XX ja YY hagi CC ja QQ vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks, kasutuseelise ja kahju hüvitamiseks ning QQ ja CC avaldus XX ja YY vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. septembri 2018 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
määrus
nende Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX); Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX); Hagejate lepingulised esindajad Tarmo Peterson ja Siret Saks;
vandeadvokaadid
Kostja I: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Alari Avamägi ja Ardi Šuvalov; Kostja II: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. septembri 2018 määrus osas, milles maakohus jättis XX ja YY taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 516 euro ulatuses rahuldamata ja osas, milles maakohus määras CC menetluskulude rahaliseks suuruseks rohkem kui 7095 eurot ja QQ menetluskulude rahaliseks suuruseks rohkem kui 10 175,20 eurot; samuti osas, milles kohus mõistis tasaarvestuse tulemusel XX-lt ja YY-lt CC kasuks menetluskuludena välja 1818,66 eurot ja QQ kasuks 3407,32 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata XX ja YY menetluskulude rahaliseks suuruseks 16 949 eurot, CC menetluskulude rahaliseks suuruseks 7095 eurot ja QQ menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 175,20 eurot ning mõista vastavalt kindlaksmääratud menetluskulude jaotusele solidaarselt XX-lt ja YY-lt tasaarvestuse tulemusel CC kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1620,03 eurot ja QQ kasuks 3052,56 eurot.
3.XX ja YY määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Harju Maakohtu 13. septembri 2018 määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Rahuldada XX ja YY avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. 4.2.Määrata XX ja YY menetluskulude rahaliseks suuruseks 16 949 eurot (sh riigilõiv 2700 eurot ja õigusabikulud 14 249 eurot käibemaksuga). 4.3.Mõista CC-lt XX ja YY kasuks menetluskulude hüvitisena välja 508,47 eurot. 4.4.Rahuldada CC avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. 4.5.Määrata CC menetluskulude rahaliseks suuruseks 7095 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 6795 eurot). 4.6.Välja mõista solidaarselt XX-lt ja YY-lt CC kasuks menetluskulude hüvitisena 2128,50 eurot. 4.7.Rahuldada QQ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 4.8.Määrata QQ menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 175,20 eurot (käibemaksuga). 4.9.Välja mõista solidaarselt XX-lt ja YY-lt QQ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 3052,56 eurot.
4.10.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 4.3. ja 4.6 nimetatud vastastikused nõuded ning mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt CC kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1620,06 eurot.
4.11.Kohustada XX ja YY tasuma resolutsiooni punktide 4.9 ja 4.10. järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.XX ja YY esitasid 28.05.2014 Harju Maakohtule hagi CC ja QQ vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ning kasutuseelise ja kahju hüvitamiseks. Kostjad esitasid 04.11.2014 vastuhagi omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks.
2.Maakohus jättis 14.12.2015 otsusega nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.03.2016 otsusega
maakohtu otsuse hagejate apellatsioonkaebuse alusel hagi puudutavas osas, sh menetluskulude jaotuse osas, ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3.Hagejad täpsustasid oma nõuet 30.08.2016. Samal päeval esitasid kostjad avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
4.Maakohus rahuldas 15.11.2017 otsusega nii hagi kui ka kostjate avalduse osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.04.2018 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja jättis kuni apellatsioonimenetluseni maakohtus kantud menetluskulud 67% ulatuses menetlusosaliste endi kanda, kostja I menetluskulud 30% ulatuses ja kostja II menetluskulud 33% ulatuses solidaarselt hagejate kanda ning hagejate menetluskulud 3% ulatuses kostja I kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 20.06.2018 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta. Kassatsiooniastme kulud jäid hagejate enda kanda.
