Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A Ai vastu sõiduauto valduse väljanõudmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kädi Sacik-Korn (Osaühing EUROPARK ESTONIA, e-post xxx); Kostja: A A (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste (Advokaadibüroo ALTERNA, e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagis A Ai vastu sõiduauto valduse väljanõudmiseks. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Välja mõista Osaühingult EUROPARK ESTONIA A Ai kasuks menetluskulud 1 950 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
4.Kohtumääruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A Ai vastu sõiduauto valduse väljanõudmiseks.
2.18.01.2019 esitas hageja taotluse hagist loobumiseks ning palus jätta menetluskulud täies ulatuses või osaliselt kostja kanda.
3.24.01.2019 esitas kostja enda seisukoha, milles palus võtta hagist loobumine vastu ning lõpetada antud tsiviilasja menetlus. Kostja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 950 eurot ning viivise menetluskulult.
4.01.02.2019 esitas hageja enda seisukoha kostja menetluskulude osas, milles palus jätta menetluskulud täies ulatuses või osaliselt kostja kanda või kostja menetluskulude hageja kanda jätmisel mõista kostja menetluskulud välja põhjendatud ja mõistlikus suuruses.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal TsMS § 429 lg 1 alusel õigus hagist loobuda. TsMS § 429 lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid loobumise avalduse vastuvõtmise, puuduvad.
7.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
8.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd hageja on soovinud hagist loobuda ja kohtule ei ole teada, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud, on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.
9.Seoses hageja väitega, et antud juhul oleks põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda, märgib kohus, et kohtu hinnangul TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud reeglist kõrvalekaldumiseks alus puudub. Kohus märgib, et kostja on alates esimesest menetlusdokumendist selgitanud, et vaidlusalust sõidukit ei parkinud hageja hallatavasse parklasse kostja. Kostja on rõhutanud, et kostja ei ole sõiduki omanik ega vastutav kasutaja. Ka kostja esitatud 26.09.2017 e-kirjast (tlk 42, tõlge tlk 43), mille kostja saatis hagejale enne kohtumenetluse algust, ilmneb, et sõiduki kasutaja ei ole mitte kostja, vaid kostja klient. Seega ei olnud käesolevas asjas kostja vastu hagi esitamise vajadus tingitud kostja pahatahtlikust käitumisest, kuna kostja on nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses esitanud samu vastuväiteid, mille kohaselt kostja ei ole isik, kelle vastu hageja oma nõudega peaks pöörduma.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 1 950 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 26.03.2018 kostja täiendava seisukoha koostamiseks 36 minutit (tlk 76-77), 28.03.2018 kostja täiendava seisukoha koostamiseks 24 minutit (tlk 76-77), 30.04.2018 kostja arvamuse koostamiseks 1 tund (tlk 94-96), 10.07.2018 kohtule istungi aja sobivuse kinnitamiseks (tlk 104), kohtumäärusega tutvumiseks (kostja asendamine, täiendavate tõendite nõudmine) 6 minutit, 16.07.2018 kompromissi arutamise aja pakkumiseks 6 minutit, 17.07.2018 kompromissi aja osas kooskõlastamiseks
minutit, 18.07.2018 kompromissläbirääkimiste kohtumiseks 30 minutit, 18.07.2018 kompromisspakkumise edastamiseks kliendile 6 minutit, 15.08.2018 kohtupraktika analüüsiks ja kompromissi selgitamiseks kliendile 18 minutit, 11.09.2018 hageja taotlusega tutvumiseks ja selle edastamiseks kostjale teadmiseks 12 minutit, 14.09.2018 kohtu nõudega tutvumiseks ja selle edastamiseks kliendile koos selgitusega 12 minutit, 19.09.2018 kostja seisukoha koostamiseks hageja taotluste osas 3 tundi (tlk 121-124), 04.10.2018 menetlusdokumentidega seoses kliendiga suhtluseks 6 minutit, 08.10.2018 tsiviilasjas kliendile menetlusliku olukorra selgitamiseks 18 minutit, 22.10.2018 kohtu määruse läbitöötamiseks ja kliendi teavitamiseks 12 minutit, 22.10.2018 kompromisspakkumise sõnastamiseks ja edastamiseks A. Aile kooskõlastamiseks 12 minutit, 26.10.2018 kompromisspakkumisega tutvumiseks ja sellele vastamiseks 6 minutit, 09.11.2018 määruskaebuse analüüsiks ja määruskaebuse edastamiseks kliendile 12 minutit, 12.11.2018 määruskaebuse vastuse koostamiseks 1 tund (tlk 157-160), 13.11.2018 määruskaebuse vastuse koostamiseks 1 tund (tlk 157-160), 15.11.2018 nõupidamiseks seonduvalt määruskaebuse vastusega 6 minutit, 16.11.2018 määruskaebuse vastuse koostamiseks 1 tund (tlk 157-160), 27.11.2018 Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks, kliendi informeerimiseks määruskaebuse rahuldamata jätmisest 6 minutit, 18.01.2019 suhtluseks kohtuga ning hagist loobumise avaldusega tutvumiseks, kliendi informeerimiseks hagist loobumise osas ja kohtule vastamise tähtajast 18 minutit, 18.01.2019 ettevalmistuseks istungiks 18 minutit, 24.01.2019 kohtu 18.01.2019 nõudele vastuse koostamiseks 1 tund (tlk 181-183).
12.Kohus leiab, et eelnimetatud kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et hageja hinnangul peab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestama hagi hinda ning kostjal oli asja lahendamisel ainult üks oluline vastuväide, mille esitamisest kõigis seisukohtades oleks piisanud, mistõttu tuleks kostja menetluskulusid vähendada. Kohus märgib seoses hageja vastuväidetega, et hageja viidatud lahendites nr 3-2-1-4-15 ja nr 3-2-1-29-17 on Riigikohus selgitanud, et rahaliste nõuete puhul ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda. Antud juhul on hageja esitanud aga sõiduauto valduse väljanõudmise nõude, mistõttu peab kohus põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist tsiviilasja hinda ületavas summas. Samuti ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kostja oleks võinud menetluse vältel esitada üksnes ühe vastuväite. Kostjal on menetluses õigus hageja esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kuivõrd hageja on menetluse käigus esitanud erinevaid taotluseid ning väiteid, on kostjal olnud õigus nende osas seisukohtade esitamiseks ning rohkem kui ühe vastuväite esitamiseks. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et ennekõike on kostja menetluskulude suuruse põhjustanud hageja ise, kes on esitanud hulgaliselt menetlusdokumente, taotlusi ja väiteid ning seda ka pärast kohtu 15.02.2018 ja 09.04.2018 e-kirju, milles kohus juhtis hageja tähelepanu asjaoludele, et hageja nõue ei pruugi olla perspektiivikas ning hageja poolt hagis esitatud nõude juurde jäämine võib kaasa tuua põhjendamatuid menetluskulusid.
13.Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et kostja esindaja on kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
14.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga) on 12,5 tundi, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud 1 950 eurot (koos käibemaksuga).
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb kostja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
16.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.