega seotud kulude võlgnevusega kostja vastu kohtusse pöörduma ja kohtumenetluse käigus on tuvastatud kostja sellekohase võlgnevuse olemasolu; kostja ei ole remondikohustust täitnud ja/või kostja süül on korteriomand kahjustunud. Seejuures peab hageja eelnevalt andma kostjale mõistliku tähtaja (mitte vähem kui 14 päeva) avastatud puuduste likvideerimiseks. Kui kostja hageja poolt antud tähtaja jooksul puudusi ei likvideeri, siis on hagejal õigus kompromisskokkuleppest taganeda ja kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus lõpetada käesoleva punkti esimeses lauses toodud alusel; kostja või kostja poolt korteriomandisse lubatud isik on lõhkunud või rikkunud korteriomandi või selle juurde kuuluvaid esemeid, sisustust, kommunikatsioone või hoonet ning/või ei kasuta neid sihipäraselt. Seejuures peab hageja eelnevalt andma kostjale mõistliku tähtaja (mitte vähem kui 14 päeva) avastatud puuduste likvideerimiseks. Kui kostja hageja poolt antud tähtaja jooksul puudusi ei likvideeri, siis on hagejal õigus kompromisskokkuleppest taganeda ja kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus lõpetada käesoleva punkti esimeses lauses toodud alusel; kostja ei võimaldanud korteriomandi kontrollimist hageja poolt vähemalt kahel korral, kuigi selles oli juba eelnevalt poolte vahel kokku lepitud; kostja on võimaldanud teis(t)el isiku(te)l elada korteriomandis ilma hageja kirjaliku nõusolekuta. Kostja kinnitab ja annab käesolevaga tagasivõtmatu nõusoleku, et hageja poolt kinnistusregistrit pidavale ametiasutusele vastavate ametlike dokumentide ettenäitamisel, kustutatakse kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus kinnistusregistrist ilma kostjalt täiendavat nõusolekut saamata. Hageja palub korteriühistul xxxx esitada vajadusel korteriühistu xxxx üldkoosoleku protokollid kostjale. Hageja on nõus sellega, et kostja registreerib enda elukohaks aadressi xxxx. Kompromissi sõlmimisega loevad pooled hagis toodud vaidluse lõppenuks. Seoses komproimissi täitmise käigus tekkivate küsimustega suhtlevad pooled e-kirjade vahendusel: M Ke e-posti aadress: xxxx, N S e-posti aadress: xxxx. Pooled paluvad kohtul esitada kompromissi kinnitanud kohtumäärus kinnisraamatusse vastavate kannete muutmiseks ja tegemiseks. Pooled esitavad menetluslikul vajadusel kohtule kannete muutmiste tegemiseks vajalikud riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused 3 päeva jooksul peale kompromissi kinnitanud kohtumääruse jõustumist. Kompromiss jõustub pärast selle allkirjastamist poolte poolt ja tingimusel, et kompromissi kinnitab määrusega kohus, kes ühtlasi lõpetab tsiviilasjas menetluse. Juhul, kui kohus

kompromissilepingut ei kinnita või kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust (sh ei ole käsitletav omaksvõtuna) ning kompromissileping loetakse sel juhul algusest peale kehtetuks. Hageja ja kostja avaldavad ja kinnitavad, et väljendavad käesolevaga tahteavalduse kinnistusraamatus viidatud kinnisasja omaniku kannete muutmiseks ja isikluku kasutusõiguse kandmiseks. Pooled paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevale. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 550 eurot hageja arveldusarvele nr xxxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooltevaheline kompromissleping on digitaalselt allkirjastatud hageja ja kostja lepingulise esindaja poolt. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt asjaolust, et pooled on sõlminud kompromissi, jätab kohus menetluskulud, mida ei ole kompromissis nimetatud, poolte endi kanda. TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Võttes arvesse, et pooled on lühendanud edasikaebetähtaega 3 päevani, on käesolev kohtumäärus edasikaevatav 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1 100 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamiselt tasutud riigilõivust summas 550 eurot hageja arveldusarvele nr xxxx. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.