V F hagi Hesterway OÜ vastu viivise 15,40 euro ja alates 12.11.2018 edasise viivise saamiseks 0,022% päevas
Tsiviilasja hind
1095,40 eurot Hageja: V F (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja esindaja: R A (e-post XXX) Kostja: Hesterway OÜ (registrikood 12759121; asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: U –U T (e-post XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V F hagi.
2.Välja mõista Hesterway OÜ-lt V F kasuks seadusjärgne viivis ajavahemiku 03.09.2018-03.12.2018 eest summas 20,24 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista Hesterway OÜ-lt V F kasuks menetluskuluna 466,66 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.11.11.2018 esitas V F Harju Maakohtusse hagi Hesterway OÜ vastu põhivõlgnevuse 1000 euro, viivise 15,40 euro ja alates 12.11.2018 edasise viivise saamiseks 0,022% päevas.
2.12.12.2018 loobus hageja broneerimistasu 1000 euro tagastamise nõudest, kuivõrd kostja tagastas broneerimistasu hageja pangakontole 04.12.2018.
3.Kohus 06.02.2019 kohtumäärusega võttis vastu hageja osalise hagist loobumise põhivõlgnevuse 1000 euro nõudes ja lõpetas selles osas menetluse osaliselt. Kohus jätkas tsiviilasja menetlust hageja viivisenõude osas. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
4.Hagi kohaselt sõlmiti 24.07.2018 hageja ja kostja vahel broneerimisleping. Broneerimislepingu punkti 2 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et kuni 23.08.2018 ei paku kostja korteriomandit aadressil XXX teistele huvilistele ega sõlmi selle võõrandamise kokkuleppeid, samuti ei pea sellealaseid läbirääkimisi ning märgib broneerimistähtaja jooksul müügikanalites korteriomandi staatuseks „broneeritud“. Hageja tasus kostjale broneerimistasu 1000 eurot. Broneerimislepingu punkti 5 kohaselt kui broneerimistähtaja jooksul korteriomandi notariaalset müügilepingut ei sõlmita, loetakse broneerimistasu kinnisvarabüroo poolseks korteriomandi müügi peatamise kokkuleppeliseks hüvitiseks ning seda broneerijale ei tagastata. Kui ostutehing jääb olemata broneerija laenu mittesaamise tõttu, mis on kirjalikult tõendatud, siis broneerimistasu tagastatakse kinnisvarabüroo poolt broneerijale.
5.23.08.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, kus andis teada, et ta ei saanud pangast laenu ning sellest tulenevalt ta ei saa sõlmida müügilepingut korteriomandi ostmiseks. 24.08.2018 saatis hageja kostjale kirjaliku tõendi laenu mittesaamise kohta. Hageja nõudis korduvalt broneerimistasu tagastamist broneerimislepingu punkti 5 alusel. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus nende vahel sõlmitud lepingust tulenevat kohustust tagastada hagejale broneerimistasu.
6.Hageja selgitab, et broneerimislepingu sõlmimisel suhtles hageja ainult kostjaga ning sõlmis lepingu kostja kui lepingupoolega, mitte kolmanda isikuga, keda esindas kostja. Hageja hinnangul tekkisid broneerimislepinguga kohustused ainult hagejale ja kostjale. Hageja selgitab, et lepingus ei ole märgitud lepingupoolt, kelle nimel väidetav esindaja tegutseb ja broneerimislepingu olemusest ei tulene, et see oli sõlmitud korteriomaniku nimel. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud raha üleandmise akt ei ole asjakohane. Tegemist on kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kokkuleppega, mis oli küll sõlmitud viidates broneerimislepingule, kuid ei ole sõlmitud selle alusel. Hageja ei teadnud sellest ega pidanudki teadma.
7.Hageja ei nõustu kostja poolt pakutud lepingu lõppemise tähtajaga. Lepingu punkti 2 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et kostjal tuleb lepingut täita kuni 23.08.2018. Sellest tulenevalt oli kohustuse täitmise viimaseks päevaks 23.08.2018. Broneerimislepinguga ei ole sätestatud tähtaega, mille möödumisel hageja kaotab oma õiguse broneerimisraha tagasisaamiseks. Kuna broneerimislepingus ei ole sätestatud, millise tähtaja jooksul kostja pidi tagastama hagejale broneerimistasu, siis peab kohustus olema täidetud mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast kohustuse tekkimise algusest. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas broneerimisraha tagastamise kohustuse mõistlikuks täitmise ajaks on 7 kalendripäeva alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kohustus muutus sissenõutavaks seega 24.08.2018, kui hageja esitas kirjaliku tõendi laenu mittesaamise kohta ning nõudis broneerimisraha tagastamist. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et nõue on esitatud vale kostja vastu. Kostja hinnangul on hageja nõudeõiguse kaotanud, rahasaaja on broneerimistasu tagastanud ja puudub alus viivise arvutamiseks. Kostja on hagejale korduvalt selgitanud, et kostja oli broneerimislepingus S L O OÜ esindaja. Broneerimisraha anti akti alusel üle S L O OÜ-le.
Kostja ei ole broneerimistasu omandanud ega ole ka midagi tagastada. Kostja on korduvalt palunud pöörduda S L O OÜ poole broneerimistasu tagastamiseks.
9.Kostja hinnangul kehtis broneerimisleping kuni 23.08.2018, seega hagejal tegelikkuses puudub nõue kostja või S O OÜ vastu, kuna hageja teavitas panga keeldumisest 23.08.2018, s.o pärast lepingu lõppemist. Seega oli hageja kaotanud õiguse broneerimistasu tagasi saada.
