Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
21.oktoobril 2019.a. Tallinnas
Tsiviilasi
T K kaebus Tallinna kohtutäitur R S 25.08.2019.a otsusele täiteasjas nr. 027/2018/1079, 1078 ja 04.09.2019.a otsusele täiteasjas nr. 027/2018/1079
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: T K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Avaldaja esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e- post: [email protected]) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur R S (xxxx; e- post: xxxx) R K (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks (Advokaadibüroo RASK, Rotermanni tn 8 „Uus Jahuladu“, 10111 Tallinn; e- post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-19-14207
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata T K kaebus Tallinna kohtutäitur R S 25.08.2019.a otsusele täiteasjas nr. 027/2018/1079, 1078 ja 04.09.2019.a otsusele täiteasjas nr. 027/2018/1079.
2.Jätta kohtutäitur R S menetluskulud tema enda kanda.
3.Jätta kõik ülejäänud (nii avaldaja enda kui ka puudutatud isiku R K) menetluskulud avaldaja T K kanda.
4.Välja mõista T K’lt R K kasuks menetluskulu summas 576 eurot.
5.Välja mõista T K’lt R K kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (576 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv summas 50 eurot. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur R S (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 027/2018/1078, milles R K (edaspidi sissenõudja) avalduse alusel on algatatud täitemenetlus. R K esitas 16.08.2019.a. kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur R S rahuldas 25.08.2019.a otsusega osaliselt sissenõudja kaebuse.
2.Tallinna kohtutäitur R S menetluses on täiteasi nr. 027/2018/1079, milles R K avalduse alusel on algatatud täitemenetlus. T K (edaspidi avaldaja) esitas 05.07.2019.a. kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur R S jättis 04.09.2019.a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
3.Avaldaja esitas kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur R S 25.08.2019.a ja 04.09.2019.a otsustele täiteasjades nr. 027/2018/1078 ja 027/2018/1079. Avaldaja palub tühistada täielikult kohtutäitur R S’a 04.09.2019 otsus täiteasjas nr 027/2018/1079, kohtutäitur R S’a 23.06.2019 sunniraha määramise otsus ja 25.06.2019 kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatus II täiteasjas nr 027/2018/1079, 1078 ja tühistada osaliselt kohtutäitur R S’a 25.08.2019 otsus täiteasjas nr 027/2018/1079, 1078 osas, millega R K’i kaebus osaliselt rahuldati. Avaldaja hinnangul on kohtutäituri 23.06.2019 sunniraha määramise otsus ja seega ka 25.06.2019 kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatus II ebaseaduslikud ning sunniraha määramiseks alust ei esine, mistõttu tuleb need otsused tühistada ja lõpetada menetlus täiteasjas nr 027/2018/1079, 1078. Kohtutäituri 23.06.2019 sunniraha määramise otsuses on sunniraha määratud põhjendusega, et T K ja T K ei ole väidetavalt täitnud kohtulahendi punkte 13.2; 13.5; 13.7 (st ei ole toodud, et tegemist oleks kohtulahendi punkti 13 alapunktidega 2, 5 ja 7). Kohtulahendi resolutsioonis puuduvad punktid 13.2, 13.5 ja 13.7, seega ei ole võimalik selliste olematute punktide väidetava mittetäitmise tõttu sunniraha rakendada. Kohtutäituri otsustuses ei ole toodud isiku nime, kelle suhtes sunniraha rakendatakse, seega ei ole sunniraha määramine avaldaja suhtes ka sel põhjusel õiguspärane. Kuna esmakordse sunniraha määramine ei ole õiguspärane, siis ei ole õiguspärane ka korduva sunniraha määramine. Kohtutäituri 25.06.2019 kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatuses II on väidetud, et täitmata on kohtulahendi resolutsiooni p 13 alapunktid 2, 5, 7. Avaldaja selle väitega ei nõustu. Kohtulahendi resolutsiooni p 13 alapunktist 7 ei tulene T K’le ja T K’le kohustust koristustööde korduvaks teostamiseks, sh ei tulene sellest punktist kohustust koristada nö uut prügi/vallasasju, mis on tekkinud peale kohtulahendi jõustumist. Kohtulahendi resolutsiooni p 13 alapunkt 5 ei keela kaasomanikel panna prügikasti kõrvale äraviskamisele kuuluvaid asju, mis viiakse ära prügifirma poolt – sellise tegevuse näol ei ole tegemist kohtulahendis kirjeldatud ladustamise ja hoiustamisega. Avaldaja peab siinjuures vajalikuks märkida, et avaldajal puudub võimalus ise korraldada