5.Hagejad palusid määrata kuni apellatsioonimenetluseni kantud menetluskulude suuruseks 21 668 eurot (sh riigilõiv 2700 eurot ja õigusabikulud 18 968 eurot), kostja I 9902,50 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 9602,50 eurot) ja kostja II 11 706,30 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 11 656,30 eurot). Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas menetlusosaliste avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks 16 133 eurot (sh riigilõiv 2700 eurot ja õigusabikulud 13 433 eurot käibemaksuga), kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 7675,50 eurot (käibemaksuga) ja kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 325,20 eurot (käibemaksuga). Kohus mõistis kostjalt I hagejate kasuks menetluskulude hüvitisena välja 483,99 eurot, hagejatelt solidaarselt kostja I kasuks 2302,65 eurot ja hagejatelt solidaarselt kostja II kasuks 3407,32 eurot. Kohus tasaarvestas hagejate ja kostja I vastastikused nõuded ja mõistis hagejatelt kostja I kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1818,66 eurot. Kohus kohustas hagejaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
7.Määruse kohaselt oli tsiviilasi nii nõuete arvu, menetlusdokumentide hulga kui ka mitme kohtuastme korduva läbimise tõttu mahukas. Enamus menetlusdokumente esitati kohtu nõudel. Kuna eeldatavalt märgivad esindajad menetluskulude nimekirjades tööaja vastavalt tegelikult tekkinud kulule, ei kuulu see vähendamisele nende suuruse kohta esitatud üldiste vastuväidete alusel. Menetlusosalistel on õigus valida endale mitu esindajat, kellel on ka õigus otsustada töö korraldamise üle. Ühe dokumendiga võib teatud juhtudel tegeleda ka mitu inimest, kuid tegevuste dubleerimine on põhjendamatu.
8.Hagejate taotletud õigusabi ajakulust, 130 tunnist ja 24 minutist, on põhjendatud ja vajalik 93 tundi ja 15 minutit, s.o rahaliselt 16 133 eurot. Õigusabikulu tuleb vähendada toimingute võrra, mida hagejate kaks vandeadvokaadist esindajat dubleerisid; sh esindajate omavaheliste nõupidamiste aja võrra; ebamõistlikult suure istungiteks ettevalmistamise ajakulu võrra; ebamõistlikult suure menetlusdokumentide koostamisele kulunud aja võrra (arvestades menetluse staadiumit); omal algatusel esitatud menetlusdokumentide koostamise aja võrra; toimingute võrra, millel puudus menetluses tagajärg (kaebuse esitamise vajaduse analüüs; kompromissi arutamine) ja ebavajalike toimingute aja võrra
9.Hagejate esindajate tunnitasu määr 144 eurot (käibemaksuga) on kooskõlas turu keskmise hinna ja kohtupraktikaga. Hagejate tasutud riigilõivud, kokku 2700 eurot, on põhjendatud kulu.
10.Kostja I taotletud õigusabi ajakulust, 106,20 tunnist, on põhjendatud ja vajalik 91,95 tundi, s.o rahaliselt 7675,50 eurot. Õigusabikulu tuleb vähendada aja võrra, mis kulus toimingutele, mis ei olnud seotud teise menetlusosalisega (tähtaja pikendamise taotluse koostamine); kordavate seisukohtade esitamisele kulunud aja võrra; rahuldamata jäänud taotluste koostamisele kulunud aja võrra; toimingute võrra, mis põhjustasid menetluse viibimise; hilinenult esitatud dokumentide koostamisele kulunud aja võrra; esindajate dubleerivast tegevusest tuleneva kulu võrra; menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aja ja istungiks ettevalmistamisele kulunud ebamõistlikult suure ajakulu võrra.
11.Kostja I osutatud õigusabi tunnitasu määr 90 eurot (käibemaksuga) on kooskõlas turu keskmise hinna ja kohtupraktikaga. Taotlus riigilõivuna tasutud 300 euro menetluskuluna kindlaksmääramiseks on põhjendatud.
12.Kostja II taotletud õigusabi ajakulust, 89,43 tunnist, on põhjendatud ja vajalik 79,25 tundi, s.o rahaliselt 10 325,20 eurot. Taotletav õigusabikulu kuulub vähendamisele põhjendamatult pika istungiks ettevalmistumise aja võrra; menetluskulude hüvitamise taotluse koostamisele kulunud aja võrra; kostjate esindajate omavahelise suhtlemise aja võrra; esindaja vahetumise tõttu tekkinud kulu võrra; toimingute võrra, millel puudus menetluses tagajärg (kompromissi koostamine) ja seisukohti kordavate dokumentide koostamise aja võrra.