10.Vaatamata õiguse kaotamisele on rahasaaja hagejale raha tagastanud. S L O OÜ tagastas broneerimistasu kostjale andes korralduse tasuda broneerimistasu hagejale, mida kostja tegi esimesel võimalusel. Seega puudub hagejal broneerimistasu alusel nõue. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjaliga ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale on 1000 eurot tagastatud hageja pangakontole 04.12.2018.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) Hesterway OÜ on käesolevas menetluses õige kostja; 2) hageja on kaotanud broneerimislepingust tuleneva broneerimistasu tagastamise nõudeõiguse ja sellest tulenevalt, kas hagejal on alust nõuda kostjalt viivist või mitte.
14.Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt on kostja 04.12.2018 hageja pangakontole kandnud 1000 eurot (tlk 37). Seega on kostja hageja ees enda võlga tunnistanud, mistõttu ei saa vaidluse all olla asjaolu, kas kostja on käesolevas menetluses õigeks kostjaks. Kostja on enda võlgnikuks olemist tunnistanud makstes hagejale 1000 eurot broneerimistasu tagasi. Isegi juhul, kui kostja poleks enda võlga hageja ees tunnistanud ja hagejale raha tagastanud, leiab kohus, et hageja on esitanud nõude õige kostja vastu. Kohtu hinnangul on broneerimisleping sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja tegutses broneerimislepingu alusel S L O OÜ esindajana. Kohtu hinnangul ei nähtu see broneerimislepingust. Samuti ei ole asjakohane kostja viide raha üleandmise aktile, millest tuleneb, et kostja on S L O OÜ esindaja. Raha üleandmise akt ei ole broneerimislepingu osa ega lisa. Broneerimislepingust tulenevalt on lepingu poolteks hageja ja kostja (tlk 4-5), mistõttu on ka nõue esitatud õige kostja vastu.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista broneerimistasu tagastamisega viivitamise tõttu sissenõutavaks muutunud viivise 15,40 eurot ja alates 12.11.2018 edasise seadusjärgse viivise. Kostja leiab aga, et hagejal ei ole alust nõuda kostjalt viivist, kuna hagejal tegelikkuses puudub nõue, sest broneerimisleping kehtis kuni 23.08.2018 ja hageja teavitas panga keeldumisest 23.08.2018, s.o pärast lepingu lõppemist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal puudub broneerimistasu tagastamise nõue. Kohus selgitab, et kuni 23.08.2018 kehtis kostjale kohustus mitte pakkuda korteriomandit teistele huvilistele ega sõlmida korteriomandi suhtes võõrandamise kokkuleppeid. Seega nägi broneerimisleping ette tähtaja, mis aja jooksul tuli kostjal enda kohustust täita. Kohtu hinnangul ei ole broneerimislepinguga sätestatud tähtaega, mille möödumisel hageja kaotab oma õiguse broneerimistasu tagasisaamiseks. Seejuures teavitas hageja kostjat panga keeldumisest 23.08.2018, s.o aja jooksul, mil kostjale veel kehtis broneerimislepingust tulenev kohustus.
Broneerimislepingu punkti 5 teise lause kohaselt tuleb broneerijale broneerimistasu tagastada, kui ostutehing jääb olemata broneerija laenu mittesaamise tõttu, mis on kirjalikult tõendatud. Hageja on seda kirjalikult tõendanud (tlk 6). Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt broneerimistasu tagastamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, muuhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on hagejale võlgnevuse tasunud 04.12.2018, kuid kohtu hinnangul on kostja viivitanud enda rahaliste kohustuse täitmisega, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt selle eest viivist. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohtu hinnangul ei tulene broneerimislepingust kohustuse täitmise aega. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul muutus kohustus sissenõutavaks 24.08.2018, kui hageja esitas kostjale kirjaliku tõendi laenu mittesaamise kohta ning nõudis broneerimistasu tagastamist. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 03.09.2018. Seega pärast 10 päeva möödumist kohustuse sissenõutavaks muutumisest 24.08.2018. Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 82 lõikest 3 tulenev mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist alates 03.09.2018. Kuivõrd kostja tasus hagejale broneerimistasu 1000 eurot 04.12.2018, siis on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 03.09.2018-03.12.2018 eest.
16.Kõigest eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kostja viivitas enda rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu on hageja viivisenõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista seadusjärgne viivis ajavahemiku 03.09.2018-03.12.2018 eest summas 20,24 eurot. Menetluskulude jaotus
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on 12.12.2018 põhinõudest loobunud, kuivõrd kostja tasus broneerimistasu 1000 eurot 04.12.2018 hageja pangakontole. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
Hageja menetluskulud on kokku summas 500 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 200 eurot ja õigusabikuludest summas 300 eurot. Kostja pole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 300 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 3 tundi ja õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot käibemaksuta järgnevalt: 1) 28.10.2018 dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtusse 2 tundi; 2) 11.12.2018 kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 40 minutit; 3) 16.12.2018 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased. Kooskõlas Riigikohtu 3-2-1-77-14 punktiga 12 ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega tuleb hageja 16.12.2018 kulusid vähendada 20 minuti võrra. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu 20 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 2 tunni ja 40 minuti ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tunnis vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 266,66 eurot. Hageja menetluskulud kokku on 466,66 eurot (riigilõiv ja õigusabikulud). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.