kohtulahendi täitmist, sest Xxxx korteriomand nr xxxx on T K otseses valduses ning avaldajal puudub korteriomandile ja kinnistule juurdepääs. Ka sel põhjusel ei ole avaldaja suhtes sunniraha rakendamine õiguspärane. Kuna kohtulahend on avaldajale teadaolevalt tervikuna täidetud, siis tuleks asjas täitemenetlus lõpetada. Kohtutäituri 25.08.2019 otsus ei ole õiguspärane osas, milles sissenõudja kaebus osaliselt rahuldati. Avaldaja ei nõustu, et kohtutäituri seisukoha järgi on kohtulahendi punktid 13.9 ja 13.11 osaliselt täitmata ning punktid 13.24 ja 13.22.1 täielikult täitmata. Avaldaja palub menetluskulud jätta kohtutäituri kanda ja kohtutäiturilt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja esindajakulu summas 300 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
4.Sissenõudja palub jätta esitatud avalduse rahuldamata. Ka tänasel päeval on xxxx täis võlgnikele kuuluvaid vallasasju, mistõttu ei ole võimalik sissenõudjal tema ainukasutusse ja ainuvaldusse määratud xxxx takistamatult ning seaduses sätestatud ja ka kohtulahendiga määratud korras kasutada. Sissenõudja märgib esmalt, et võlgnik on vaidlustanud 23.06.2019.a sunniraha määramise otsuse. Samas ei ole võlgnik vaidlustanud 23.06.2019.a eelnenud sunniraha hoiatust, mis on tehtud kohtutäituri
poolt võlgnikule 30.05.2019.a. Seega ei ole võlgnik vaidlustanud 23.06.2019.a sunniraha määramise otsusele eelnenud hoiatust ning põhjusel, et 25.06.2019.a hoiatuses ei ole täidetud võimalikud seaduses sätestatud eeldused, ei saa sisustada 23.06.2019.a sunniraha määramise otsuse tühistamist põhjusel, et eelnenud hoiatus oleks olnud seadusega mitte kooskõlas olev. Võlgnik oleks pidanud vaidlustama 30.05.2019.a tehtud sunniraha hoiatuse 23.06.2019.a otsuse vaidlustamisel, mitte ajaliselt hilisemalt tehtud hoiatuse (25.06.2019.a.). Sissenõudja ei nõustu võlgniku seisukohaga nagu puuduks kohtulahendist punkti 13 alapunktid ning seetõttu ei saa võlgniku lahendi täimata jätmise eest hoiatada või veelgi enam, määrata sunniraha. Avalduse lisast 2 nähtub selgelt, et sunniraha määramise otsustest tuleneb kahel korral, kellele on sunniraha määratud. Kuivõrd 23.06.2019.a sunniraha määramine on olnud õiguspärane, siis puudub alus vaidlustada nii 23.06.2019.a kui ka 25.06.2019.a akti. Võlgnikke kohustati tagama juurdepääs xxxx läbi esimese korruse viiva trepikoja, mi asub plaanidel tähistusega nr xxxx ja xxxx. Kohtutäitur on kontrollinud, et läbi ruumide xxxx ja xxxx puudub sissenõudjal juurdepääs keldrikorruse ruumidesse nr xxxx. Ebaõige on võlgniku väide, et sellist juurdepääsu ei ole mitte kunagi olnud. Asjaolu, et võlgnikul puudub otsene valdus ei tähenda seda, et võlgnikul puuduks kohustus kohtulahendit täita. Nimetatud asjaolu on õigusvaidlus võlgniku ja T K vahel. Kohtutäitur on tuvastanud, et nimetatud kohtulahendi resolutsiooni punktis 13.9 olev kohustus on täitmata. Kohtulahendi punktid 13.11, 13.24 ja 13.22.1 täitmist tuleb vaadata koostoimes. Kohus on määranud kindlaks, et xxxx on sissenõudja ainukasutuses. Samuti on kohus kohustanud mitte takistama kaasomanikke ruumide seadusjärgset ning kindlaks määratud kasutuskorda. Sissenõudja on tõendanud, et sissenõudja ei saa keldrikorruse ruume kasutada põhjusel, et need on täis kunstitarbeid. Seega ei ole täidetud kohtulahendi punktid 13.11, 13.22.1 ja 13.24, sest kasutamine on tõkestatud võlgniku ja T K poolt. Sissenõudja palub menetluskulud jätta võlgniku kanda ja välja mõista esindajakulu summas 936 eurot. Samuti palub sissenõudja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
5.Kohtutäitur omapoolset kirjalikku seisukohta kohtule esitatud kaebuse osas ei esitanud. Kohtutäituri poolt on kohtule esitatud täitetoimikud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, sissenõudja seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikutega nr. 027/2018/1078 ja 027/2018/1079
ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
10.Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur R S 25.08.2019.a otsusele täiteasjas nr. 027/2018/1079, 1078 (I köide t/l 48-51) ja 04.09.2019.a otsusele täiteasjas nr. 027/2018/1079 (I köide t/l 39-41). 25.08.2019.a otsusega rahuldas kohtutäitur osaliselt sissenõudja kaebuse (I köide t/l 42-47, 48-51) ja 04.09.2019.a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata (I köide t/l 35-38, 39-41).