13.Kostjale II osutatud õigusabi tunnitasu määr 120-138 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas turu keskmise ja kohtupraktikaga.
14.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejatelt kostja I kasuks välja mõista 2302,65 eurot (7675,50x30%) ja kostja II kasuks 3407,32 eurot (10 325,20x33%). Kostjalt I tuleb hagejate kasuks välja mõista 483,99 eurot (16 133x3%). Hagejate ja kostja I vastastikused nõuded kuuluvad tasaarvestamisele ja lõppsummana tuleb hagejatelt kostja I kasuks välja mõista 1818,66 eurot (2302,65-483,99) ja kostja II kasuks 3407,32 eurot. Määruskaebus
15.Hagejad paluvad maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis hagejate menetluskulude rahalise suuruse 16 133 eurot ületavas osas kindlaks määramata ja teha uue määruse, millega rahuldada hagejate taotlus summas 21 688 eurot.
16.Kaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti hagejate põhjendatud ja vajalikud kulud kindlaks määramata ning määras kostjate menetluskulud kindlaks vajalikust suuremas ulatuses.
17.Kohus vähendas ebaõigesti 29.01.2015 seisukoha koostamisele kulunud aega põhjendusel, et hagejad ei vaielnud tõendi vastuvõtmisele vastu, vaid kritiseerisid tõendit sisuliselt. Kohus möönis ka ise seisukoha esitamise vajadust. Menetluskulu ei saa jätta kindlaks määramata põhjusel, et kohus ei pidanud seda selles menetlusfaasis vajalikuks.
18.Kohus vähendas ebaõigesti 04.12.2015, 23.03.2015, 17.11.2015 ja 13.01.2016 tekkinud kulusid põhjendusega, et esindajad dubleerisid tegevusi. Kohus möönis, et kahe esindaja kasutamine võib olla põhjendatud, seega ei saa kulusid automaatselt vähendada. Kahe
esindaja poolt toimingute tegemine ei ole küsitav. Vastupidi, kahe esindaja olemasolu kiirendab menetlust, sest kahe esindaja ekspertiis on ilmselgelt parem ja ühiselt menetlustaktika ja/või menetlusdokumentide väljatöötamine võib olla ajaliselt konstruktiivsem.
19.Kohus vähendas ebaõigesti 30.08.2016 seisukoha koostamise aega põhjusel, et täitemenetlusega seotud küsimused ja nende analüüs ei ole asjakohased. Hagejal tuli nõuete esitamisel arvestada, et tegemist oli täitmise mõttes äärmiselt keerulise kohtuasjaga. Täitmisega seotud probleemidele viitas käesolevas asjas ka ringkonnakohus.
20.Kohus jättis 23.02.2017 menetlusdokumendi koostamise eest menetluskulu ebaõigesti välja mõistmata põhjusel, et dokument esitati omal algatusel. Dokument ei olnud ebavajalik ega põhjendamatu. Kostjad esitasid seisukohad seoses hagi eseme muutmisega, samuti uusi väiteid. Hageja on vaba menetlusõiguste kasutamisel ka siis, kui kohus selleks tähtaega ei anna.
21.Kohus määras ebaõigesti kindlaks kostja I 01.08.2014 vastuse koostamise, kolmanda isiku kaasamise taotluse koostamise ja tagatise tagastamise taotlusele vastuse koostamise ajakulu. Taotlus kolmanda isiku kaasamiseks jäeti rahuldamata.
22.Kohus määras ebaõigesti kindlaks kostja I 04.11.2014 vastuhagi koostamise kulu. Vastuhagi jäeti täies ulatuses rahuldamata.
23.Kohus määras ebaõigesti kindlaks kostja I menetluskulud 26.08–29.08.2016 kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise avalduse koostamise eest. Avalduse koostas kostja II, mitte kostja I esindajad.
24.Kohus määras ebaõigesti kindlaks kostja I menetluskulud seoses 05.09.2017 ja 15.09.2017 ekspertiisi küsimuste koostamisega. Kohus jättis arvesse võtmata, et ekspertiisi taotlust ei rahuldatud ning et ekspertiisi taotlus ja küsimused esitati hilinenult.
25.Kohus määras ebaõigesti kindlaks kostja II 14.05.2015 seisukohtade koostamiseks kulunud aja 17,55 tundi. Kohus ei hinnanud dokumendi koostamise põhjendatust ja vajalikkust ega selle mahtu. 17,55 tundi ületab kõikide menetluses esitatud toimingute määra.
26.Kohus määras ebaõigesti kindlaks kostja II 21.04.2017 kulu notariaalse lepingu ülevaatamiseks. Selgusetu on, kuidas on see kulu seotud antud kohtumenetlusega. Vastused määruskaebusele
27.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus jättis hagejate taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 516 euro ulatuses rahuldamata ning osas milles maakohus määras kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks enam kui 7095 eurot ja kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks enam kui
10 175,20 eurot; samuti osas, milles kohus mõistis tasaarvestuse tulemusel hagejatelt kostja I kasuks menetluskuludena välja 1818,66 eurot ja kostja II kasuks 3407,32 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse.
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus ületas käesoleval juhul menetluskulude põhjendatuse hindamisel osaliselt diskretsioonipiire.
30.Õige on määruskaebuse etteheide, et kohus vähendas ebaõigesti hagejate esindajate ajakulu 29.01.2015 esitatud seisukoha koostamisele põhjendusega, et hagejad ei vaielnud oma seisukohas kostja I tõendi vastuvõtmise taotlusele vastu, vaid esitasid sellele sisulisi vastuväiteid. Ringkonnakohus märgib, et kostja I esitas 12.01.2015 taotluse täiendava ekspertiisiakti asja materjalide juurde võtmiseks. Kohus andis hagejatele tähtaja selle dokumendi osas seisukoha esitamiseks, mida hagejad ka tegid. Asjaolu, et hagejad esitasid dokumendile sisulisi vastuväiteid just selles menetlusstaadiumis, ei muuda nende esitamist põhjendamatuks või ebavajalikuks. Ringkonnakohus märgib, et hagejad tuginesid oma 29.01.2015 esitatud vastuväidetele ka hilisemates menetlusdokumentides. Maakohtu põhjendused antud toimingule kulunud aja vähendamise kohta ei olnud seega asjakohased. Samas leiab ringkonnakohus, et selles osas kuulub ajakulu vähendamisele.
31.Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumendi koostamisele kulunud 8 tundi ja 28 minutit on, arvestades kostja I taotlust ja sellele lisatud ekspertiisiakti, samuti hagejate menetlusdokumendi sisu, põhjendamatult suur. Lisaks on dokumendiga tutvumisele ja analüüsile kulunud aeg 1 tunni ja 45 minuti ulatuses hagejate esindajate poolt dubleeritud. Ringkonnakohus loeb 29.01.2015 seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi ja suurendab sellest tulenevalt hagejate kasuks kindlaksmääratud menetluskulusid võrreldes maakohtu poolt kindlaksmääratud kuluga 2 tunni, s.o 288 euro võrra.