11.Kuivõrd avaldaja vaidlustab nii kohtutäituri 25.08.2019.a kui ka 04.09.2019.a otsust, siis lahendab kohus esmalt avaldaja kaebuse 04.09.2019.a kohtutäituri otsusele ja seejärel kaebuse kohtutäituri 25.08.2019.a otsusele.
12.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
13.Täiteasjas nr. 027/2018/1079, 1078 on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018.a kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-14-52600 (I köide t/l 6-30).
14.TMS § 8 lg 1 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.
15.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatavate otsuste seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda vaidlustatud otsuste tegemise aluseks olnud avaldaja kaebustest.
16.Avaldaja palus kohtutäiturile 05.07.2019.a esitatud kaebuses tühistada täielikult kohtutäitur R S’a 23.06.2019 sunniraha määramise otsus ja 25.06.2019 kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatus II täiteasjas nr 027/2018/1079, 1078 ning lõpetada menetlus täiteasjas nr 027/2018/1079, 1078 (I köide t/l 35-38).
17.Kohtule esitatud täitetoimiku kohaselt on kohtutäitur 17.05.2019.a kontrollinud eelpool viidatud täitedokumendi täitmist ning asunud seisukohale, et täitmata on osundatud kohtuotsuse punkt 13 alapunktid 2,5,7 (I köide t/l 152-156). Sellele järgnevalt on kohtutäitur 30.05.2019.a hoiatanud avaldajat sunniraha määramisega täiteasjas 027/2018/1079 ning selgitanud, et kohtulahendi täitmise kontroll toimub 06.06.2019.a kell 14:00. Hoiatuses on selgitatud avaldajale tema õigusi ning muuhulgas õigust kohtutäituri tegevusele ja otsusele esitada kaebus. Ka on selgitatud, et kohtutäitur võib muuhulgas taotluse alusel otsuse rakendamise edasi lükata (III köide t/l 61 pöördel – 62).
18.Kuna avaldaja ei täitnud enda kohustust ega teavitanud eelnevalt kohtutäiturile kohustuse täitmise takistavast asjaoludest, samuti ei ole ta sunniraha määramise hoiatust vaidlustanud ega taotlenud otsuse rakendamise edasilükkamist, siis on 23.06.2019.a kohtutäitur määranud avaldajale sunniraha summas 192 eurot (I köide t/l 31-32). Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt avaldaja antud summat tasunud ei ole,
nimetatud summas sunniraha on tasunud üksnes T K (II köide t/l 43). Seega asub kohus seisukohale, et antud juhul puuduvad alused selles osas kohtutäituri 04.09.2019.a otsuse tühistamiseks.
19.25.06.2019.a on kohtutäitur andnud avaldajale uue tähtaja kohustuse täitmiseks hiljemalt 01.07.2019.a ning selgitanud, et kohustuse täitmata jätmisel määrab kohtutäitur teistkordse sunniraha summas 767 eurot (I köide t/l 33-34). Sellele hoiatusele on avaldaja esitanud ka kaebuse 05.07.2019.a (I köide t/l 35-38).
20.TMS § 261 lg 1 kohaselt teeb kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse: 1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule; 2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt.