32.Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse etteheitega selle kohta, et maakohus vähendas põhjendamatult 30.08.2016 seisukoha koostamise ajakulu 1 tunni ja 20 minuti võrra, mis kulus täitemenetluslike küsimuste analüüsile, põhjendusega, et täitemenetlusega seoses tekkinud kulud ei ole käesoleva tsiviilasja menetluskulud. Ringkonnakohus märgib, et hagejad esitasid 30.08.2016 seisukoha vastusena maakohtu 07.07.2016 nõudele, milles kohus palus hagejatel täpsustada esitatud nõudeid kooskõlas asja lahendamiseks antud ringkonnakohtu juhistega. Muu hulgas juhtis ringkonnakohus oma otsuses tähelepanu nõuete täidetavuse probleemile, mistõttu palus maakohus hagejatel oma nõuet täpsustada viisil, mis võimaldaks täitemenetluse läbiviimist ilma vaidlusteta. Nendest asjaoludest tulenevalt ei saa esindaja tööd täitemenetluslike küsimuste analüüsile pidada põhjendamatuks või käesoleva asjaga mitteseotuks. Ringkonnakohus lisab, et maakohus pidas ka ise küllaltki suures mahus analüütilist tööd põhjendatuks, võttes arvesse just ringkonnakohtu otsuses antud juhiseid asja lahendamiseks. Ringkonnakohus suurendab seetõttu hagejate kasuks kindlaksmääratud menetluskulusid 1 tunni ja 20 minuti, s.o 228 euro võrra.
33.Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega ka selles, et alusetu taotluse koostamise ja esitamisega seonduvad kulud ei ole vajalikud kulud, mille väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt oleks põhjendatud. Maakohus määras seega ebaõigesti kindlaks kostja I kulud, mis on seotud 01.08.2014 esitatud kolmanda isiku kaasamise taotluse koostamisega, sest taotlus jäeti 23.10.2014 määrusega rahuldamata. Samuti määras maakohus
põhjendamatult kindlaks kostja I kulud seoses 05.09.2017 ekspertiisitaotluse esitamise ja 15.09.2017 ekspertiisiküsimuste koostamisega. Maakohus jättis taotluse 19.09.2017 kohtuistungil rahuldamata, kuna see oli esitatud hilinenult ja selle vajalikkus oli põhistamata. Ringkonnakohus vähendab kostja I kindlaksmääratud menetluskulusid seetõttu vastavalt 30 minuti (mis arvestuslikult vastab kolmanda isiku kaasamise taotluse koostamisele kulunud ajale), 1 tunni (ekspertiisitaotluse koostamisele kulunud aeg) ja 12 minuti (ekspertiisiküsimuste koostamisele kulunud aeg), s.o (45+90+18) 153 euro võrra.
34.Õige on määruskaebuse etteheite, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks kostja I kulud seoses 04.11.2014 vastuhagi koostamisega. Maakohus jättis kostjate vastuhagi asja esimesel läbivaatamisel 14.12.2015 otsusega rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad vastuhagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust ei vaidlustanud ning otsus on seega selles osas jõustunud. Asja uuel läbivaatamisel tehtud otsustused menetluskulude jaotuse kohta kostjate 04.11.2014 esitatud vastuhagi enam ei puudutanud. Menetluskulude jaotuse kohaselt ei kuulu vastuhagi koostamisega seotud kulud seega hagejatelt väljamõistmisele. Ringkonnakohus vähendab seetõttu kostja I kasuks kindlaksmääratud menetluskulude suurust 4,75 tunni (4 tunni ja 45 minuti), s.o 427,50 euro võrra.
35.Ringkonnakohus nõustub kaebusega ka selles, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks kostja II 21.04.2017 ajakulu notariaalse lepingu ülevaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole teada toimingu seos käesoleva kohtumenetlusega. Kostja II selgituste kohaselt on kulu seotud pooltevaheliste kompromissläbirääkimistega. Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis õigesti muud 2017. aastal peetud kompromissläbirääkimistega seonduvad kulud arvesse võtmata, mh põhjusel, et neil puudus menetluslik tagajärg. Maakohtu määrusest ei selgu, kuidas omas potentsiaalse kompromisslepingu projekti ülevaatamine, erinevalt muudest kompromissiga seotud kuludest, menetluses tähtsust. Ringkonnakohus vähendab seetõttu kostja II kasuks kindlaks määratud menetluskulude suurust 1 tunni ja 15 minuti, s.o 150 euro võrra.
36.Muud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist.
37.Maakohus märgib oma määruses õigesti, et kuigi menetlusosalistel on õigus valida endale mitu esindajat ja ühe menetlusdokumendiga võib teatud juhtudel tegeleda mitu esindajat, on toimingute dubleerimine siiski põhjendamatu. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud mh asja keerukusest. Kuigi tegemist oli mahuka tsiviilasjaga, ei ole hageja esile toonud, millistel asja olemusest või konkreetse küsimuse spetsiifikast tulenevatel põhjustel oli kahe esindaja osalemine sama toimingu tegemisel vajalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olenemata tsiviilasja hinnast või mahust ei ole mitme lepingulise esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud, kui esindajate poolt õigusabi osutamiseks tehtud toimingud teineteist dubleerivad. Asjaolu, et hagejatel oli kaks esindajat, ei saa teisele menetlusosalisele tuua kaasa kahekordseid kulusid. Hagejate hüpoteetilised selgitused selle kohta, et kahe esindaja kasutamine võib mõningatel juhtudel menetlust kiirendada, ei anna alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et omal algatusel esitatud dokumentide eest menetluskulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Seda seisukohta ei muuda ka hagejate väide, et dokument oli nende hinnangul vajalik kostja seisukohtadele vastuväidete esitamiseks. Maakohus jättis õigesti hagejate 23.02.2017 menetlusdokumendi koostamise kulu arvesse võtmata.
39.Põhjendatud ei ole määruskaebuse etteheide kostja I menetluskulude kindlaksmääramisele 26.08–29.08.2016 kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise avalduse koostamise eest. Ekslik on määruskaebuse väide, nagu oleks avalduse koostanud kostja II, mitte kostja I. Asja materjalide kohaselt esitasid kostjad avalduse ühiselt ja see on allkirjastatud mõlema kostja esindajate poolt. Ringkonnakohus märgib, et kostjad osalesid menetluses iseseisvalt ja neid esindasid erinevad esindajad. Kostjate soovid kaasomandiosa suhtes ja sellest tulenevalt ka nende seisukohad menetluses ei olnud alati kattuvad. Seetõttu ei ole ka alust arvata, nagu oleks kostjate esindajate töö olnud dubleeriv.
40.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus ei hinnanud kostja II 14.05.2015 seisukohtade koostamiseks kulunud aja, s.o 17,55 tunni põhjendatust ja vajalikkust. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus hindas sisuliselt nii kostja II kulu mahtu kui ka hageja vastuväiteid sellele. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi teise menetlusosalise hinnang sellele, kui ajamahukas konkreetne menetlustoiming võis olla, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks.
41.Eeltoodust tulenevalt suurendab ringkonnakohus hagejate kasuks kindlaksmääratud menetluskulusid ja vähendab kostjate kasuks kindlaks määratud menetluskulusid. Ringkonnakohus määrab hagejate põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 16 949 eurot (16 133+288+228), kostja I menetluskuluks 7095 eurot (7675,50-153-427,50) ja kostja II menetluskuluks kokku 10 175,20 eurot (10 325,20-150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejatelt kostja I kasuks välja mõista 2128,50 eurot (7095x30%) ja kostja II kasuks 3052,56 eurot (10 175,20x33%). Kostjalt I tuleb hagejate kasuks välja mõista 508,47 eurot (16 949x3%). Ringkonnakohus tasaarvestab kostja I ja hagejate menetluskulude nõuded (TsMS § 445 lg 1) ning mõistab hagejatelt kostja I kasuks solidaarselt välja 1620,03 eurot (2128,50-508,47).
42.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et käesolevas asjas kindlaks määratud menetluskulude jaotuse kohaselt vastutavad hagejad kostja I kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumise eest solidaarselt. Maakohus märkis küll hagejate solidaarvastutuse kostja I kasuks menetluskulude hüvitise väljamõistmisel, kuid jättis ilmselt ekslikult solidaarvastutuse märkimata tasaarvestuse tulemusel maksmisele kuuluva lõpliku summa väljamõistmisel. Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni.
43.TsMS § 178 lg 4 kohaselt käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Gaida Kivinurm