21.Avaldaja hinnangul on kohtutäituri 23.06.2019.a sunniraha määramise otsus ja seega ka 25.06.2019.a kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatus II ebaseaduslikud ning sunniraha määramise alust ei esine. Kohtutäituri 23.06.2019.a sunniraha määramise otsuses on sunniraha määratud põhjendusega, et T K ja T K ei ole väidetavalt täitnud kohtulahendi punkte 13.2, 13.5, 13.7. Kohtulahendi resolutsioonis punktid 13.2, 13.5, 13.7 puuduvad, seega ei ole võimalik selliste olematute punktide väidetava mittetäitmise tõttu sunniraha rakendada (I köide t/l 2, punktid 2.2.1 ja 2.2.2).
22.Kohus vastava avaldaja etteheitega ei nõustu, kuivõrd kohtule esitatud täitedokumendist nähtub, et punkt 13 sisaldab alapunkte ning kohtutäitur on 23.06.2019.a sunniraha määramise otsuses täiteasjas nr 027/2018/1078 märkinud need korrektselt, s.o vastavalt siis 13.2, 13.5, 13.7 (I köide t/l 6-30, 31). Ka ei ole avaldaja oma kaebuses välja toonud kuidas teisiti oleks kohtutäitur pidanud kohtulahendi resolutsiooni punkt 13 alapunktid märkima.
23.Lisaks leiab avaldaja, et kuna hoiatus on esitatud kohtulahendi punktide täitmiseks, mida kohtulahend tegelikkuses ei sisalda, siis ei ole kohtutäituri poolt ka esitatud sunniraha rakendamise kohustuslikuks eelduseks olevat asjakohast hoiatust (I köide t/l 2, punkt 2.2.3). Kohus leiab, et vastav avaldaja etteheide on paljasõnaline, kuivõrd eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et 23.06.2019.a sunniraha määramise otsuses märgitud kohtulahendi punktid vastavad täitedokumendis olevale.
24.Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur 23.06.2019.a sunniraha määramise otsuses märkinud isiku nime, kelle suhtes sunniraha rakendatakse ja seetõttu ei ole sunniraha määramine avaldaja suhtes õiguspärane (I köide t/l 2, punkt 2.24).
25.Kohus vastava avaldaja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd 23.06.2019.a sunniraha määramise otsusest nähtub, et kohustatud isikuks on avaldaja. Samuti on välja toodud avaldaja aadress ning e-posti aadress (I köide t/l 31-32).
26.Kohtutäituri 25.06.2019.a kohustava lahendi täitmise ja sunniraha hoiatuses II on väidetud, et täitmata on kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunktid 2, 5, 7 (I köide t/l 33-34). Avaldaja vastava väitega ei nõustu, kuivõrd avaldajal puudub võimalus ise korraldada kohtulahendi täitmist, sest Xxxx korteriomand nr xxxx on väidetavalt T K otseses valduses ja avaldajal puudub korteriomandile ja kinnistule juurdepääs (I köide t/l 2 pöördel-3).
27.Kohus nõustub käesoleval juhul sissenõudja seisukohaga, millise kohaselt on täitedokumendi kohaselt kohustatud isikuteks nii avaldaja kui ka T K ning seega on sissenõudajal õigus nõuda kohtulahendi täitmist nii avaldajalt kui ka T Klt. Asjaolu, et
avaldajal puudub otsene valdus ei tähenda seda, et avaldajal puudub kohustus jõustunud kohtulahendit täita.
28.Kohus selgitab, et juhul, kui avaldaja leiab, et täidetud on kohtulahendi resolutsiooni punkti 13 alapunktid 2, 5 ja 7 ning sissenõudja vaidleb sellele vastu, siis on avaldajal õigus esitada iseseisev hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kooskõlas
TMS § 221.
29.Lisaks selgitab kohus, et Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-69-11 leidnud, et võlgnik peab täitemenetluses osalema ja oma õigusi kaitsma ka ise aktiivselt ning nt välja pakkuma tegelikke võimalusi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et avaldajal tuleb ka endal aktiivselt pakkuda kohtutäiturile ja sissenõudjale välja võimalusi, kuidas täitemenetlust viia läbi kõiki osapooli kõige paremini arvestavamal viisil. Antud juhul on avaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole ja taotleda muuhulgas sunniraha otsuse rakendamise edasilükkamist vms. Oluline on pöörduda kohtutäituri poole enne, kui kohtutäitur on asunud sunniraha rakendama.
30.Avaldaja on vaidlustanud ka kohtutäituri 25.08.2019.a otsuse täiteasjas nr. 027/2018/1079, 1078, millisega on rahuldatud osaliselt sissenõudja 16.08.2019.a kaebus. Nimetatud kaebuse kohaselt palus sissenõudja lugeda, et 02.07.2019.a seisuga on võlgnikel täiteasjades nr. 027/2018/1079 ja 027/2018/1078 täitmata kohustava kohtulahendi punkt 13 alapunktid 2, 3, 5, 7, 8, 9, 11, 22, 22.1 ja 27 (I köide t/l 42-47, 48-51).
31.Kohtutäitur on 25.08.2019.a otsuses leidnud, et sissenõudja kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele (I köide t/l 48-51). Avaldaja vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kohtulahend ei sisalda punkte 13.9, 13.11, 13.24 ja
13.22.1.Lisaks ei nõustu avaldaja sellega, et kohtulahendi alapunktid 9, 11, 24 ja 22.1 on täitmata (I köide t/l 3 pöördel).
32.Kohus on eelnevalt leidnud, et kohtutäituri poolt märgitud kohtulahendi numeratsioon on õige ning selles osas on avaldaja vastuväited põhjendamatud.
33.Avaldaja leiab, et kohtulahendi resolutsiooni punkti 13.9 ei ole võimalik täita. Samuti leiab avaldaja, et ülejäänud osas on kohtulahend täidetud (I köide t/l 3 pöördel). Sellega ei nõustu sissenõudja. Seega on kerkinud üles vaidlus täitedokumendi täitmise osas, mida kohtutäitur ei saa lahendada.
34.Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kaebusega kohtutäituri otsusele asuda lahendama kohtulahendi täitmise küsimust. Kui avaldaja leiab, et ta (või teine kohustatud isik) on täitedokumendi täitnud, siis on võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Kaebusega kohtutäituri otsusele ei ole vastavat eesmärki võimalik saavutada.
35.Riigikohus on oma 02.06.2008.a kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-42-08 punktis 16 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel.
36.Riigikohus on 08.12.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-152-15 punktis 15 selgitanud, et iseenesest saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda muuhulgas väitele, et võlgnik on täitedokumendis nimetatud kohustuse (osaliselt või täielikult) juba täitnud (vt nt Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-131-10, p 18; Riigikohtu 19. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10, p 10).
37.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja kaebus kohtutäituri 25.08.2019.a ja 04.09.2019.a otsustele rahuldamisele ei kuulu ning esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
38.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
39.Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
40.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
41.Kohus on 02.10.2019.a kohtumääruse resolutsiooni punktis 10 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 7 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (I köide t/l 62-63).
42.Kuivõrd kohtutäitur ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda.
43.Sissenõudja palub avaldajalt välja mõista esindajakulu summas 936 eurot (koos käibemaksuga).
44.Sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Avaldaja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
45.Sissenõudja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 08.10.2019.a tutvunud avaldusega, analüüsinud väiteid ja seisukohti 3 tundi 30 minutit ja 09.10.2019.a koostanud vastuse kohtule 3 tundi. Kokku on sissenõudja esindaja ajakulu 6 tundi 30 minutit.
46.Riigikohus on 02.05.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-134-16 punktis 56 selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18216, p 14; 11. veebruari 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).
47.Kohus leiab, et sissenõudja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures esindajakulude vajalikkust ja põhjendatust ning seda, et avaldaja poolt esitatud kaebuse asjaolud on olnud sissenõudja esindajale eelnevalt teada. Kohtu hinnangul on põhjendatud sissenõudja esindaja ajakulu esitatud avaldusega tutvumisele ja seisukohtade analüüsimisele 1 tund ja vastuse koostamisele 3 tundi, s.o kokku 4 tundi. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et avaldaja vandeadvokaadist esindaja ajakulu on käesolevas tsiviilasjas 2 tundi 30 minutit kokku summas 300 eurot (I köide t/l 67-70).
48.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud sissenõudja esindajakulu summas 480 eurot (4 tundi x 120 eurot). Kuivõrd sissenõudja ei ole käibemaksukohuslane, palub sissenõudja esindajakulu välja mõista koos käibemaksuga. Seega kuulub avaldaja poolt hüvitamisele sissenõudja esindajakulu summas 576 eurot (480 + 20 %).
49.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada sissenõudja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2020 kohtumäärusega tühistati ja muudeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.10.2019 kohtumääruse põhjendusi. 21.10.2019 kohtumäärus jõustus osaliselt 27.04.2020 Riigikohtu kohtumäärustega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.